Parim päev paanikakala püügiks

Mulle meeldib õhtuti kuulata Vikerraadio päevakommentaari, see võtab alati suhteliselt humoorikalt kokku päeva tippsündmused. Eilseks uudisest, millest, kuidagi ümber ei saanud, oli koroonaviiruse jõudmine Eestisse. Olen aus ja ütlen, et ega see nüüd teab mis meeldivalt ei kõlanud, ent ometigi ei tundnud ma ka paanikat, et lukustaksin nüüd pere koduseinte vahele kuniks tuleb uus uudis,… Read More Parim päev paanikakala püügiks

Kuidas ma lolliga vaidlema läksin

Minu jaoks on Eesti sünnipäev (ja taasiseseisvumine) alati olnud erilised päevad, päevad, mida tähistada. Need ei ole mu jaoks niisama-töölt-vabad-päevad, vaid päriselt mõttega. Vingun mis ma vingun, et see ei meeldi Eestis ja too ei meeldi, aga vähemalt kahel päeval aastas tunnen ma südames päriselt, et eestlane olla on uhke ja hää. Isegi kahju on… Read More Kuidas ma lolliga vaidlema läksin

Hirmuskole Sipsik ja me tegime ära!

Mingil veidral põhjusel avaldas Marek soovi nädalavahetusel meiega koos “Sipsikut” vaatama tulla ja kuna tegu pidi osa tagasiside järgi olema õudusfilmi/draamaga, siis tundus julgem küll mees kaasa võtta. Muidu pärast töiname Idaga kahekesi keset kino. Kuigi, kui nüüd tagantjärele mõelda, siis Marek on filmide ajal palju suurem pillija kui mina, aga no ma olin lihtsalt… Read More Hirmuskole Sipsik ja me tegime ära!

Ei, meie majja küll nüüd robottolmuimejat ei tule!

“Mis sul viga on?” küsib mees diivanil vihaselt käed ristis istuvalt naiselt. “Midagi ei ole viga!” turtsatab naine vastu. “Ma ju näen, et on,” ei jäta mees. “No on jah midagi viga,” turtsatab naine uuesti. “Aga mis siis viga on?” küsib mees. “On mis, on,” vasta naine ja keerab mehele selja. Kui ma eile “Felicitast”… Read More Ei, meie majja küll nüüd robottolmuimejat ei tule!

Diggi-loo diggi-ley alla tittar på mig

Sattusin eile “Sangareid” vaatama. Olen seda filmi küll 628356 korda näinud, aga ikka vaatan uuesti, sest – hahhh, kõlan nagu “Voimix´i” reklaam – lapsepõlv tuleb meelde. Päriselt. Ma mäletan jumalast hästi, et meil olid kodus ilusad punased suusasaapad ja ma kogu aeg mõtlesin, et kui saaks selle otsa kuidagi ära lõigata, saaks vinged tennised. Ma… Read More Diggi-loo diggi-ley alla tittar på mig

Isegi kiirtoidu jaoks on liiga kiire

Kui ma ühel päeval avasin Wolt äppi, et tellida minust kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel asuvast Balti jaamas  kiirtoidukohast endale lõunaks süüa, sain ma korraga aru, et ma ise olen ka üks nendest “kärsitutest, nõudlikest ja segaduses moodsatest inimestest”, kellest Louise Byg Kongsholm oma loengus alles hiljuti rääkis. Meil on liiga kiire isegi selleks, et minna osta… Read More Isegi kiirtoidu jaoks on liiga kiire