Mis mulle Eesti lasteaias (jälle) närvidele käib*

Kätte on jõudnud talv ja kuigi ma saan aru, et hetkel on Eestis kevad, siis saime me ka Eestis natukene talverõõmusid nautida. Ka lasteaias. Ja loomulikult leidsin ma jälle ühe teema, mis mulle üldse ei meeldi.

Ühel ilusal lumisel hommikul mõtlesin ma, et võtaks Ida kelgu lasteaeda kaasa, aga kuidagi läks see meelest ära ja nii juhtuski, et päeval kui rühm välja läks, läks Ida kellegagi tülli,sest Ida tahtis ka tolle kelku võtta, omanik muidugi ei lubanud. Ei, ma ei ütle midagi selle kohta, sest mu meelest lapsed ongi selles vanuses sellised, et kõik on nende oma ja oma asju ei taha keegi sheerida, nii et las see teema jääb (kuigi ma üritan Idale kogu aeg õpetada, et asju tuleb jagada). Mind ajas aga õudselt närvi see, et lasteaias ei ole olemas talveks oma kelkusid, suuski. Rühmas on vist mingi 20 last ja mu meelest on lihtsalt tobe, et iga laps tassib oma kelgu kaasa ja kui juhtub, et paar õnnetukest ei ole kelguga, siis peavad nad lihtsalt pealt vahtima,sest kelgud ei ole nende omad. Vähe sellest, et ma ei saa aru, mida nad kelkudega seal üldse teevad, sest lasteaias pole mingit mägegi.

Minu arvates oleks normaalne, et lasteaias oleks olemas mingid kelgud, plastsuusad, pärissuusad ja kui lund on palju, siis võiks paluda kohalikul külamehel ka väikese künka teha, et lapsed saaksid sealt harjutada kelgu ja suuskadega alla sõitmist. Mida nad muidu seal õues teevad? Jalutavad?

15209218_1219186234786585_590612410_n.jpg15151191_1219186284786580_30336706_n.jpg15175551_1219186214786587_1252089222_n.jpg

Ida Norra lasteaias on erinevad kelgud ja suusad (okei, ma ei tea, võib olla suured suusad on laste isiklikud, sest vaevalt ühel perel Norras vaid üks paar suuski on), nii et pole mingit probleemi, et tegevust ei jätkuks ja vahendeid samuti kõigile. See on minu meelest normaalne, sest no ma ei pea end küll kõige rotimaks inimeseks (enam), aga kui lasteaeda on vaja soetada nii kelgud kui suusad, et laps oleks teistega võrdne, siis hakkab see ikka rahakoti peale. “Õnneks” nagu ma ka varem olen öelnud, et ega vist kedagi see kotigi, et lapsed võiks suusatama õppida, nii et suusad jäävad kohustuslikus korras soetamata. Kuigi ma hakkan täna otsima, kust seda ükssuuska, mis Norras nii populaarne on, leida soodsalt.

Ja no kui lasteaedadel pole raha, siis mu meelest niikuinii toimub pidevalt mingi hull raha korjamine vanematelt ühe ja teise asja jaoks, korjame siis talvevarustuse jaoks ka raha. Ei pea ju olema 20 paari suuski ja 20 kelku, kuid mingi basic varustus talverõõmudeks peaks ikka lasteaias kohapeal olemas olema küll.

Aga muidu see hull raha korjamine ajab ka mind hulluks. Mulle meeldib küll väga, et lasteaias käib külas teater, kuid minu meelest võiks ka seda omavalitsus toetada. Eriti kuna lasteaed on Eestis kallim kui Norras. Norras maksan ma (kui väikese sissetulekuga inimene) ca 32 euri kuus, Eestis ca 60 euri. Ja ma ei tea, võib olla olen ma ainus, kuid mulle tundub ka, et see juhatajatele ja direktoritele “sümboolse maiuse” kinkimine on kuidagi eilne päev. Selle asemel võiks olla midagi laste endi tehtut, niikuinii nad ju meisterdavad kogu aeg, siis võiks ju jõulukingiks ka midagi meisterdada. Rühmaõpetajate kinkide kohta ma ei ütle midagi.

*Kui ma kirjutan Eesti lasteaed, siis ma muidugi jälle üldistan, võib olla on mujal alasteaiad, kus kõik suusad ja kelgud olemas.

15211659_1219186304786578_1848476026_n.jpg

Although the weather in Estonia reminds more of spring than winter, we also had some snowy days when children could enjoy playing and sledging in the snow. But of course I found something I really don´t like in Estonia. It is the fact that every kid has to take her own sledge to kindergarten, because otherwise she/he will not have anything to sledge with. I find it weird and think kindergarten should provide some basic equipment for children for outdoor activities. I don’t mean there has to be 20 pairs of skis and 20 sledges, but at least some. Like in Ida´s Norwegian kindergarten.

I don´t consider myself the poorest person in the world, but I think if I should provide Ida with all the things she might need in kindergarten it would definately have an effect on my wallet and I have read comments from other blogs how people live in Estonia. Some have 2 euros for food until next month, some have to live with 300 euros, then definately skis and sledges are not the priority. But why should the children suffer. Winter is wonderful, is it so hard for the government to find some money for kindergartens to buy things like that. We seem to have money enough for a lot of stupidity, perhaps finding money for kindergartens should be a priority?

Or in my mind there is always some collecting money from parents so that children could go to theatre or that Santa Claus would visit or something else, then maybe we should just collect money to buy these things to kindergarten. Although I don´t know what they are doing with sledges there, there are no hills (if I would work in the kindergarten I would ask someone to make one from snow), skiis would be necessary, like the small plastic ones, or the one that is now so popular here in Norway – to put on one feet. Children have so much fun with that.

Yep, so this is something I find so strange in Estonia, What are the children doing when they are ourtside in the winter. Walking?

Advertisements

22 thoughts on “Mis mulle Eesti lasteaias (jälle) närvidele käib*

  1. Sellest on Eesti meedias ilmunud mitmeid artikleid. On näiteks koole, mis on ostnud omale täiskomplekti suuski – kas siis kooli omast rahast või on raha kuidagi kokku kogutud – aga minu mäletamist mööda oli tegu valdavalt väiksemate koolidega, mitte suurte linnakoolidega. Küsimus on peamiselt raha, raha, raha ning kui see enam probleem ei ole, siis tekib küsimus kus varustust hoida?

    Ma olen nõus, et selline spordivarustus (eriti kui koolil on iga aasta õppekavas kirjas, et talvel PEAB klass kehalises kasvatuses suusatama) võiks ja peaks koolil endal olemas olema, aga ei tasu unustada, et üldjuhul ei tähenda see ju vaid 1 komplekti. See tähendab ikka suuski, keppe ja saapaid – mis kõik peavad olema erinevas vanuses lastele mõeldud – eriti kui tegu on kooliga, kus käivad nii alg-, põhi- kui keskkooliõpilased. Potentsiaalselt tähendaks see mitte ühte komplekti, vaid 3-4 komplekti (ja saapad? seenhaigused jms?) ning see on juba päris suur raha.
    Kui vahepeal üritasid paar kooli omale tekitada nn. tahvelarvutite klassikomplekte ning vanemad protestisid selle vastu, et nemad need kinni oleksid pidanud maksma, siis usutavasti tekitaks selline suuskade ostmine veel hullema probleemi.

    Rääkimata muidugi sellest, et kui ikka kool on külm ja remontimata (või nagu vahepeal, kus isegi wc- ja kontoripaberit kästi igal klassil kooli tuua), siis on suuskade küsimus see viimane asi, mille pärast muretseda. Esimese maailma probleemid või nii.

    Like

    1. Tõsi, ma mõnikord kipuna unustama, et olen isegi neid lugusid kuulnud, et wc paberit on vaja vanematel tuua jms. Ja no see kipub ka ununema, et paljud lasteaiad/koolid ongi remontimata, nii et sul on loomulikult õigus, et selles kontekstis on suusad jms täiesti ebaoluline. Aga seda enam Eestis ikka asjad selle kohapealt sakivad täiega. Kusagil jagab EAS raha nii et keegi ei tea, miks ja kuidas, samal ajal pole aga raha koolide ja lasteaedade jaoks. Traagiline

      Like

  2. Nojah. Mina ei tea. Minu arust on täiesti okei, et lapsed ise võtavad need asjad kaasa. Pole taibanud selle peale kunagi halvasti vaadata. Minu arust on täiesti mõistetav, et lasteaial/koolil on selliste asjadega lausa võimatu varustada lapsi. Kelkudega veel, need on one-size, aga suusad? Tõesti, halloo. Jalanumbrid varieeruvad 35-43ni (näide), seega on sul vaja täpselt siis teada, palju on vaja mis suuruses saapaid võtta. Aga, laste jalad kasvavad. Üks päev tuleb Kati ja ütleb, et talle on 35 suurus nüüd väike ja kõik 36 suuruses saapad on juba kellegi jalas. Jnejne. Minu arust ebaloogika, et kool peaks varustama. Minu lapsepõlves läksin ma ka kooli oma suuskadega. Kui kooliväliselt sõita ei viitsinud, jätsin nad kooli terveks talveks ja kui tahtsin kodus ka sõita, viisin peale kooli koju. Mis selles rasket?

    Lasteaias just 2 nädalat tagasi küsiti, kas mu lapsel kelk ka on. Ütlesin, et jah ikka on – miks küsivad? Ütlesid siis, et talle õues nii meeldib kelgutada ja et nad on talle leidnud teise lapse kelgu, aga võiks enda oma olla. Ma muidugi ei tea, mis päriselt seal õues toimus, aga oletatavasti ärgitati lapsi kas kelku jagama või saadi talle kellegi kelk, kes parajasti tol päeval puudus või oli tõesti mingi ülejääk. Igatahes väidetavalt laps mingi kelgu sai, aga mugavuse osas võiks ju enda oma olla. Minu arust lausa loogiline, et on hea, kui on oma kelk.
    Ma pole sugugi rikas, et mõttetult kulutada või palju kulutada, aga ma ei näinud probleemi Selverist 10 eurone kelk haarata ja see niiöelda lasteaiakelguks jättagi, ehk siis iga päev ei viitsi seda ju koju tagasi tassida jne. Samas, paljud kes elavad lasteaedade lähedal, viivadki lapse kelguga ja toovad kelguga. Häda siis see kelk aeda ka jätta?

    Igatahes, ma ei tea. Mu arust on täiesti okei, et igaüks varustab oma lapse selles osas ise ja ma pole osanudki vaadata sellise pilguga, et peaks need asjad olemas olema. 🙂

    Like

  3. On olemas ka suusad ilma suusasaapata, aga samuti mõtlen ma, et kui koolis on kohustuslikud suusatunnid, siis päris suusad maksavad ikka üsna palju ja siin võiks riik/omavalitus seda toetada. Ja ma arvan,et nii nagu on lasteaias olemas mänguasjad tubasteks tegevusteks, peaksid lasteaias olema ka vahendid õuetegevusteks. Nii talvel kui suvel. Nt ka rattad. Ida Lillehammeri lasteaias on nii, et kui ta nt läheb oma tõukerattaga lasteaeda, siis see tõstetakse aia taha ja aias sees mängitakse ja sõidetakse lasteaia vahenditega.

    Like

  4. Need saapata suusad tõttöelda ei kõlba kassi saba allagi, ka nelja-viiesele mitte. Kelgud võiksid vast lasteaias olla küll, aga noh, raha … Me ikka veame enda oma kaasa ja kui vaja, siis lapsed jagavad ka omavahel.
    Mingi varu suuski-keppe võiks koolis ikkagi olemas olla (õndsal nõuka-ajal saadi, saaks nüüd ka), pluss vähemalt mõned paarid saapaid nr 36 – ma ei teagi, 42? Niikuinii on neid vanemaid, kes lastele suusad ise ostavad ja ka kooliväliselt ise suusatamas käivad, aga need, kelle vanematel pole võimalik või tahtmist või mida iganes, ei jääks niimoodi ka päris ilma kogemuseta. Sest tegelikult suusatamine ju tänapäeval koolis kohustuslik ei ole, ma tunnen isiklikult teismelisi, kes pole elus kordagi suuski alla saanud, sest vanemad ei suusata ja ei viitsi lapsi ka suunata.

    Liked by 1 person

  5. See mind kurvaks teebki, et paljud ei saa kogeda suusatamist, sest vanemad ei viitsi või neile ei meeldi, muidugi võib juhtuda ka, et lapsele ei meeldi, aga proovima peaks ikka saama, et oleks kogemus. Mulle ka ei meeldinud suusatada, sest ma ei olnud seda kunagi teinud:D Kui suusad alla sain, arvamus muutus

    Like

  6. Aga kuidas teil see välisjalatsite vahetamine nüüd on, mäletan, et millalgi kirjutasid, kuidas sa oled selle vastu, et peab tillukeses koridoris jalast ära võtma/ jalga panema? Meil nimelt sama asi. Jalanõud tuleb ära võtta ülikitsal trepimademel enne rühma sisenemist. Hommikuti on seal kohutav tunglemine ja no kuidagi ei mahu kõik lapsed ja vanemad sinna korraga ära. See veel selleks, sellega olen kuidagi juba harjunud, kuid nüüd on tuldud välja veel iseäranis suure jaburusega – all välisukse juures on silt: “Palun kasutage kilesusse!” Ehk siis on mõeldud, et isegi trepist üles ei tohi oma jalavarjudega tulla, olgugi et kõikjal on maas porivaibad! Lapsevanemad on väga kuulekad ning rühma ukse taga näengi nüüd viisakalt kilestatud saapaid. Vot see on aga asi, millega mina keeldun juba põhimõtteliselt kaasa minemast, minu arust on see juba häbematus midagi sellist nõudagi. Piisab sellest, et ma, väiksem laps kaenlas, seal trepimademel ukerdama pean, see veel puuduks, et mingite kilesussidega ka veel mässama peaks hakkama.

    Like

    1. Sellega on nii, et mina marsin saabastega Ida kapikese juurde, keegi pole mulle rohkem midagi öelnud ja olen märganud, et ka rohkem vanemaid on hakanud jalanõudega sisse tulema või siis võtavadki jalanõud ära sees porivaiba peal. Osa jätab ikka sinna tillukesse koridori, no jätku, nii kaua kuni mina ei pea seal kambakesi ukerdama ja tohin oma jalanõudega Ida kapin jalutada.
      Ida Norra lasteaias on ka kilesussid, aga need on mõeldud selliseks juhuks, et kui vanem ei viitsi oma saapaid ära võtta, et last riietusruumist edasi rühma viia, siis tõmbab need otsa. See on loogiline, sest rühmas ju välisjalanõudega ei käia, kuigi kui ma mõnikord õhtul olen Idale järele läinud ja enamus lapsi juba ära viidud, on õpetajad ütlenud, et mis sa neid susse topid, niikuinii nüüd hakkame kohe koristama (seda siis ajal kui pole otsest loppa ja muda ja pori jms).
      Sinu toodud näide, et lihtsalt siseruumides juba tuleb kilesussidega jalutada tundub mulle absurdne

      Like

  7. Minu lapse lasteaias on kelkudega need lapsed, keda kelgul lasteaeda tuuakse. Ja kuna enamik lapsi on samast linnaosast siis ongi kelke lasteaia seina ääres hulgim. Kuna mina viin oma lapse aeda autoga siis kelku talle kaasa ei pane. Aga meil üldiselt õues nende kelkudega ei sebita ka. Ja mis lasteaia kelke-suuski puudutab siis ma usun, et probleemiks ei ole pigem mitte raha vaid meie ilm. Igal aastal meil kelguilmu ja lund ei pruugi olla ja talv võib kesta vaid nädala-paar. Kuna mänguvahendite eelarve on üks fikseeritud summa siis ilmselgelt valitakse vahendid mida saab kasutada pea aastaringselt.
    Kelgumäe kokku lükkamiseks meie lasteaia hoovis ruumi paraku pole.

    Like

  8. Meie lasteaed leiaks kindlasti selle raha, et lastele kelkusid osta, aga probleem on nende hoiustamisega. Vanades , nõuka ajal ehitatud majades pole lihtsalt hoiukohti nende jaoks, selle peale ilmselt postitaja ei tule. Meie rühmas pole küll probleeme olnud sellepärast, võetakse oma kelgud kaasa, mis sest, et mäge pole, ikka on tore lastel teineteist vedada, “rongi” teha jne. Kurb on lugeda neid lasteaedu halvustavaid teemasid. Ja pole ikka päris nii, et meil välismaal on kõik nii ideaalne ja meie lasteaiad on kohutavad kohad. Ja mis hullust raha kogumisest vanemate käest jutt käib?? 2€ OMA lapse teatrikülastuse eest peaks omavalitus maksma??? Meie lasteaia vanemad on õnnelikud, et lasteaias käib teater. Omavalituste rahakott pole ka just piiritu. Mõnele kohe meeldib viriseda. Sorry, kui kiri sai kuri, aga pastakast välja imetud probleem!

    Like

    1. Ja ka mina olen õnnelik, et lasteaias teater käib nagu ma ka ütlesin, samamoodi pole probleem oma kelk kaasa võtta, lihtsalt minu meelest peaks need lasteaias olemas olema, ja koolis.
      Minu eesmärk ei ole halvustada, sest Ida lasteaiaga olen ma väga rahul, aga ma arvan,et natukene on Eesti lasteaiasüsteem ja suhtumine ajale jalgu jäänud ning vajaks tänapäevastamist. Muidugi saan ma aru, et põhimureks on raha puudus, kuid see tähendabki, et riik ja omavalitused peaksid üle vaatama, kuhu raha läheb ja kuhu võiks minna

      Like

      1. Kui raha oleks rohkem, siis peaks see minema just nimelt õpetajate palkadeks. Eesti lasteaedades on ju krooniline rahapuudus. Mina imestan pigem, kuidas on võimalik saada kolm tervislikku toidukorda päevas 1.80 eest (vanema makstav osa vist) ja kuidas saab teatrikülastus maksta vaid 2 eurot laps. Muidugi on paljude jaoks lasteaiamaks kallis, täisajaga on see Tallinnas peaaegu 90 eurot kuus. Aga arvata, et kohalik omavalitsus peaks hakkama teatrit kinni maksma või lasteaedadesse suuski ostma, tundub mulle ikka kangesti eluvõõras. Kohalik omavalitsus peaks rohkem toetama ülimas vaesuses elavaid perekondi.
        Eesti lasteaedades koguvad vanemad raha, et osta rühma kuivatuskapp ja nõudepesumasin. Sest lastel on parem, kui märjad õueriided saab õhtuks ära kuivatada. Õpetaja abil on laste jaoks rohkem aega, kui ta ei pea päev läbi nõusid pesema.
        Mingite varukelkude või varusuuskade ostmine igaks juhuks lasteaeda tundub pseudoteema tõeliselt hädavajalike kulutuste taustal, mida Eestis on palju ja mille jaoks riigil või kohalikul omavalitsusel samuti raha ei ole. Raha ei tule seina seest, see kui palju raha on, sõltub otseselt riigi või linna eelarve suurusest. On ju natuke lapsik võrrelda Norra ja Eesti võimalusi?
        Samuti tundub mulle pseudoteema see välisjalatsite jalast ära võtmine. Mina võtan välisukse juures, sest mul oleks piinlik mõelda, et keegi peab minu pärast hakkama põrandat pesema. See on elementaarne lugupidamine teiste inimeste vastu. See nähtus ei ole ajale jalgu jäänud ja ei vaja ka tänapäevastamist.

        Like

      2. Ei, see ei ole lugupidamise puudumine, see on lihtsalt täiesti normaalne mugavus, sest väikeses esikus, kuhu rohkem kui kaks inimest ei mahugi, on äärmiselt ebamugav püstijalu endal ja lapsel jalatseid ära võtta. Või peaks siis ukse taga välja ootama kuni eelmised on esikust läinud? Porivaipade mõte ongi selles, et põrandad ei saaks mustaks, vaid pori jääb sinna kinni. Lugupidamatus oleks oma saabastes rühma sisse marssida.

        Like

      3. No mina pigem imestan selle üle kuidas on võimalik 3 toidukorda 1 euro eest päevas teha? Vanema kaetav osa u 75 senti.

        Like

      4. Järjekordne lahmiv postitus. Üks 30+ vanuses inimene võiks juba teada, et Eesti Vabariik ei ole nii rikas kui Norra kuningriik ja meil on märksa olulisemaid kohti kuhu raha oleks juurde vaja kui seda on lasteaedadele kelkude muretsemine. Kasvõi nende samade lasteaedade õpetajate palgatõus on üks märksa olulisem asi. Lisaks võiks sul mälu ka veidi pikem olla – mitte iga talv pole meil siin lund võtta, mis teeb kelkudesse investeerimise veel eriti mõttetuks. Minu lapsed on juba koolis, aga meie Tallinna lasteaias olid pea kõigil lastel lumega omad kelgud kaasas ja oli olemas ka koht nende hoiustamiseks.
        Koolis on kohustuslikud suusatunnid. Mis muidugi jälle eeldab lume olemasolu, aga kuna kool asub linnas, siis kooli ümbruses suusatada ei ole võimalik ja päris kindlast pole koolil võimekust ligi 900-le lapsele suuskade hankimiseks. Sest suusad-saapad-kepid peavad olema ka õige suurusega. Nii ongi tunnid spordikeskuses, kus need kel endal pole varustust, saavad selle rentida.
        Kuna riigi rahalised allikad pärinevad ikkagi maksumaksja taskust, siis võiks ju maksumaksja ise oma lapsele riigi asemel kelgu muretseda.
        Ja sellepärast mida lapsed talvel õues teevad Eesti lasteaedades ei peaks muretsema, lastel õues tegevust jätkub. Aga teie perel soovitaks tõsiselt Norrasse elama jäämist kaaluda.

        Like

  9. Ma iga kord, kui lasteaedadest räägitakse, kibelen kirjutama, aga olen oma kiidulaulu ikka endale hoidnud. Meil on tegu Tartu lähivalla lasteaiaga, natuke maakad, aga suur lasteaed (10 rühma, seega 200+ last). Põhimõtteliselt on mul ainult positiivsed kogemused. Talispordist siis seekord. Lasteaia territooriumil mägi olemas, kunstlikult tehtud! Lastel kelgud endal kaasas, aga selle kohta ei oska midagi halba öelda. Kui on ka koju jäänud, siis on saadud jagatud ka sõpradega, pole olnud probleemi. Suuski on teatud arv komplekte olemas. Talvel käiakse suusatamas, enamasti nii ongi, et rühmas mingil portsul on endal olemas suusad, need saavad siis enda omadega sõita, teised saavad lasteaia omi kasutada. Lisaks on Tartus olemas nüüd Limpa suusakool, kes käib oma hea varustusega kohal ja teeb lastele ühe korraliku algõppe tunni (tasu eest muidugi, aga meil seda nüüd kasutatud väga edukalt, lapsevanematelt lisaraha ei küsita, see tuleb lasteaia eelarvest). Hästi lahe mänguline tund oli see ja lastele hullult meeldis, lasteaiale ka, sest tellitakse ka nüüd ja edaspidi. Õues ollakse kaks korda päevas ja vanematele tuletatakse aeg-ajalt meelde, et kindaid võiks mitu paari olla, juhuks kui hommikused märjad õhtuks ära ei kuiva. Riided ikka vastavalt ilmale ja võivad mustaks-märjaks saada. Kuivatusvõimalused ka olemas, aga paksu voodriga kindad lihtsalt ei pruugi ära kuivada. Õpetajad teevad kõik rohkem, kui palk ja õppekava võimaldavad. Kord nädalas on kõigil liikumistegevus õues, olenavalt vanusest 1-2x nädalas omas basseinis ujumistreeneri juhendamisel ujumine. Koolieelikutel kõigil on ujumine selge. Uisutamas käivad koolieelsed rühmad ka (aga see vist äkki linna-valla-riigi poolt doteeritud). Ka õppetegevusi viivad õpetajad läbi võimalusel õues, kord nädalas on paljudel rühmadel ka hommikuring õues. Ühistegevustena on alati sügiseti ülelasteaialine taskulampidega orienteerumine pimedas (et ikka ägedam oleks). Vot selline lasteaed meil. Mina rahul ja kinnitab ehk reeglit, et mõnel vallal raha jätkub ka lasteaia jaoks (õpetajate palkadest vast ei räägi seekord, see nii ilus teema pole…kuigi näitabki ehk õpetajate headust, et vaatamata palganumbrile mõned viitsivad ja tahavad). Aaa, see küll pole sportlik tegevus, aga mina lapsevanemana panin lasteaias robootika käima. HITSA küll toetas, aga omaosalus polnud ka väike ja lasteaed leidis selle summa rõõmuga. Lisaks investeerisid sülearvutitesse, et ikka programmeerida ka saaks! Hea juhtimise ja kollektiivi korral on kõik võimalik!

    Liked by 1 person

    1. Ma olen su jutust ka varem aru saanud, et see lasteaed, kus su lapsed käivad, on nagu mingi muinasjutulastead. Mulle meeldib. Ja meeldib lugeda sellistest lasteaedadest. Mina lähen Idaga nüüd destembrist akrobaatikaringi, aga oi kuidas mulle meeldiks kui talvel saaks suusakoolis käia, või et oleks sama, et lasteaias oleks sellised tunnid.

      Like

  10. Kahju, et te nii vähe meie lasteaiast teate. Meie lasteaias on üle 10-ne paari täiesti korralikku suusavarustust. Suusatamine on meie kõigi lemmiktegevus lumega. Meil on suusatamine isegi õppekavas.
    Täiesti paras suusanõlv on ka olemas, kus harjutame erinevaid mäkketõuse ja laskumisi. Oleme alati olnud uhked oma suusatamise üle. Igal aastal on suusapäev, kus saavad kõik medalid ning kui lund on ka Vanamõisas valla suusapäev lasteaedadele.
    Liikumisõpetajana on suusatamine üks mu lemmikspordialadest ning olen selle pisiku lastesse ka süstinud. Kui küsin lumega, kas soovite kelgutada või suusatada, siis soovitakse suusatada . Suusarajad ajan vastavalt vanusele ise sisse. Kui lund on piisavalt käib Vanamõisast rajamasin ning üks isa sõidab mootorkelguga vabatahtlikult lume rajaks valmis.
    Muidugi võtavad need, kellel on, suusad kodust kaasa, sellest rääkisin juba sügisel ning kirjutan ka Eliisis. Oma suusk ja oma saabas on ikka midagi muud kui võõrad.
    Suusatamisest meie lasteaias olen kirjutanud artikli nii koduvalla lehte kui “Tea ja Toimeta” ajakirja.
    Kelke meil tõesti ei ole, pole isegi mõelnud neid muretseda, sest enamjaolt on kelgud kodudes olemas ja neid ei ole raske kaasa tuua. Jagama õpetame alati lapsi ja minu tunnis ei ole ette tulnud, et keegi jääks kelgusõidust ilma kuna tal kelk koju ununes. Käime koolimaja taga suurel kelgumäel, päris pisikestega sinna ei lähe, sest see võtaks terve päeva, nemad kelgutavad aias pisikesel mäel, mis on neile piisavalt paras, et mitte viga saada. Suure lumega on mägi ka kõrgem.
    Meie lasteaias on pea kõik spordialad esindatud ning iga laps kaasatud liikumistegevustesse ja me oleme uhked selle üle.
    Iga riigi kultuur ja rikkus on erinev erinev, kuid meie lapsed ei jää millestki ilma, me kõik panustame sellesse iga päev ning anname endast parima koos lastevanematega, et kasvatada õnnelikke lapsi.

    Like

    1. Kindlasti mitte ei olnud siinne postitus vaid meie lasteaiast, vaid ülditavalt ja kuna me ise käime selles lasteaias, siis otseloomulikult toon ma näitena ära selle. Mina olen lasteaiaga väga rahul ja mul on hea meel, et tean siiani vähe ja sain teada, et sport ja liikumine ning värskes õhus liikumine on siin lasteaias rohkem hinnatud kui ma esialgu tean. Minu eesmärk ei ole Eesti lasteaedasid “mudasse trampida” nagu aegajalt lugejatele mulje jääb, vaid erinevatele kogemustele tuginedes anda omal moel osa sellesse, et kasvataksime koos õnnelikud lapsed.
      Ja veelkord rõhutan, et mul on äärmiselt hea meel kuulda, et suusatamine on nii au sees. Tänan Teid väga põhjaliku vastuse eest ja nüüd loodame siis vaid lund, et pisemad ja suuremad saaksid õues liikuda. Ja kui lasteaial peaks kuidagi abi olema vaja vabatahtliku näol, kes aitab suusatundides korda hoida, suuski jalga aidata vms, siis tõstan hea meelega käe ja pakun end alati võimalusel appi:)

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s