Kuna ma olen aru saanud, et minusugusel ignorandil ei ole mõtet taimetoitluse teemal sõna võtta (kui ma just ei taha, et keegi mind virtuaalselt kividega surnuks pillub), siis ma viimasel ajal loen teatud postitusi ja kommentaare lihtsalt omaette ja imestan kui hulluks asi on läinud. Aga mõnikord ma ikka pean sõna ka võtma. Mis sellest, et pärast on kivirahet oodata. No on üle piiri mindud selle “moevooluga” mu meelest.
Paar nädalat tagasi kirjutas mulle üks tuttav, et ta ei suuda enam ühe oma sõbrannaga läbi käia, sest tollest olla nagu Jehoova tunnistaja saanud. Tolle tuttava sõbranna oli külla tulnud ja kuna tuttav teadis, et tegu on taimetoitlasega, siis tahtis ta sõbrannale head meelt valmistada ning keeras kokku vegan pizza. Ostis vegan juustu ja guugeldas, et kõik oleks nii nagu peab. Sõbranna tuli külla, vaatas lõikelauale tõstetud pitsat, kuid keeldus seda söömast. Toit olla olnud sama lõikelaua peal, mida kasutatakse loomse toidu hakkimiseks, serveerimiseks. Mu tuttav ei saanud aru, milles probleem ja jäi küsivalt otsa vaatama oma sõbrannale, kes selle peale olla silmi pööritades hüüatanud “Hallooooo! Ristsaastumine!” Edasi olla järgnenud loeng, miks ja kuidas ja mida tohib süüa.
Ma kuulasin seda lugu ja mõtlesin, et päriselt vä? Mu meelest on see üsna solvav käitumine tolle sõbranna poolt ja minu ja selle tuttavasugused “lihasööjast lollpead” ei pea/saa kõiki reegleid teada. Ma mõtlen, et kui nii pirtsakas olla, siis tuleks oma toit kaasa võtta külla minnes.
Täna hommikul lugesin ma SEDA lugu. Mungad ostsid kokku merivähke, et need siis vabadusse, st merre tagasi, lasta. Nii õilis ja armas tegu! Mina aga tunnen, et varsti ei tohi enam mitte midagi süüa. Kui tahad hea ja ilus inimene olla. Ma pean vist lihtsalt leppima, et olen üdini paha! Mina ei suudaks nii õilis olla. Mina tahan (tahaks) molluskeid oma söögilauale.
I have understood that there is actually no meaning in arguing with vegans. I mean they are like Jehovas witnessess and they mean I am ignorant. We will never come to agree on this topic I guess. So whenever I read about it, I just stay try to stay quiet and roll my eyes alone.
A friend of mine told me that she had her vegan friend coming over and she wanted to surprise the friend with vegan pizza. Bought vegan cheese and googled so that everything would be vegan. To her surprise the vegan friend refused to eat it, because it was served on a same tray where my friends serves (slices) meat products.
I just say “wow, really”. How are we supposed to know all the vegan rules? And when you are so picky next time ring your own food!
And today I read this story HERE. The monks bought 600 punds of lobster and dropped back into the sea. A sweet deed to remind people to be kind to every living creature — human or dog or crustacean alike. But I feel like there soon is nothing left to eat IF you wish to be a noble and better person. I think I just have to accept that I am bad to the bone. I could not give up seafood. Lobsters are not my favorite, but shrimps, scallops! Delicious! No matter what “jehovas witnesses” say.
Appi, see hiirtega pilt on parim 😀 😀 😀
Ma kuulsin nädalavahetusel lugu sellest, kuidas üks naisterahvas muutus ka vegan-usukuulutajaks ja oli nii üle võlli hakanud panema, et asi lõppes sellega, et tal tuli uus töökoht otsida. Ma olen seda meelt, et igaüks võiks süüa, mida ta soovib, kuid kujutan ette ka olukorda, kus päevast päeva teiste töötlemine hakkab lõpuks töökeskkonda häirima. Pole siis ime, et vegan sule sappa sai.
Ma naersin end toolilt maha kui seda hiirtega pilti esimest korda nägin:D
Just minu tüüpi huumor 😀
Same here:D
Veganluse kohta ma ütleks sama, mida öeldakse religiooni ja peeniste kohta – sulle endale on tore, kui sul see on, aga avalikult lehvitama hakata pole kuigi kena.
HAHAAAA!
Sa oled oma blogi kolimise järel lahedaks muutunud 😀
No aitäh:) Tundub et mõnikord ongi siis vaid väikest muutust vaja:)
‘
Sa kirjutasid: “Mina aga tunnen, et varsti ei tohi enam mitte midagi süüa. Kui tahad hea ja ilus inimene olla.”
ma huvi pärast kirjutan, et kas see oli selline irooniline mõte või sa PÄRISELT ka tunned end justkui süüdi/ halvasti? Et kui nii, siis kust see tuleb? Ja miks?
Mulle ei ole veganluse vastu iseenesest midagi ja tean ka seda ristsaastatuse mõistet, aga reaalses elusituatsioonis tundub mulle see konkreetne juhtum ka üle võlli.
Eip,MINA PÄRISELT nii ei tunne, aga mul on tunne, et paljud päriselt peavad end ilusamaks ja paremaks, sest noh…nad söövad õilsamini.
Aga selle ristsaastuse kohta nägin ka ise alles hiljuti üht postitust, kus vegan pitsast juttu oli, et a la võta oma juust ja saad vegan pitsa, mille peale ka keegi vastas, et ei saa, sest ristsaastumise oht jääb ikka…
Selles suhtes et ilmselt paljud arvavad ka, et nad sõidavad kõige lahedama autoga ja käivad kõige kiftimatel reisidel ja kannavad kõige stiilseimaid riideid. Kas see, et osad nii arvavad, paneb teised end kuidagi kehvemini tundma? Ja kui paneb, siis huvitav, kas need on samad inimesed, kes ka toimumise osas end mõjutada lasevad või see liha söömise ja mitte liha söömise tolerants on teine teema… Lihtsakt hakkasin mõtleja praegu.
Osa kindlasti tunneb end halvemini, et ei sõida sama kihvti autoga või ei käi sama kihvtil reisil ja näeb väga vaeva, et veel kihvtima autoga ja veel kihvtimal reisil käia. Ma tunnen selliseid ka. Ja ma julgen arvata, et osad taimetoitlased on ka hakanud taimetoitlaseks selle pärast, et kellelegi midagi näidata. Selliseid ma küll ei tunne, aga ma millegi pärast usun, et nad on olemas:)