Sellest, et inimestel on intelligentsusega probleeme, olen ma aru saanud ja et ka mõtlemisvõime on piiratud, kuid aina rohkem jõuan ma järeldusele, et inimesed ei oska lugeda. Või ei taha lugeda. Jah, ma räägin neist, kes esimesena kusagil kommentaariumis karjuma hakkavad.
Mõned näited.
Kirjutasin mina Delfis, et kui mul oleks võimalusi, siis ma Botoxist ära ei ütleks, päisepildiks botoxi üledoosi saanud Norra blogija, mis ka jutu sees kirjas. Ja mis on kommentaarid? Issand jumal, sinna ei mahu ju rohkem botoxit ja muud sarnased kommentaarid, et näe ilusate näojoontega noor naine, aga tahab botoxit endale süstida. No ja kuigi ma tahaks end meelitada, et mina olin see ilusate näojoontega noor naine, siis kommenteerijad pidasid loo autoriks päisepildil olevat norrakat.
Klassikaline küsimus on muidugi, et aga kes see Eveliis on, olgugi, et on kirjas, et “Norras elav blogija”. Muidugi võis selle küsimuse taga olla selline üleüldisem küsimus, et kes on see blogija, kelle arvamus meid peaks huvitama, aga kahjuks oli pigem ikka küsimus, et kes ta on.
Edasi kurikuulus imetamise teema, kus mind kividega surnuks pilluti, sest ma halvustan oma kodus imetavaid emasid või üldse ei poolda imetamist, sest mul pole lapsi ja ma ei tea, mida näljane laps tähendab. Minu postituses selgelt kirjas, et mind ajendas kirjutama ühe kommentaatori kallal võtmine, kes üldise arvamusega kaasa ei läinud, aga järgmisel hetkel olin (olen) ma riigivaenlane nr 1.
Siis loen ma Marianni blogist, et miski inkassojamadega tegelev ettevõte pakub ühele lugejale tasuta nõustamisteenust vms ja Mariann hakkab kuhjade viisi saama kirju, kus tal palutakse inimeste inkassojamad ära lahendada. Püha taevas, need inimesed peaksid olema Malluka blogi lugejad ja fännid, kus kivi alla nad elavad, et ei tea, et Mariann ilmselgelt ei tegele inkassoprobleemide lahendamisega.
Ja viimaseks hakkab blogija Merje saama kirju, et miks ta kirjutab halvasti Kukupesast, kuigi Kukupesa postituses on selgelt kirjas, et postitus on ajendatud ühest kommentaarist tolles blogis. Jumal hoia, anna kannatust!
Kas tõesti inimesed EI OSKA enam lugeda või EI TAHA lugeda? Saadakse aru ühest sõnast või lausest ja siis hakkab teema hoopis teist elu elama. Okei, ma saan aru, et ühiskonnaõpetuse ja terviseõpetuse tunnis olid paljudel silmad-kõrvad kinni, aga elementaarne lugemisoskus tuli ju siiski juba algkoolis? Ja ei tohiks olla nagu rattasõit, mis meelest läheb?
Olen ka seda tähele pannud. Üldistades muidugi – inimesed ei viitsi enam üldse süveneda ja neil ei ole püsivust. Kindlasti mängib mingit rolli ka nutikeskne maailm, algab see juba ju päris maast madalast kahjuks. Vilkuvad ekraanid, kust info tuleb ruttu kätte ja sama kiirelt ka ajust kaob. Mul on konkreetselt olnud mitu korda selliseid juhtumeid, kus palun inimesel midagi läbi lugeda ja siis hiljem küsin, et mis sa arvad sellest, või räägin siis antud teemal ning inimene on nagu puuga pähe saanud, et millest sa räägid, kus mina peaks teadma. Ja siis kui küsin, et aa, kas sa ei lugenud seda siis, saan vastuseks, et lugesin küll jah, aga ma ei süvenenud või liiga pikk tekst oli, kõike ei viitsinud lugeda. Kurb!
Ma õnneks oma tutvusringkonnas ei ole sellist asja kohanud, kuid vähem süvenemist asjadesse on küll:)
Siinkohal saab ainult klassikuid tsiteerida – “See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju.”
Mina oma lapsele rinda anda ei saanud, oligi kohe nii, et jäi andmata ja see teema on mulle siis täitsa võõras, tänaval ega poes rinda andma ei pidanud. Kui vahel nägin kedagi nii tegemas, siis oli nats küsimärk, et kas päris Maximas peab ringi jalutama ja samal ajal toitma aga muidu nagu suht savi. Sinu teemaga olin seega nõus, et noh, ise ei anna ja natuke imelik tundub aga kividega ju päris sa ei loopinud. Küll aga oli see ilmselgelt Malluka pildist kootud teema ja see natuke tekitas ebamugavust, et jutt ju puudutas su enda sõpra ka.
Siis tuli see poliitika teema. No kui Mallu sellise küsimuse esitas, siis ma huviga lugesin vastuseid, oli arukaid ka ja mul oli huvitav. Päris ausalt ma end kuidagi ei usu rumal olevat aga no poliitika on mu jaoks ikka väga igav teema, tegelikult uudised üldse :O ma mitu aastat juba ei loegi ühtegi uudist, mul kodus ei tööta televiisor ja raadiot ei kuula. Vahel vanemad mingit teemat arutades teevad niisuguse näo, et no nii lammas ma ka olla ei võiks et Ossinovskit või muud jube tähtsat tüüpi ei tea 😀 No ja ma olen leppinud sellega, et ju siis mõni inimene arvab, et ma olen selle pärast juhm aga ega see mind ka ei huvita….nii palju ainult, et need harvad korrad, kui keegi minu seltskonnas poliitikast räägib, siis ma ei ütle otse välja, et ma ei tea või, et mind ei huvita. Ja ma ei koo ega kokka ega ole muidu ka milleski hirmus vilunud. Seega sain sellest teemast üsna puudutatud ega tundnud end kuigi hästi, kui minusugune sai lahterdatud ”lollide kasti”. Teemad, mis mind huvitavad (neid on palju), nendes olen ma tugev ja sinust kindlasti teadlikum aga mitte tingimata targem.
Ja siis see viimane teema, et loetakse pealkirju aga ei süveneta teksti. Siin ma naersin Malluka postituse üle nii, et pisarad voolasid. Temale oli see tüütu aga mulle oli naljakas ja rohkem ma sellest midagi ei arvanud kuni sina sellest uuesti kirjutasid ja veel omapoolseid näiteid lisasid. Ja nüüd tekkis soov kommentaar jätta. Et ma ei tea miks aga mulle tundub et su postitused on järgemööda nii probleemsed ja üleolevad. Nimetad inimesi kanakarjaks, tõstatad palju teemasid stiilis, et see on nõme ja teine on tobe. Viimase postituse päise pilt juba on nii ennast täis. Äkki vaataks korraks enda sisse ja küsiks, et mis on see, mis paneb teisi lahterdama või kritiseerima? Kas selline on sinu blogi, selline, kus arutatakse miks üks või teine asi halb on või millised lollid inimesed sinu ümber on?
Mulle ei meeldigi uudiseid lugeda sest need on alati halvad ja viivad tuju alla ja nüüd enam ei meeldi sinu blogi ka lugeda sest sellel on sama efekt – klatš ja mahategemine. Oskad palju ägedamaid teemasid ka kirjutada!
Võib olla tõesti on mu teemad üleolevad, kuid anna mulle andeks, väga raske on mitte üleolev olla kui loed lauslollusega uhkustamist ja seda kuidas inimesed ei süvene, ei tea üldse millest nad räägivad, aga kaagutavad kaasa. Läheb ikka hinge küll kui keegi kirjutab su kohta, et omg Eveliis on ikka nii õudne inimene, et arvab, et oma kodus peaks pea teki alla peitma last söötes. Olen ma kusagil midagi sellist öelnud? Ja olgu teema ajendatud millest iganes, siis pigem rääkisin “mingist piiritlemata massist inimestest”, mitte ei rünnanud kedagi isiklikult.
Mina võtan isiklikult neid teemasid, kus konkreetselt ja nimeliselt mind maha tehakse, aga kui ma end mõnes postituse, kommentaaris ära tunnen ja mõtlen, et krt äkki see on minu kohta, siis see on minu, mitte kirjutaja probleem
Mind hämmastab, et inimesed kes väidavad, et neid ei huvitagi poliitika ja nad ei loe uudiseid, sest need on alati halvad ja bla-bla-blaa, võtavad seda nii traagiliselt, et nendest erinev osa ühiskonnast peab seda imelikuks. Kui sa võtad kellegi teise arvamust nii isiklikult, siis tuleb hoopis enda sisse vaadata, miks see arvamus sind hammustab. Kui oled uhkelt teadmatuses, ole siis uhke.
Kusjuures ma isegi ei leia, et uudised nüüd nii halvad oleks. Okei, Reporteris ja Kuu-uurijas jms saadetes keskendutakse mingitele väljamõeldud draamadele, kuid tegelikult ei ole uudised otseselt halvad, st isegi kui nad räägivad sõdadest, sest need annavad ülevaate, mis maailmas me hetkel elame, millised on võimalikud ohud, millega tuleks arvestada jne jne jne. Ma arvan, et see “ma ei vaata uudiseid, sest need on nii halvad” on mingi tobe vabandus oma ignorantsuse põhjenduseks
Töötan koolis õpetajana ja võin öelda, et tegelikult nii ongi. Ka erinevates haridustestides (PISA, TIMSS jms), kus oleme ju üldiselt esirinnas, tuuakse välja, et meie õpilaste funktsionaalne lugemisoskus on alla keskmise. Muidugi on neid, kes loevad ja süvenevad, aga aina rohkem on neid lapsi, kes ei suuda lõikugi teksti lugeda nii, et aru saaksid, millest nad just lugesid. Ja kuna see probleem ei ole ainult viimase aja trend, vaid vähemalt viimased 10 aastat juba räägitakse sellest (ise olen koolis õpetanud 6 aastat), siis eks see põlvkond, kelle puhul seda esimest korda märgati ongi nüüd “suureks saanud”. Vilkuvad ekraanid ja võimalus vajalikku infot kiiresti üles leida ning “võidab see, kes annab info edasi kõige lühemal ja pealiskaudsemal viisil” mentaliteet meedias on selle tekitanud ja probleem aina süveneb. Näen ka koolis oma õpilaste pealt, kuidas nad eelistavad kuulata õpetajat, kes kõik puust ja punaseks ette teeb, kasutatakse palju simulatsioone ja pilte/videosid, sest kui jutt läheb selle peale, et nüüd tuleks teksti lugeda ja midagi endale ise selgeks teha, kaasneb sellega kohe suur õpilaste poolne pahameel ja ving. Selline see elu on. Sellised need inimesed on. Meie saame ainult teha nii palju, et ei lase end neist häirida ja kasvatame oma lapsi lugemise ja süvenemise vaimus, et neist kasvaksid analüüsivõimelised inimesed.
Seda oli kurb lugeda. St et ma muidugi ei arvagi, et ajal kui info on nutiseadmestest nii lihtsast kättesaadav, oleks vaja mingeid kuivi fakte peast teada, aga…analüüsivõime on ju ka tulevikus vajalik, ma ei kujuta ette, kuidas need inimesed tööl hakkama saavad kui oma peaga üldse ei suuda mõelda ja tegutseda. Igatahes ma siiralt loodan, et mul õnnestub oma last kasvatada just nimelt lugemise ja süvenemise vaimus. Temast ei pea raamatukoid tulema, kuid jummel hoidku, ma ei tea, kuidas ma elaks üle kui ta oleks selline pealiskaudne plähmerdis nagu paljud noored ilmselt on
Sama siin, kasvatan ka oma lapsi selles vaimus, et nad huvituks teadmistest, lugemisest jms ja nii mõnus on kuulda, kuidas 3 ja 4 aastane küsivad, et mis saab siis kui Maa enam ei pöörle või kuidas maailm tekkis v kes on Jumal või miks tekivad maavärinad ja vulkaanipursked jne jne. meil on laste entsüklopeediad kodus ja oleme neid ikka sirvinud ja lastel on tegelt nii hea mälu ja just nüüd on õige aeg näidata ja tutvustada kõike uut ja huvitavat lapselikus võtmes, et tekkiks nendega selline arutelu. Ootan huviga aega, mil küsimused v-o on sellised, millele ma ei oska vastata kohe ja pean isegi meelde tuletama üht-teist.
Lastel on jah metsikult hea mälu, ma iga päev aina üllatun asjade üle, MIDA Ida tegelikult mäletab ja teab, sest ma ikka oma ajuga olen arvanud, et kolmene on paras titt, tegelikult on aga väga asjalik väike inimene juba