Vanainimeste laps

Lapsed ja lastekasvatamine on minu jaoks nagu imedepõld. Ma ei teadnud ju enne Idat lastest mitte midagi, mõnda beebit olin võõristavalt kaugelt piilunud, aga midagi rohkemat ma nendest ei teadnud, ega ka lastest. Ei ole ma end ka väga kurssi viinud sellega, et mis hetkel nad, mida ja kui palju tegema peavad,s eetõttu leian ma end ikka ja jälle imestamast. Täna käisime Idaga poes ja kui ta oli mulle öelnud, et tema “teeb ühe ringi ära” ehk siis läheb ringiga ja teiselt poolt kui mina võileti juurde ning kui me seal kokku saime minut aega hiljem, leidsin me end jälle mõttelt, et kuna see siis juhtus, et ma võin oma lapse korraks silma alt ära lasta ja ta ei jooksegi minema. Kuna see juhtus, et ta saab aru, mida ma talle räägin? Mis ajast ta mulle nagu päris inimene vastab? Ja mis ajast ta mu sõna kuulab? Kuna ja kuidas see juhtus?

Nii naljakas on Idat teinekord vaadata, sest ta on nagu väike vanainimeste laps. Just oma sõna-ja keelekasutuselt. Ma ei oska seda isegi seletada, aga no näiteks mõnikord tal on jonnituju ja me hakkame ääri veeri seletama, miks näiteks ei tohi plastiliini laua peale suruda, oleme valmis hullemaks protestiks ja vastulauseteks, kuid väikesest suust tuleb lihtsalt vastuseks “aa okei”. Või siis seletan ma, et sellel pildil olid sa emme kõhus ja ta vastab jälle “aa okei” nagu see oleks maailma kõige loogilisem asi. Ma ei imesta kui ta varsti küsibki, et kuidas ta sinna kõhtu sai ja ma selgitan, et tehti seksivärki ning ta vastaks samuti “aa okei”. Olgu, võib olla ma päris nii ei ütle, et tehti seksivärki, aga mingitest kapsalehtedest ja mesimummudest ma ka rääkima ei hakka.

Kui ma olin Idavanune, siis ma olin päris palju vanatädi juures, kel olid igasugu põnevad haigused. Näiteks oli tal süda haige. Kui ma tädi juures koristama pidin, siis tabas mind tihti mõni haigustest, mida ma kuulnud olin, klassikaliselt hakkas mul “süda valutama”. Ma ei imesta kui Idal varsti samad mured on. Jalg tal juba aegajalt valutab, ja sinna on ilmtingimata vaja plaastrit peale panna, olgugi, et vahepeal läheb meelest ära, kuhu plaastrit vaja on panna ja kumb jalg see täpselt valutaski. Hetk tagasi läks Ida prille tooma, sest ta ei näinud väikest kirja lugeda piparkoogitaigna paki pealt.

Selleks, et norra keel ei ununeks, räägin ma aegajalt Idaga norra keeles. Küsin talt norra keeles, mis ta tegi, kus ta käis, mida sõi ja kuigi ta 98% ajast vastab eesti keeles, saab ta mu küsimustest aru. Mu jaoks on see täiesti müstika. Eile hakkas ta aga ootamatult meiega norra keeles rääkima. “Går det bra, pappa?” (kas kõik on hästi, issi) küsis ta issilt ja pani talle teki peale. “Nå sover vi” (nüüd magame) ütles ta ja lisas siis eesti keeles, et läheb tööle, aga meie pangu silmad kinni.

Ma tean, et ma kõlan nagu mingi tohman, kes lastest midagi ei tea (ja ei teagi ju!), aga mu meelest on see lihtsalt uskumatu KUI ÄGEDAD nad on ja KUI PALJU nendega koos saab teha, KUI lõbus see on. Okei-okei, muidugi on ikka ka neid päevi, kus ma mõtlen, et fakk, Ida, sind peaks puuri pistma, sest ma lihtsalt ei jaksa temaga tegeleda nii palju, kuid aina enam hakkavad need emotsioonid, mis mind tema beebieas valdasid, ära ununema. Ma saan iga päevaga aina rohkem aru, et kogu see “kamm” on kõike seda väärt olnud, sest no ausalt, lapsed on ikka niiiiiiiiiiiii naljakad. Ma ei teadnud seda varem!

Üks päev sõitsime me Idaga rongiga ja meie kõrval seisis tüdruk, kel oli seljas üübermini. Ida vaatas teda ja ütles siis kõva häälega: “Emme, vaata, tädi on paljas!” Kõik naersid. Paljal tädil olid õnneks kõrvaklapid peas.

IMG_4776.JPG

4 thoughts on “Vanainimeste laps

  1. Jap, nii see on. Ja siis minu peaaegu-neli seletab Aliase mängus: Täpiline, aga pole haige laps. (õige vastus oli muide teekann). Või siis mängib vannis oma laevadega ja me kuuleme, kuidas seletab omaette: Ja laevad triivivad sadamasse….
    Need on siuksed momendid, et midamoodi me sinnani jõudsime. Ja neid momente on iga päev:)

    Like

  2. Heh, võib-olla mõtlen kunagi ümber, aga see 2-3 ongi minu meelest kõige ägedam iga. Nagu veel väike, aga natuke suur kah. Just need kohatised vanainimeselikud ütlused ja liigutused (teadagi, kelle pealt õpitud) panevad ikka muigama küll.
    Ühega mul see juba möödas, teisega käsil ja kolmandaga ees – nalja peaks jaguma 😀

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s