Miks ma ei tahaks rohkem lapsi vol100

Ma olen üsna mitu korda öelnud, et Ida jääb minu esimeseks ja viimaseks lapseks. Sajal erineval põhjusel, mida ma praegu enam korrata ei viitsi, sest noh esiteks juba selle pärast, et ma peaks siis pikemalt mõtlema hakkama, et mis need asjad siis täpselt olidki. Vastab tõele, et need kohutavad kohutavad asjad, mis panevad juukseid kakkuma, kipuvad meelest ära minema ja meelde hakkavad ikka rohkem jääma ilusad ja armsad hetked.

Aga on veel üks põhjus, miks ma ei tahaks rohkem lapsi. Enne Idat olin ma ka natuke rasedahüsteerias, et tahtsin, et tal kõik asjad olemas oleks, ei teadnud, mis seal haiglakotis olema peaksid ja olin masenduses, et polnud SEDA käru ja TODA voodit JUBA olemas. Kogu see virr-varr beebiasjade ümber ajas mind hulluks. Kas sul ikka küünekäärid/rinnapump/inhalaator/beebimonitor/jne jne jne jne on olemas, küsiti minult ja ma läksin hulluks, sest tollest nimekirjast sain ma aru ainult sõnast “küünekäärid”, kuid samas ei mõistnud ma, miks mul peaks haiglas küünekäärid kaasas olema.* Kui ma valude käes piinlesin ja Ida välja ei tahtnud tulla oleksin ma suutnud aru saada, kui keegi oleks öelnud, et KORRALIKUD käärid peavad kaasas olema haiglakotis. Ausalt, ma olin mingi hetk juba staadiumis, et võtan käärid kätte ja lõikan endal kõhu lahti nagu muinasjutus ning ilus ja rõõsa ning üleni riides laps hüppab kõhust välja, hakkab tantsu lööma ja hüüab “emme”. Teemast veidi kõrvale kaldudes pean ma ütlema, et kui ma kirjutasin praegu “valudes piinlemas”, leidsin ma end korraks mõttelt, et no kui valus see siis ikka olla sai. Veider värk sellega!

Aga…ma juba too kord kolm aastat tagasi tundsin, et kogu see “mis beebil olemas peab olema”, erinevate vankrite ja luttide ja rinnapumpade ja turvahällide ja voodite ja pudelite võrdlused ajasid mind hulluks. ERANDITULT KÕIK rasedad peale minu teadsid TÄPSELT, mida ühe vankri rattad, käepide, kate tegema peavad, milline on 2013 aasta mudel, kuna tuleb 2014 aasta mudel (ja ma ei räägi vaid kärudest, vaid lausa friiking lutipudelitest), milline on õige värv ja suurus ja kaal ja…See oli nagu eraldi teadusharu. Mina tundsin end nii võhikuna või ükskõiksena (juba eos halva emana), sest mind absoluutselt ei huvitanud need teemad. Ainult paanika tuli, sest kõik rääkisid kui palju midagi maksab ja mis olemas peab olema.

Meil oli Ida sündimiseks olemas tema tuba voodi ja kappidega (mis täis teistelt saadud beebiriideid), turvahäll (teine ring), vanker (teine ring) lutipudel(id) ja mingit nipet-näpet. Vann ka. Ja HÄDAVAJALIK vannikraadiklaas (mida me kasutasime vaid ühe korra) Imetamisrinnahoidja vajalikkusest sain ma aru alles haiglas, mähkmed said ostetud kui Ida juba sündinud oli ja kogu muu vajalik tekkis meie majja jooksvalt. Küünekääridest mähkmekonteinerini. Nüüd koguvad need kõik kusagil kappides tolmu, vbla peaks need netti üles riputama, ehk on kellelegi vaja?

Kui ma nüüd olen ikka erinevate beebi/rasedablogide peale sattunud, siis mul tuleb kananahk peale kui loen erinevaid “seda veel vaja”, “kumba valida”, “ilma selleta ei saa elada”, “beebil saab olemas olema kõik mis leiutatud” postitusi. Ärge valesti aru saage, minu pärast teised mingu mu pärast kasvõi pööraseks ja ostku Dolce & Gabbana lutipudeleid ja 4000 eurot maksvaid turvahälle, mul tuleb kananahk peale kui ma mõtlen, et ma peaks kogu selle beebi virrvarrinduse veel kokku puutuma. Kärud, lutid, pudelid, toolid ja vannid ja hällid. Mudelid ja väljalaskeaastad. Prrr!

Ma olen aru saanud, et ma ei ole ikka beebiinimene. Väikeste laste inimene aga küll. Ja kuna mul on kodus ÜKS väike laps olemas siis see ongi sobiv vahekord meie majas. Üks väiksete laste inimene + üks väike laps.

IMG_0717.JPG

 

*Selgus, et beebid sünnivad monsterküüntega. Meil läks hästi, ei olnud monsterküüsi. Esimene kord läksime me vist kuu aega peale sündi ta küünte kallale. MIKS need paganama käärid siiski haiglakotis esmatarbeasjade seas olema peaks jääb mulle arusaamatuks. Nagu ka söök ja jook ja vahetusriided mehele. Kui ma haiglakoti KUU AEGA varen kokku panen, siis mis söök see seal vastu peab. ja sünnitus ei käi ka nii kiiresti, et mees ei saaks minna vajadusel endale mingit burksi osta või kui käibki nii kiiresti, et pole aega, siis pole ka seda toitu üldse kotti vaja.

 

6 thoughts on “Miks ma ei tahaks rohkem lapsi vol100

  1. Küünekääride vajalikkust rõhutatakse vist ainult Eestis. Pole ka aru saanud. Mul ei läinud kummalgi (2) korral vaja.

    Ma arvan, et ei peagi beebindusest kõigest kõike teadma. Saab ju end täiesti hulluks ajada nendest erinevatest beebiasjadest… või hoopis vähemaga hakkama saada.

    Sellegipoolest mõistan sind. Ma ka ei viitsi praegu uuesti “nullist” beebirallit alustada :D. Mul suht sama vana laps kui teil.

    Like

    1. Tegelikult ju ongi nii, et ajame end ise asjadest hulluks, et kõike ja kõige paremat vaja, tegelikkus on aga see, et pool kokku krabatud asjadest jääb kasutamata ning hakkama saab ka poolega. Samas, kel võimalust ja viitsimist, lasku kâia, lihtsalt minul vist mõõt täis sellest rallist ühest korrast

      Like

  2. 🙂 Tean mida sa tunned. Olen ise 7. kuud rase ja ikka loen blogisid ja foorumeid, et ennast n8 asjaga kursis hoida. Enda kogemusele kahjuks ei saa veel loota, kuna tegu esiklapsega. Pean tunnistama, et j22b ka mulle mulje, et eesti emad keeravad natsa 2ra, kui rasedusest teada saavad. T2itsa imestama paneb teinekord, mis imeasjad on vaja valmis osta mitu kuud enne lapse syndi sest 2kki l2heb vaja. No kohe tuleb mulle p2he rinnapump … ja vast r22gib kogenematus minus, aga miks mul on vaja see osta ENNE lapse syndi, kui ma ikka tahaks loota, et ei teki rinnaga s88tmisel probleeme ja ma ei plaani esimeste kuude jooksul nii palju beebist eemal olla, et piim vajaks v2lja pumpamist (ehk … on ju veel aega vaadata ja osta). V6i igasugused erinevad kiiged ja toolid ja m2nguasjad … milleks ennast, oma kodu ja rahakotti koormata igasuguste IGAKSJUHUKS asjadega, kui neid saab osta ka vajadusp6hiselt?

    Ise olen nt olukorras, kus ma olen oma beebile ostnud t2pselt kaks asja – yhe p6sepadja ja vannir2tiku (see, mis kapuutsiga on) kuigi ka selle ostis lapsele tema vanaema. Elukaaslane on ostnud yhe vinge T-s2rgi. Jah, meil on plaan kuidas lapsenurk v2lja n2eb, mis m88bel sisse l2heb, millise vankri ja turvah2lli ostame ja see k6ik on vaikselt laabumas. Kuid ma ei poolda enda ylekuhjamist. Minu puhul r22gib kasuks ka see, et tegu on esimese lapselapsega m6lemale perele pluss elan Inglismaal, ehk baby showerilt on ka ilmselt oodata asju. Kuid siiski, ei ole ju vaja end segaseks t6mmelda 😀

    Like

    1. Ma ei tea, mis see on, aga tõesti suur osa emasid keerab rasedusega ära ja läheb hulluks asjadega, mis vaja ette osta. Ma ka teiste hüsteeriast ajendatult ostsin mingid (mis kindlasti olid hädavajalikud) totsikud, kuhu rinnapiim tilgub/koguneb vms. Loomulikult need kasutust ei leidnud, sest mul lihtsalt ei läinud sellist imevidinat vaja. Aga kõik igal pool rääkisid, et see peab vaata et esimene asi olema, mis ostetud.

      Like

  3. Meie laps oli sündides nii pikkade küüntega, et kippus oma nägu katki kratsima. Küüsi kohe haiglas tal lõikama küll ei hakanud vaid panime talle hoopis kindad kätte.
    Mina valisin oma vankri hoopis selle järgi, et otsustasin hinnapiiri ning selle raames otsisin endale kõige rohkem meeldiva. Voodi beebile ostsime siis kui juba 2 päeva haiglast kodus olime, esimesed ööd magas kaisus (ja edaspidi veel palju öid).
    Ma hästi ei mõista seda meeletut varumist, enamiku kraami reaalne vajadus selgub hoopis hiljem ja siis on piisavalt aega ja võimalusi neid asju soetada.

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s