Kumb siis on parem – Eesti või Norra lasteaed /which is better then – Estonian or Norwegian kindergarten?

Lasteaia teemadel olen ma palju kirjutanud (LINK), võrrelnud Eesti ja Norra lasteaedasid ja saanud kriitika osaliseks, et olen julgenud Eesti lasteaedade kohta midagi üldse öelda, noh et kui isiklikku kogemust pole. Tundub, et ka Eesti lasteaiad on selline püha lehm nagu Grete Klein ja mainstream sisekujundus, mille kohta ei tohigi midagi öelda, aga mu jaoks see rong on juba läinud. Nii et ma jätkan. Ja mul on hea meel, et Ääsmäe lasteaed, kus Ida käima hakkab, oli vägagi huviatud sõpruslasteaiast Norras, mille me nüüd siis Norras paika paneme. Kas sõpruslasteaiaks saab Ida Lillehammeri lasteaed või mõni teine on veel lahtine, kuid selge on see, et sõpruskohtumisi hakkab toimuma mitmes Saue valla lasteaias.

//I have written a lot about kindergartens and differences between kindergartens in Norway and Estonia (LINK) and I have felt a bit like the kindergartens in Estonia are “holy cows”. You do not critisize them without getting some hate. Well, for me it is too late, I have already opened my mouth, so I will just continue. But I wish to say that it makes me extreamly happy that Ida´s kindergarten is very much interested in a friendship kindergarten from Norway. I would love if Ida´s Norwegian kindergarten would like to have one more friendship kindergarten in Estonia, because I see how Ida sometimes misses the teachers and her friends there. “I want to play with MY Kaja and MY Bente!” she one day told me, “and Lille (=Pernille) and Mannus (=Magnus)”. Kaja and Bente are teachers by the way. IMG_3435

Aga siis lasteaiast. Ida lasteaed on imetore ja töötajad tunduvad olevat  täpselt sellised “minu teetassike” – inimesed, kes teevad oma tööd hingega ja südamest ning kelle juurde ma ilma muretsemata oma lapse jätan. Mõned kohe on sellised, kellele see amet sobib (ma alati toon ideaalse lasteaia õpetaja näiteks sõbranna Heilyt).  Ja toeline respekt,  et ùhel õpetajal jagub Eestis silmi-käsi-hoolitsust 20 lapsele korraga. Imeinimesed!

Aga lasteaiad erinevad nagu öö ja päev.IMG_2946IMG_3477.JPG

// The Estonian kindergarten where Ida will start is wonderful, it is fresh and nice and the teachers “my cup of tea” – not too strict and very playful, trying to take every child´s individuality into consideration as much as possible. Very big groups of children and few teachers, I truly admire how they manage to hold eye on everyone. 

IMG_3551.JPG

Alustame korrast. Ma ei suuda aru saada, KUIDAS need lasteaiad kogu aeg nii korras on. Kingad, saapad esikus kenasti rivis, ei kübetki liiva põrandal, kõik asjad on OMA koha peal. Vannitoas on igal lapsel oma tassike ja käterätikuke, väikesed ja suuremad potid rivis. Ida Norra lasteaias on jalanõud lapse kapi juures, mõnikord otsin ma saapaid mööda lasteaeda taga, liiv krudiseb alati talla all. Ma armastan korda, kuid mulle tundub, et kõigil oleks palju lihtsam kui jalanõud oleks lapse oma kapi juures. Seda enam, et mulle on jäänud mulje, et vanemad ei kipu päris täpselt aru saama, miks riietel ja jalanõudel on nimesildid täitsa olulised. Kui kleepse tellida ei raatsi, siis saab ju vildika/markeriga nime sisse kirjutada asjadele. Liiv pole ka kedagi tapnud;)

//There is one thing I don´t understand. How is it possible that all the rooms are SO TIDY?  Everything is on place and not a single piece of sand on the floor. Shoes are set all together in a hallway and you take your shoes off before you go to cuboards where the clothes hang. I didn´t know that and marched in with shoes on, like I am used to. What I think is the disadvantage of this order, is that parents to not understand trhe importance of labeling. 20 pairs of shoes in the hallway, the children don´t always know which are their shoes and how should the teachers remember everything. 

IMG_3440.JPGIMG_3485.JPGIMG_3461.JPGIMG_3483.JPG

Söömine oli teine VÄGA suur erinevus. Iseenesest vahva, et lapsed õpivad lauakombeid ja söövad nagu väikesed inimesed, kuid mulle tundub, et reeglid on natukene liiga ranged. “Söö täpselt taldriku kohal, ära pudista, söö kiiresti, ära unista jne jne jne!” Lapsed ju ikka pudistavad?  Samuti saan ma aru, et toidutegemisele ja toidule üldse on väga ranged nõuded. Et oleks kõik kalorid ja grammid paigas, rääkimata hügieenist ja kööginõuetest. Vaesed töòtajad!

//Eating is VERY different. Warm meal three times a day vs matboks with own sandwiches for breakfast and warm food three times a week. Here also I think it is nice that they are learning manners, but everything seems so strict. They are children, they mess a bit, we cannot expect them to eat proparly like adults. And the rules and regulations for food preparing, kitchens, hygiene, all the calories and grams counted, temperature measured – oh, boy! Poor employees.  

IMG_3471.JPGIMG_3467.JPGIMG_3468.JPG

Norra lasteaias ei midagi eriskummalist kui laps oma matboksist lihtsalt õues võileiba nosib. Ma tean, et me oleme õudselt uhked selle üle, et lapsed kolm korda päevas sooja toitu saavad (mulle ka meeldib sooja lõuna mõte), aga samas mõtlen ma, et kõik need norrakad, kes võileibade peal üles on kasvanud, ei kannata kuidagi mingi alatoitumuse või haiguste käes. Õnnetud ka ei paista. Võib-olla me pingutame natuke selle toiduga üle? Noh et mõtleme liiga palju?

//I like the idea of warm food once a day, but I also think that there is nothing wrong with the Norwegians who have grown up on sandwiches. They have turned out quite well don´t they? Some of them win gold medals in sports, some Nobel prices. They don’t seem to unhappy;) 

IMG_3383.JPG

Magamisega on selles lasteaias kõik nii nagu mulle meeldib. Magavad nii kaua kui tahavad, ei mingit “peab voodis vaikselt lamama,sest nii on vaja”. Jumal tänatud. Nagu te teate, siis ma õudselt kartsin seda “KÕIK peavad sama kaua magama”- rutiini. Erinevused magamises? Noh las pildid räägivad enda eest.

IMG_2944.JPGIMG_2960.JPGIMG_3449.JPG

Mida suuremad lapsed on, seda rohkem meenutavad minu meelest rühmad ikkagi juba koole. Olles erinevate õpetajatega rääkinud, siis pole ka ime, kui teadmised, mida lapsed enne kooli omandama peavad, on üsna korralikud. Nagu koolis. Ärge vaielge mulle vastu, et mängu jääb aina vähemaks. Jah, kõike tehakse läbi mängu, aga fakt on see, et “riiklik õppekava” teeb lasteaiad kooliks. Ka osad õpetajad on seda meelt. Kas keegi oskab mulle ka seletada, miks lapsed ei tohi õpetajaid nimepidi kutsuda? Miks ei tohi olla Malle ja Maie, aga peab olema õpetaja?

// The bigger the kids are the more I think kindergarten is like school. There is a lot of teaching and learning, yes through play, but still I think there is too much pressure on both teachers and children. Also some of the teachers feel the same way. Can anyone tell me why children cannot call the teachers by their first names? Why they have to be teachers and not Kaja or Bente?

IMG_3554.JPG

Riiklik õppekava näeb nii ette? Üldse mulle tundubki, et probleem ei ole mitte lasteaedades ja õpetajate suhtumises, vaadake kasvõi seda Ida lasteaeda – kõik on ilus, uus, värske, ja õpetajad teevad tänuväärset tööd, aga probleem on selles riiklikus õppekavas, mille järgi seataksegi liiga palju reegleid ja piiranguid nii lastele kui õpetajatele. Nüüd ma saan aru, mida õpetajad laste magamise ajal teevad. Ei, neil pole aega kohvitada, nad täidavad mingeid miljoneid raporteid, dokumente. Bürokraatia on lasteaedades nii meeletu, et meenutab kohati Norra maksuametit ja NAVi. Milleks? Milleks nii palju reegleid, nõudmisi? Muidugi on lastega  töö vastutusrikas, aga kõik võidaks kui paberitöö asemel oleks õpetajal aega rohkem lastega tegeleda. Onju?

//I think there are also too much burecraucy in the kindergartens. Why? Why the reports seem to be the most important thing? Would it not be better to just be with the kids and not rate them from early age? We are all different and develop differently, in my mind it is just stupid to rate them in kindergarten to tell how will they do in school. How should the teacher in kindergarten know that? The Estonian kindergartens reminded me of Skatteetaten and NAV a bit when it comes to paperwork that is required from teachers. 

IMG_3497.JPG

Lapsed käivad Eesti lasteaias riides imeilusasti. Mitte et Norra lapsed oleks mingid kaltsakad, aga siin tundub, et kõige olulisem on see, et seljas oleks ilusad asjad. Mis siis ei tohi mustaks saada ja jumal hoidku katki minna. Ma nägin kui üks ema tuli lapsele järele ja pahandas õpetajaga, et too olla lapsele linnariided selga pannud. Püha issand jumal! No mis sa siis tood lasteaeda neid riideid, mida ei tohi selga panna. Ega see õpetaja jaksa meeles pidada, mis on ühe lapse linna ja teise õueriie. Natuke on minu meelest probleemiks ka vanemate suhtumine. Osad emad on liiga kanaemad ja osad liiga ükskõiksed. Ma tõesti tean nüüd ka lapsi, kes viiaksegi lasteaeda “jalust ära”. Sellised asjad teevad kurvaks. Kui veel riietusest rääkida, siis Norra lasteaias käivad lapsed võrreldes Eestiga paljalt ringi Ida on natuke Norra laps, teda vaadatakse ka ilmselt natuke imelikult, et ta liiga õhukeselt riides käib. Aga no kui päeval on päike ja 20 soojakraadi, siis ei pane ma talle hommikul veel talvejopet selga. 13 kraadi ei ole külm.

//The children in Estonian kindergartens are dressed beautifully. Like going to a party all the time. And the parents are afraid that the clothes get dirty. I saw a parent telling a teacher off because she had but wrong clothes on a child. These are not clothes for kindergarten, she said. I just wanted to cry. Why the hell do you take these clothes to kindergarten then? And taking about clothes then children in Norway are naked compared to Estonians. When it is 13 degrees outside in the morning but still sunshine during the day, it is no reason to but on a winterjacket like they do in Estonia. Ida is a bit Norwegian, so they probably look at us like we are also dressed too light;)  

IMG_0717

Kui Norra lasteaias mütataksegi päev läbi väljas, siis Eesti lasteaias on erinevad tegevused – võimlemine, laulutunnid, kord kuus käib teater. Ma pooldan VÄGA väljas olemist ja mängimist, kuid ei saa öelda ka, et võimlemine ja laulmine paha oleks.

// In Norway there is a lot of outdoor activities. In Estonia there are a lot of indoor activities. Both good, but I like being outside a bit more. Still, not a bad word about the singing and training and theatre visits in Estonian kindergartens.

IMG_3544.JPGIMG_3473.JPGIMG_3548.JPGIMG_3542.JPG

Kumb siis on parem – kas Eesti või Norra lasteaed? Noh ütleme nii, et mõlemas süsteemis on oma head ja vead (minu kui lapsevanema pilgu läbi). Üks süsteem on ehk liiga vaba ja liiga mänguline, teine liiga range ja liiga paljude keeldude ja käskudega. Kritiseerida oli mul enne lihtsam, umbisikuliselt, siis ma ei tundnud Ida Eesti lasteaia inimesi, ma ei taha kuidagi, et nendele jääks mulje, et ma neid kritiseerin. Täna kui ma lasteaias ringkäigul olin ja erinevate ruumidega tutvusin, siis see pigem avaldas muljet, kuid ma jään siiski arvamusele, et Eesti lasteaiad on natuke liiga ranged ja nendes kasvab palju ühesuguseid väikseid sõdureid. Mina eelistaks natukene vabamat suhtumist. Kaua seda mängulist lapsepõlve ikka on! Kombed ja oskused on muidugi olulised, kuid ma ei tea, kas kolme aastane peab ikka oskama “inimese kombel” süüa?

//Which one is better then? The Estonian one or the Norwegian one. Well, in my mind both have their disadvantages and advantages. Perhaps the Norwegian one is too “free” and the Estonian one definately is too strict. I am impressed how good for example Ida’s kindergarten looks and I am very satisfied with the teachers, but still I would like the kindergarten to be something in between. Not so much learning and more being a kid. Childhood doesn’t last long anyway.

IMG_2959.JPG

Õigus oli ka neil kommenteerijail, kes eelmiste postituste all ütlesid, et lasteaia töötajates pole (üldjuhul) asi, muutused peaksid hakkama riiklikult tasandilt. Samas senikaua kuni Eestis kestab edu ja edukuse kultus, ei muutu midagi. Niikaua käivad lapsed lasteaias kõige kaunimates riietes, niikaua kestab sünnist saati õppetöö ja bürokraatia on olulisem kui päris elu. Ma ei taha olla mingi maailmaparandaja või jälle jätta kellelegi muljet, et ma tean kõige paremini, kuid ma loodan küll, et kahe maa lasteaedade koostööst on rohkem kasu kui ehk arvata osatakse. Mina olen igatahes õnnelik, et läbi meie killuke Norra lasteaeda Eesti lasteaeda imbub.

// I don’t see myself as someone who knows better, but I am so glad that with us a bit of Norwegian kindergarten comes with us to Estonia. And I honestly must tell that I am a bit sad that Ida cannot continue in the Norwegian barnehage. The system here is totally different, but I like it, it is my cup of tea as I like to say. And Ida seems to like it very much as well. Otherwise she would not tell me so much about HER Kaja and bente and Lene and others;) 

IMG_2952.JPG

 

 

 

 

 

 

Advertisements

13 thoughts on “Kumb siis on parem – Eesti või Norra lasteaed /which is better then – Estonian or Norwegian kindergarten?

  1. Mis lauakommetesse puutub siis mida varem sellega alustada, seda omasem on lapsele korralikult söömine. Lapsed tulevad erinevatest kodudest, mõnel pool süüakse igal õhtul laua taga noa ja kahvliga, mõnel pool teleka ees karbist valmistoitu. Seega lasteaed on see koht, kus kõik lapsed saavad kogemuse lauakommetest ning koos söömisest. Ma ei usu, et varakult omandatud lauakombed kellelegi kahjuks tulevad. Olen ise kokku puutunud tütarlapsega, kelle kodus lauakommetest ja laua taga söömisest miskit ei peetud. Veel 10. klassis käies eelistas ta väljas süües suppi tellida kuna ei osanud noa ja kahvliga süüa. Kui ta oleks lasteaias käinud ja lauakommetega kokku puutunud siis oleks ju hoopis teistmoodi.
    Võrdlus ise oli hea aga ma siiski jään arvamusele, et “eesti lasteaed” ei ole mingi kindel definitsioon. Päris mitut sinu poolt puudustena välja toodud teemat näiteks Pärnus minu lapse aias ei eksisteeri ja mõned asjad on lihtsalt teistmoodi. Lisaks on hoopis teistmoodi eralasteahoiud ja kolmandat moodi näiteks waldorflasteaiad.

    Like

  2. Mina elan Soomes ja tundub, et siinsed lasteaiad on Eesti ja Norra vahepealsed. Hästi rahul olen. Lastega arvestatakse palju ja ei kasvatata kui sõdureid. Arvesse võetakse seda, et NAD ON LAPSED. Kedagi ei suruta kuhugi rami, areng ongi kõigil erinev ja sellega arvestatakse.

    Like

    1. Minu kaks last Eesti lasteaias ja arvestatakse samamoodi 🙂 ei ole näinud, et kusagil mingeid sõdureid kasvatatakse 😀 täitsa ilma reegliteta kasvamine pole ka laste arengu seisukohast hea.

      Like

  3. See lauakommetes juhendamine on ju täitsa normaalne, koduski ju õpetad? 😀 Lapse lasteaias ikka ka seletati ilusasti, kuidas tuleb ja pikapeale lapsed õppisid ära. Eks väiksemad lädistavad ikka, aga selleks oli neil põlled ka pandud ja sõimata ka ei saanud keegi, ilusasti seletati. Korda on ikka vaja, eriti kui lapsi palju ja õpetajaid vähe. Mingit hullu rangust ka sõimerühmas ei kohanud, kõik tegevused olid ikka vabatahtlikud.

    Like

      1. Jah, eks see oleneb siis juba õpetaja isiksusest. Meil õnneks polnud keegi selline range vaid suhtles lapsega ikka nagu lapsega suheldakse 🙂

        Like

  4. Paistab, et Eesti lasteaiad on väga erinevad – näiteks minu lapse omas on jalanõud lapse kapis jalanõude riiulil ja need, mis ei mahu (nt kui saapad ja kummikud korraga kasutusel), on akna all reas. Kapid paraku üsna kitsukesed. Aga õpetajaid kutsuvad eesnime pidi.

    Like

      1. Kurdad, et kasvatajad ei saa kohvitada, sest peavad laste päevaune ajal pabereid täitma. Laua selle asemel, et lastega tegeleda. Kuidas tegeleda magavate lastega, ehk valgustad oma ideed?
        Kohvi saab ju ka paberitäitmise k6rvale juua, kui see nii oluline on, v6i mis?

        Like

      2. 1) ma ei kurda, vaid ütlen, vaesed õpetajad, kes peavad nii palju pabereid täitma ja 2) eelmiste lasteaiateemaliste postituste all oli kommentaare, et õpetajad kohvitavad, mitte ei tegele lastega. Ma siis nüüd valgustan inimesi oma kogemusega, et neil pole kohvitamiseks aega. Ja ma pole ka mingi imbetsill, kes arvab, et magavate lastega tegelema peaks, vaid mõtlesin ÜLDISELT. Lastega tegelemine paberimajanduse asemel. Milleks nii palju raporteid jm? Hinnata ja hindeid anda? Sobis sulle see mõte või oli arusaamatu kurtmine?

        Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s