Eelmisel nädalal tõi Apollo raamatupäkapikk meile uue raamatu – Evelin Ilvese “Linnu lood” (LINK). Ida on nüüd jõudnud ikka, kus ta viitsib ja tahab päriselt ka, et me talle raamatuid loeksime ja otseloomulikult teeb see mulle kui suurele raamatusõbrale rõõmu, et ehk kasvab lapsest ka lugeja. Mina ja mu pinginaaber vedasime algkoolis kilode kaupa raamatuid endale koju lugemiseks, aga nagu ma aru olen saanud, siis tänapäeval on raamatuid armastav laps pigem haruldus.
Ida haaras “Linnu lood” kätte ja kukkus seda hoogsalt lehitsema. Cathrine Zaripi tehtud illustratsioonid paelusid teda täitsa pikaks ajaks. Ma ei tea, kas ajendatuna raamatus nähtud karupildist, kuid ühel hetkel kutsus Ida ka oma suute kaisumõmmi meiega kaasa lugema. Nii me siis seal kolmekesi voodis vedelsime ja lugema hakkasime.
Et täiesti aus olla, siis esimesi peatükke oli mul väga raske lugeda. Evelin Ilves ei kuulu just minu lemmikisikute hulka ja iga dialoog kõlas mu peas tema häälega, see häiris mind tohutult. Ma peaaegu tahtsin raamatu pooleli jätta, kuid Ida nõudis mingi pildi juures selgitust, et mis see on ja mis too on ning ma mõtlesin, et ma olen ikka nõme küll, et eelarvamuse pärast raamatut edasi ei loe. Sest vaadake, Evelin Ilves võib ju inimesena mulle ebameeldiv olla, kuid (ka kirjapandud lugude järgi) on ta oma lapsele väga hea ema ning ühest emast ja lapsest see raamat just räägibki. Kui ma olin peast eelarvamuse lahti lasknud, läks lugemine palju libedamalt. Muidugi ei lugenud me tervet raamatut korraga läbi, kuid kui Ida juba magas, lugesin ma selle ise lõpuni.
Ja mis ma teile ütlen? Äärmiselt armas ja lihtne raamat ühest mõnusast lapsepõlvest, mille Linnu veetsin oma emme ja issiga sügavas metsas talus elades. Tal ei ole seal mängimiseks teisi lapsi ja nii peab ta kasutama fantaasiat. Ta õpib tundma linde ja loomi, parimateks sõpradeks Toonepulk ja koer Luddu, ta õpib emmega leivategu, unistab “ödeventist”, ehitab linnumaja ja käib aegajalt emmega linnas. Kusjuures ma nägin ka üht intervjuud, kus Evelin Ilves ja Kadri Keiu seda raamatut tutvustasid ning Kadri Keiu jättis endast nii sümpaatse mulje, et raamatut lugedes tuli mulle kogu aeg silme ette see päris Linnu, kellest lood inspireeritud on, ja muutis ka raamatu vägagi sümpaatseks.
Lõpuks saab Linnu issist president ja nad kolivad perega suurde roosasse majja. Sinna, kus “Pehmed ja Karvased” elavad. Kas Linnu nendega ka kohtub, sellest lubab ta jutustada järgmises raamatus.
Raamatu suureks plussiks lisaks vahvatele joonistustele on see, et keel on lihtne ja peatükid paraja pikkusega, täpselt sellised ühe unejutu pikkused. Mina loodan, et see raamat avab lugejate silmad. Selles mõttes, et see näitab kui loomingulised, teravad ja huvitatud maailmaasjadest on lapsed tegelikult. Kui ma vaid laseme neil seda olla. Ja leiame nende jaoks aega, et maailmaasju selgitada. Nagu täiskasvanutele. Samuti ei tasu alahinnata loodust, loodus pakub lapsele nii palju avastamist ja mängurõõmu, kordades rohkem kui iPad või nutitelefon. Muidugi oleks hea, kui lapsel oleks ka “ödevent”, kellega koos mööda põlde ja metsa joosta, kuid pole ka hullu kui õde-venda pole, tegevusi jagub ka üksinda. Näiteks võib proovida suudelda konna ja vaadata, kas see muutub võluvaks printsiks.
Tahad teada, kas konn muutub printsiks ja mida Linnu sellest arvab? Ühe raamatu loosin ma ka lugejate vahel välja. Selleks kirjuta kommentaaridesse, millised on Sinu lapse leidlikud lemmikmängud. Võitja loosin välja kolmapäeval 28.12
Peale tüüpiliste lego- ja automängude, meeldib mu lapsele ka peitust mängida. Peidab ta end 2aastasele vastavalt, aga vähemalt on lõbu kui palju ja maja kilkeid täis.
Meil on täpselt sama, peidab end teki alla ja itsitab, a lõbus on ikka
Minu piiga mängib Haldjamänge!
Küll on tal mitmeid nähtamatuid sõpru nende seal, kes siis meie kodu aeg ajalt kùlastavad!
Oleks vahva seda raamatut koos perega lugeda!
Minu tüdruk mängis kaheselt pea tund aega järjest laua taga suurema hunniku pikkade porgandikoorte ribadega. Alles nad armastasid tohutult mängida 3 liitrise purgiga, kus sees vesi, lisades sinna ükshaaval flush&go wc paberi rulle, ise müdi segades. Hiljem kui see pudruks muutus, mõnulesid nad kätt sinna sisse pannes ja plöga läbi sõrmede lirtsutades. Veel meeldib neile katsetada poes müüdava konna limaga. Kallavad seda kausist kaussi ja puhuvad sinna sisse kõrrega, fantaasiast neil puudu ei tule 😆
Meie kolmese pliksi meelismänguasjad on kivikesed, oksad, väikesed mänguloomad. Kõiki neid peab muidugi palju olema, sest lemmiktegevuseks on nende ritta sättimine nii ühte kui teist pidi. Samuti nendesamade kividega perekonna mängimine, kus ema-isa ja lapsed. Eks samas meeldib talle nutimaailm ka, aga seda täpselt nii palju kui me ise teda sinna lubame.
Meie Uku leiab põnevaid mänge igas asjas,mis maas vedeleb 😊 Puuoksad sobivad igasugusteks sõdalasteks/kangelasteks ja ka iga kivi leiab oma koha mängus!
Sinu blogiga on imelik lugu. Osasid postitusi (näiteks seda) ma ei saa lugeda oma Chrome’i brauserist, küll aga saan lugeda Microsoft Edge’iga.
Ma tean jah, aga ma ei suuda kuidagi seda viga parandada. Olen nii ja naa püüdnud:(
Minu lapsed on ka suured raamatusõbrad, nende jaoks unejutu mittelugemine = karistusena, seega saavad nad igal õhtul raamatuid lugeda, uurida ja ettelugemist kuulata.
3-sele Marule tõi Jõulumees sel aastal muinasjututäringud, veeretad 9-t täringut ja piltide järgi jutustad loo. Veel meeldivad lastele nuputamist vajavad mängud, ehituskonstruktorid ja äraarvamise mängud ning palju palju joonistada 🙂
Raamatud meile väga meeldivad 🙂 kuigi ka Ilvesega seoses on olnud umbes samad tunded kui sinul 😀 mu kolmene mängib vahel omaette mänguasjade keskel ja siis jutustab neile mingeid imeasju ning seda on naljakas jälgida 😀
Mul on natuke hea meel, et ma ainus pole, kel Ilvesega sellised tunded on, siis ma ei tunne end nii pahasti. Sest raamat tõesti on armas.
Suvel ehitab liivast, okstest ja kivikestest losse, talvel ehitame koos lumeonne, kodus armastab peitust mängida. Väga meeldib joonistada: kui tulen töölt, on laps valmis joonistanud hulga pilte, mille taga on väljamõeldud lood.
Minu lapsele meeldib jubedalt arsti mängida 😀 Koguaeg ravib oma mänguloomasid. 🙂 Ja plastiliiniga voolimine ka selline asi, mis ei tüüta teda vist kunagi ära.
Nüüd sai kohe topelt siis 😀 Alguses näitas, et mu kommentaar ei läinud läbi ja käskis sisse logida ja nüüd 2 tk siis ikkagi 😀
Ega topelt ei kärise:D
Minu laps paneb puslesid kokku (selliseid pisikesi muidugi) ja lemmik”mäng” on minu tööriistadega (mis ta on omandanud). Kui ikka väga tähtis parandustöö ootab, paneb kätte mu töökindad, pähe nokamütsi ja haarab haamri või mõõdulindi. Siis on tükiks ajaks tegemist tal 🙂
Raamatuid lehitseb ka minu rõõmuks suurima hea meelega ja kuna ta alles 1a10k, siis on rohkem selline mäng, et mina küsin, kus on koer, kass, karu, jänes, linnud, jne ja tema näitab sõrmega.
Meie 1 aasta 10 kuu vanuse väikemehe lemmik mäng on peitus. Talle meeldib otsida. Peita ta ennast veel ei oska :-). Samuti on kõige lahedamad mänguks wokpann ja pannilabidas.
Meie 5-aastasele piigale meeldib toas veega mängida siis on ta väga loov 🙂
Minu 5-aastane armastab oma nukke ning pehmeid mänguasju. Neile lisaks kipuvad meie igapäevategemistesse sekkuma ka ta nähtamatud õed ja vennad.
Minu peaaegu kahene mängib iga hetk söögi tegemist. Ükskõik millega saab putru keeta
Minu peagi kolmeseks saav tütar armastab väga raamatuid vaadata, ja tahab et me loeks talle ette🙂. mul on nii hea meel, et talle raamatud meeldivad ja tundub et pisikesele õekesele meeldivad samuti raamatud. nii siis nad istuvad oma toas ja suur õde näitab pisemale raamatuid ja seletab mis miski on😍. väga tore oleks võita see raamat🤗
Kaisukaru
Hetkel meeldib mu 2,5-aastasele mängida, et ta mõmmid ennast täis kakavad, siis läheb peseb radiaatori nupu juures “kraani all” ta puhtaks, kuivatab pepu ära ja paneb uue mähkme 🙂 Samuti meeldib talle oma mänguasju sööta, tuttu panna ja kreemitada 🙂
Eeskuju tuleb sellest mida ma beebipoisiga kõrval teen 🙂
Meie senisteks suurteks lemmikuteks on Epp Petrone, Andrus Kivirähki ning Jänku Jussi raamatud, mis nii ennast kui ka last väga paeluvad. Eriline lemmik on 4-aastasel tytrel just Kaka ja kevad oma lahedalt veidrate juttudega 🙂 Ja ajavad ka suuremad naerma 🙂
Minu pojale meeldib ennast Elsaks teha ja siis tantsida ja laulda 🙂
Parim!
Vabandan, miskipârast eelmises postituses olin täiesti kinni mingis lapse lemmikraamatute teemas 🙂
Raamatuid meeldib tytrele palju vaadata ja ka neid ette lugeda – loeme tihti raamatuid ka nukkudele ja mängime palju läbi lasteaia tegevusi 🙂 Minu tytre mängud on tavaliselt seotud kas lasteaia või koduste toimetustega – väga meeldib talle kaasa aidata ja mängida toidu valmistamist. Eriti just kooke ja pirukaid. Paneb käed kylge alati 🙂 Samuti meeldib talle loominguliselt koristada, kui issi-emme kaasa aitavad 🙂 Nukkudega mängime tihti läbi muinasjuturaamatutes toimuvat või vastavalt oma fantaasiale 🙂
Meil lähevad vahel käiku pesulõksud – neid on hea autode kastides vedada! Ja siis pannakse neid ka oma pluusi külge!