Norrasse tööle – mis saab valesti minna?

Selles loos ei ole nimesid, põhjuseid selleks on mitmeid. Tööandja poolt olen ma kuulnud läbi mulle edastatud kirjavahetuse, mille põhjal ma oma arvamuse tööandjast olen kujundanud, võib-olla ma ei tea kõike fakte. Inimesed kipuvad igasugu “avalikke ülespoomisi” suurima hea meelega jagama ja ma tean, mida ma räägin, mida see endaga kaasa võib tuua. Faktid või kus on tegelik tõde ei huvita selliste lugude jagajaid, neid huvitab poomine. See ei ole ka minu võitlus, et ma tahaksin end tõmmata mingitesse kohtujamadesse või anda põhjust enda ähvardamiseks. Nii kohtu- kui ähvardamise lugusid on mul olnud piisavalt, et teada, et ma rohkem ei jaksa. Samuti ei taha ma tekitada otseseid probleeme perekonnale, kes selle murega minu poole pöördus, seda enam, et peres on kasvamas kolm last.

Miks ma seda lugu siin jagan? Esiteks hoiatuseks, mis saab Norras tööle minnes viltu minna ja mida peaks töövõtja teadma. Kuid võib olla rohkemgi veel selle pärast, et mind pani hämmastama LO (Ametiühingu) vastus. Norras on hetkel nii palju musta raha, maksmata palkade, pettuste ja inimkaubanduse juhtumeid, et ametid ei jõua lihtsalt kõiki lahendada, nendega tegeleda, uusi juhtumeid peale võtta ja kuigi petturitest tööandjad teavad, et nende tegevus on kuritegelik ja rängalt karistatavad, kasutavad nad ära olukorda, kus juhtumeid on liiga palju (et neil tekibki reaalne võimalus puhtalt pääseda) ja töövõtja ei orienteeru ei Norra seadustes ega oska ka keelt, et teada, kuidas asjad tegelikult käivad. Heausklikud saavad peksa.

Aga jõuame siis pika sissejuhatusega ka meie “peksasaanu” juurde. Suvel otsustas härra X, kelle perre on sündimas kaksikud, võtta oma Eesti töökohast palgata puhkas ja küsida luba  (NB! Ka see fakt on oluline selles loos) minna ajutisele tööle Norrasse . Maalriks. Norra ettevõte, mille eestotsas eestlasest juhatuse liige, lubas tasuda lennupiletid, majutuse ja palga 165NOK tunnis. Lisainfoks nii palju, et Norras on kehtestatud miinimumtunnitasu, mis antud valdkonnas on sõltuvalt kogemusest ja vanusest 113,20- 187,80NOK/h. NB! Kui kuulete Norras sõna “tasuta”, siis olge ettevaatlik, siin ei ole midagi tasuta.

Härra X läks kolmeks nädalaks tööle. Lubatud summa ja töö maht erines sellest, mis kokku lepitud – objektilt lahkudes sai töötaja pool kokkulepitud töötasust. Kuu aega hiljem kutsuti härra X uuesti sama tööandja juurde tööle, ta võttis uuesti puhkuse ja sõitis Norrasse. Nüüd aga läksid asjad kehvemaks. Pange tähele, et tal oli ikka veel saamata ka eelmisest töötasust osa, kuid nüüd hakkas tasu veelgi rohkem kokku kuivama. Põhjuseks palju ootamist ja sõitmist erinevate objektide vahel, mis tööaja sisse ei minevat. 70 töötunnist jäi alles 35 tundi, mille eest lubati tasu maksta. Ühtäkki selgus, et tasuline olevat olnud juba ka eelmisel korral elamine ja tegelikult ei jää tööandja ka tööga rahule ja juba selle tõttu saab vähem palka maksta. Mina tööandjana kehva töömeest uuesti tööle ei kutsuks, aga las see hetkel olla. Objektilt objektile sõit läheb tööaja – ja palgaarvestuse sisse, kui selle on põhjustanud tööandja ja tellija vahelised arusaamatused/möödarääkivused. *

Härra X ei näinud kordagi objektil tööandjat, kellega 1) rääkida maksukaardist ja 2) palkades. Edasi läks lugu klassikaks. Tööandja lubas palga maksta ühel ja teisel päeval, siis laeval, siis Eesti jõudes jne. Lõpuks tõepoolest mingi summa härra X kontole saabus. Hoopis Eesti ettevõttelt ja selgitusega “laen”. See on selle loo kõige traagilisem osa, sest kahjuks näitavad kogemused, et olgugi, et olemas pole laenulepingut, siis sõna “laen” ülekannetes on piisav põhjus, et tööandja kohtust võitjana väljuks kui ta peaks otsustama seda tagasi nõuda.

Härra X ja tema abikaasa pöördusidki siis oma murega minu poole, sest saamata 1700-eurone töötasu on ühele peagi viielapselisele perekonnale siiski väga suur summa. Kõige kurvem loo juures on aga see, et Härra X oli tööl mustalt. Mustalt töötamisel on tagajärjed nii tööandjale kui töötajale, kuid me otsustasime ühiselt tööandjale teada anda, et kui töötasud makstud ei saa, tuleb kõigest sellest teavitada NAVi ja Skatteetateni (Maksuametit), olla valmis ka ise trahvi maksma, lisaks maksmata maksudele, kuid vähemalt ei jää Härra X tasuta. Samuti lubasime me loo avalikustada. Tööandja enam Härra X-iga ei suhelnud, suhtluse võttis nüüd üle keegi nõuandja, kes teab väga hästi, kuidas nö ähvardustele vastata.

Ametiühingut ta loomulikult ei kartnud, sest selleks, et ametiühingust reaalset abi saada, peab selle liige olema (küll aga annavad nad telefoni teel nõu ka teistele), samuti ei kartnud ta ähvardusi puuduliku tööohutuse  kohta, kaebuse peale minnakse objekti kontrollima ja antakse aeg puudused likvideerida enne kui sel mingeid tõsisemaid tagajärgi on. Maksuamet oli ilmselt siiski nii palju punane rätik, et nõuandja hakkas vastu ähvardama. Teatada Eesti tööandjale, et tegu on halva töölise, joodiku, kasiinos raha maha mängiva halvasti majandava pereisaga, kes talle usaldatud elupaiga täis lagastas ja ära rikkus, lisaks jagas sentsitiivset infot Eesti tööandja kohta ning Eesti tööandja teadmata Norras tööl käis. Kõik see osa ei ole antud loos isegi oluline, kui vaid nii palju, et sellega üritati Härra X hirmutada,  ja rohkem ma sellele osale tähelepanu ei pööra.

Härra X vastas omalt poolt, et tal on Norra firmaga Y tööleping, kuid mille peale nõudandja Härra X välja naeris. Tegu oli UDI ansettelsesbevis’iga, millel küll nii tööandja kui töövõtja allkirjad, kuid mis kuhugi edasi registreerimisele ei jõunud.** Härra X pidas seda töölepinguks, olles keeleoskamatu, ootas ta, et tööandja aitab tal Skatteetatenis maksukaardi taotluse esitada ja tegi oma rumalusest mustalt tööd. Kui ta nõuandjale andis teada, et tal on ju leping olemas, naerdi ta välja. Tegu ei ole lepinguga***, vaid lihtsalt paberiga, mis kuhugi edasi ei läinud, sest tööandja muutis oma meelt ja ei võtnud Härra X tööle. Härra X ei seo Norra firmaga Y mitte miski. Seob vaid Eesti firmaga, kust ta on “laenu” saanud.

Härra X ei ole ainus, kes sellises olukorras on olnud. Selleks, et selliseid juhtumeid vältida, mõned nõuanded järgimiseks:

1)Seaduse (ja keele) mitte tundmine ei vabasta vastutusest! Ärge riskige sellega, et ei maksa Norras makse. Te võite arvata, et need on kõrged ja kaotate palgas, mille pärast te siia tulitegi, kuid tegelikkuses on maksude maksmisel hoopis palju suuremad hüved (alates puhkuserahadest lapsetoetuseni, isegi kui teie laps elab Eestis ja pole kunagi Norras käinud).

2)Ehitusvaldkonnas töötades peab teil olemas olema roheline byggekort. ISEGI kui te olete tööd tegemas lühiajaliselt Eesti ettevõtte alt. Selle saamiseks tuleb Eesti tööandjal esitada andmed Skattetaten for utenlandskesaker’ile blanketil RF1199. Byggekort saamine võtab aega, kuid kui te olete RF1199 ära saatnud ja teil on nt meili teel kinnitus, et seda on tehtud, siis RF199 koopia taskus, võite te tööle asuda ka ilma byggekortita.

3) Norra saabudes peate te kohalikus politseis (interneti teel) broneerima aja, et saada “oppholdstillatelse” (Norras viibimise luba). See ei maksa midagi, kuid ilma selleta ei saa te taotleda maksukaarti ega D-numbrit (norra isikukoodi, mis iga asjaajamise A ja O)

4) Selleks et taotleda maksukaarti ja D-numbrit peab teil olema oppholdstillatelse ja TÖÖLEPING. Töötaja kohus on nendega kohalikku Skatteetaten’isse minna. Kui tööandja on lubanud teiega kaasa, et keeleliselt aidata, kuid viivitab, siis tehke dokumentidest koopia ja saatke kasvõi postiga. Nii jääb märge maha, et olete vähemalt omalt poolt teinud kõik vajaliku.

5) Kui te ei jaga keelt, et seadustes orienteeruda (olulised lehed Arbeidstilsynet.no, NAV.no, Skattetaten.no), siis liituge eestlaste gruppidega Facebookis. Näiteks “eestlased Norras” – saate kaasmaalastelt nõu küsida.

6) Ärge kartke end rumalana näidata, küsige kasvõi sada korda kuni aru saate. Norra seadused võivad olla esimese hooga hirmutavad ja arusaamatud, kuid nagu punkt 1 öeldud, siis “seaduse mitte tundmine ei vabasta vastutusest”.

7)Lõpetuseks üks link, kus “Social dumping’u”  kohta täpsemalt kirjas – https://www.regjeringen.no/en/topics/labour/the-working-environment-and-safety/innsikt/social-dumping/id9381/. Ma tean olukordi, kus poola töötajad on pidanud elama konteineris, kuid lootsin, et sellised töömeeste ära kasutamised on lõppenud. Kui teile tundub, et teid kasutatakse ära, võtke nendega ühendust.

Härra X lugu ei ole veel lõppu saanud ja ma ei tea veel, millise lahenduseni me jõuame. Ühes meilivahetuses pakkus tööandja nõuandja sõnade läbi kompromissiks 1700 eurost poolt.

Kui teil on tuttavaid, kes samamoodi tahavad kiiruga Norra tulla raha teenima, siis palun pange neile südamele, et muru ei ole siin alati rohelisem ja selleks, et see muru siiski rohelisem oleks, tuleb enne uurida nii seadusi, õigusi, kui ka ettevõtte tausta. Küsige kasvõi Facebooki gruppidest, kas kellelgi on kokkupuuteid ühe või teise firmaga.

*Kahjuks on aga ka siin kõige aluseks kirjalikud kokkulepped, sõitude algus-ja lõpp-punktide kirjapanek ja tööleping. 

**Nii palju kui mina olen Norra ehitusvaldkonnaga tegelenud, siis UDI ei puutu üldse asjasse, kuid olles nüüd suhelnud nii LO kui Arbeidstilsynet’ga, oli nende soovitus oodadata ära, mida arvab sellisest käitumisest UDI ja kas tööandjat saab ähvardada “inimkaubandusega”. 

***LO väitel on tegu siiski siduva lepinguga, mille alusel palka maksma peab. 

 

3 thoughts on “Norrasse tööle – mis saab valesti minna?

  1. Täitsa kurb hakkas seda lugedes. Sellised lontrusfirmaomanikud tuleks kusagile teistele eeskujuks riputada. Ja pudrumägede ja piimajõgede lubaduste peale ummisjalu tööle jooksvatest härradest on kahju. Selge see, et raha paneb rattad käima ja rohi tundub kohe rohelisem, aga aastatega on selliseid “tillist tõmbamise” lugusid olnud ju nii palju. Kuidas ikka ja jälle sellesse ämbrisse astutakse. 😦

    Like

    1. Ma ise olen ka arvanud, et kuna neid ämbreid on ikka aastatega palju olnud, siis ehk on otsa saanud see jooksmine ilma endale asju selgeks tegemata, aga samas ma saan sellistest “Härra Xidest” väga hästi aru, miks nad usuvad ja loodavad ja tööle tulevad. Palk on ju ahvatlev ja tavainimene Eestis, kes pole selle valdkonnaga kokku puutunud, ei oska ehk arvatagi, et siin ei ole kõik nii lihtne nagu näib tunduvat

      Liked by 1 person

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s