7. Kas sa tunned ennast vanana? Absoluutselt mitte. Võin käsi südamel öelda, et ma tunnen, et hetkel olen kõige paremas vanuses. Tõsi, veel kümme aastat tagasi tundus 40 väga vana, rääkimata siis sellest, mida ma arvasin kui olin 18-aastane. 70-aastane vaatab mind ilmselt ikka veel kui last. Kuigi kui isale sünnipäevaks helistasin ja nimelt ütlesin,… Read More 12 küsimust 2. osa
Ilmselt on suur osa inimestest aru saanud, et kõik, mis sotsiaalmeedias hiilgab, ei ole veel kuld. Me võime sotsiaalmeedias olla, kes tahes. Ma olen isegi seda teinud, et jaganud imelisi pilte Norra elust, samal ajal ise olles depressioonis. Võimalik, et see on mingi toimetulekumehhanism, et püüad endale sisendada, et kõik on palju parem kui näib,… Read More Sa võid olla, kes tahes. Vähemalt sotsiaalmeedias.
Selle terminiga rutvusin ma Marimelli blogist, varasemalt ei olnud ma selle peale kunagi mõelnud. See tähendab, et mul on küll brände, mida ma armastan rohkem kui teisi (nii blogija kui mitteblogijana), aga ma ei kujutaks ette, et tarbiksin vaid neid brände. Näiteks on mul aastaid olnud lemmikuteks Lacoste tennised, Lacoste kui firma meeldib ka aastaid,… Read More Truu vaid ühele
Mul tekkis ka mingi hetk vastupandmatu soov teha Q&A Instagramis, aga ma olen seal jummalast kehv vastaja, sest ühel hetkel on mul palju aega ja tahan poppide asjadega tegeleda, järgmisel hetkel lihtsalt ei viitsi või pole aega. Nüüd siis tegin hoopis nii, et vastan sealt tulnud küsimustele blogis. Valisin 12 küsimust ja jätsin välja kõik… Read More 12 küsimust 1. osa
Kui ma oma “diip kunstiinimesest” nimest loobusin, küsiti mult ikka, et miks. Ega ma täpselt ei osanudki vastata, lihtsalt tundsin, et on aeg edasi liikuda. Olles nüüd vaadanud kolm korda järjest (ja ikka ei saa küll) Marju Lepajõe dokumetaali “Päevade sõnad”, oskaksin ma sellele vastata. Vahetasin nime, sest ma ei ole ei piisavalt diip ega… Read More „Maiusta!“ kui futurum propheticum -võimalus veel ka tulevikus maiustada, mitte asine minevikuvorm – juba maiustatud.
Munapühadeks kutsus Anton Muusmann Beck mind, Yukot ja Faylynit oma perega Gålå suusakuurordisse. Iga endast vähegi lugupidav norrakas veedab oma munapühad, kas suusakuurordis või oma hytta’s. Ma ei olnud kunagi varem suusakuurordis käinud, seepärast ei osanud ma sellest ka midagi oodata. Kõrged mäed mind enam nii väga ei üllatanud, ma olin nendega suutnud juba ära… Read More Påske
Issand, kui mõnus on! Kui ikka juba üle aasta oled nagu vangis olnud, nii et ma olen isegi hakanud Rootsi kruiise igatsema, siis oli nii mõnus lõpuks ometi lennujaama sõita. Isegi varahommikune ärkamine ei häirinud. Ma olin sellest tundest nii puudust tundnud. Ma tean, ma tean, ma olen rääkinud, et püsime kodus ja saame koroonast… Read More When the moon hits your eye like a big pizza pie, that’s amore
Teate ju küll, et mul on kohati komme võtta sõna igasugu kollastel draamadel. Mitte et ma neid otseselt jälgiks või need mind isegi huvitaks, aga no jäävad silma kuidagi ja siis ma ikka tahan ka sõna sekka öelda. Nagu viimati uudishimu tappis kassi. Selliste postituste peale läheme me ühe sõbrannaga pea alati vaidlema, isegi korraks… Read More Päris probleemid
Easy-peasy, yeah right! Facebookis sai igapäevaselt juba kurdetud kui kurnav see kodukontor koos lapsega on, ei hakka end kordama. Muidu veel keegi jälle kirjutab, et issand, kui negatiivne sa oled. Ja tegelikult kui nüüd lõpuni aus olla, siis ega ikka nii hull ka ei olnud. Ilukirjanduslikud blogija liialdused. Kodukontoril on oma plussid. Minu kõige suurem… Read More Lockdown teine nädal – easy peasy!
/…/ Me tõstsime autosse viimase kasti mu kunstiajaloo õpikutega ning enne Stockholmi poole suundumist tegime me kõrvalepõike Haugenisse. Britt-Ida ootas meid uksel. „Merry christmas!“ soovis ta emale ja õele, andes neile edasi hilinenud jõulukingid. Mulle tulid liigutusest pisarad silma. Mis sellest, et viis kuud hiljem, kuid mu unistus oli täide läinud – ka ema ja… Read More Edasi-tagasi, Grandiosa, shopping ja sihitu hulkumine
