Üks õpetaja ja kümme last / One teacher and ten children?

Ma olen peaaegu rahu sõlminud sellega, milline on lasteaia üldine päevakava ja kombed, muidugi on asju, mida ma ikka mõistma ei hakka, sh ka pisikeses esikus jalanõude jalast ära võtmine kui esikus on porivaip olemas,  aga olgu. Las nad siis voolivad ja tantsivad ja õpivad laua taga päevast päeva, siis on lihtsalt minu kui lapsevanema asi oma aktiivsele lapsele nädalavahetusel rohkem liikuvat tegevust õues pakkuda.

Millest ma aga aru ei saa on üleüldine korraldus lasteaedades. Ma ei räägi Ida lasteaiast ja kindlasti on erandeid, aga üldiselt tundub mulle, et see on ikka pigem tavaline probleem. Ma ei suuda aru saada, kuidas on niimoodi, et mingist kellast läheb õpetaja abi ära ja õpetaja jääb lasteaeda üksinda nt kümne lapsega. Vist oli seadus nii, et kui on kümme last, siis üks õpetaja peab nendega hakkama saama? Palun selgitage mulle seda, kuidas üks inimene peab hakkama saama nendega, kuidas saab tal olla silmi kümnele lapsele? Või siis sellepärast istuvadki lapsed enamuse ajast laua taga ja joonistavad, panevad puslesid kokku, sest vaid nii on võimalik vaadata, et Jaan kuhugi ei roniks, Maribell midagi alla ei neelaks, Mikk ja Rasmus ei kakleks, Ida midagi ei lõhuks.

Ma saan nüüd aru, miks paljud õpetajad ei taha lastega õhtul õues olla. Talvel tuleb kümnele lapsele selga panna sokid ja kindad  ja fliisid ja kombed. Mind ajab isegi ühe lapse riietamine hulluks. Ja kui palav hakkab esimestel lastel kui nad peavad ootama kuni viimased riidesse saavad. Minu meelest oleks loogiline, et lapsed läheksid välja nö osade kaupa. Paned neli tükki riidesse ja saadad õue, siis järgmised neli ja järgmised neli ja järgmised neli. Päeval tuleb ju riidesse saada 20+ last. MÜSTIKA! Õue aga saata ei saa, sest vaid üks õpetaja on. Õpetaja abi koristab ja peseb põrandaid sel ajal. Miks on vaja neid põrandaid pesta kogu aeg? Päevas mitu korda? Ja mänguasjad kõik ära panna sel ajal kui lapsed õues on?   Ma küsisin ühelt oma tuttavalt lasteaia õpetajalt, et kas siis nii ei saa, et saadad lapsed riburadapidi õue, et teiste rühmade õpetajad on ju ka õues ja saavad silma peal hoida. Saate te aru, et paljudes lasteaedades ei saa rühmade õpetajad isegi omavahel läbi. Et kui võõra rühma laps satub valele territooriumile (wtf on üldse lasteaias vale territoorium), siis teine õpetaja ei suuna eksinud last oma rühma juurde tagasi.

Kui ma küsisin, et aga mis saab siis kui ühel lapsel on pissihäda või veel hullem, laps pissib kogemata püksi, et kes siis laste järele vaatab, eriti siis õhtusel ajal kui lasteaeda on jäänud rühma peale vaid üks kasvataja, sain ma teada, et vaene õpetaja korjabki kõik kümme last kokku ja need ootavad rahulikult esikus, kuni õpetaja ühe lapsega wc-s toimetab. See on ju julm! Õue ei saa neid ka üksinda jätta, sest siis hakkavad vanemad ette heitma, et lapsed on ilma järelvalveta üksinda väljas ja võivad ju aiast välja jalutada. Siin kohal ei saa ma jälle aru, mis mõttes nad aiast välja saavad jalutada? Kas lasteaia väravad on siis lahti? Ida Lillehammeri lasteaias oli väraval suur silt, et lapsed on liiga väärtuslikud, et nad ära tohiks kaduda ja sellepärast oli väraval lisaks tavalisele kinnitusele ka kett ümber, mida lapsed ei osanud lahti teha. Ja lapsed jooksid vabalt KOGU lasteaia territooriumil ringi. Tihti kui ma Idale järgi läksin, tuli ta üles otsida, sest küll oli ta maja taga jalutamas või kusagil peidus. Keegi ei hoidnud neil KOGU AEG silma peal, sest lasteaias oldi kindlad, et aiast välja nad ei saa.  Üks õpetaja oli suurema rühmaga maja ees, teine õpetaja vaatas aegajalt, mis maja taga ja mängumajades toimub, kolmas valvas kiikede ja liumägede juures, et keegi alla ei potsataks ja viga ei saaks suures mänguhoos. Aegajalt siiski said lapsed ka haiget, kuid keegi ei süüdistanud õpetajaid hooletuses, sest lapsed lihtsalt mängisid.

Eesti lasteaias on teisiti – õpetaja on kõiges süüdi. Ja ma saangi aru, miks õpetajad eelistavad pigem sees aega veeta lastega, üksinda on õues liiga palju vastutust ja ohtusid. Üks õpetaja isegi kurtis, et ta kardab hämaras lastega õue minna, sest õu on pime, hoov suur ja mõni lapsevanem “unustab” ka värava lahti, kui siis midagi peaks juhtuma, on õpetaja pea pakul, et ta lastega “valel ajal” väljas üldse oli. Kui ma oleks lasteaia õpetaja, siis ma oleks lastega enamuse ajast väljas, sest õues on lastega palju lihtsam tegeleda, aga ka ei suudaks ma üksinda lastekarja kantseldada.

Ma ei saa aru, kus on loogika, et kümne lapse peale on lasteaias VAID üks õpetaja ja kui olemas on ka õpetaja abi, siis mille kuradi pärast tema peab vaid põrandaid pesema ja süüa ette tõstma ning varem miks tema tööpäev varem lõppeb? Lasteaed on lahti kuue-seitsmeni, aga õpetaja abide tööpäev lõppeb mõnes lasteaias juba pool viis.  Minu loogika ütleb, et enamus vanemaid on tööl viieni ehk siis umbes poole kuueni on lausa terve rühm lapsi lasteaias. Ei?  Kuidas siis abi ära saab minna? Miks neid kasvatajaid lasteaedades nii vähe üldse on?

Ma ei saa (jälle) aru.

IMG_8954.JPG

There are still things I don´t get in Estonian kindergarten system. I found out that the law says one teacher is enough for ten children and even if the kindergartens are open until seven o´clock, the assistant teacher may leave at half past four, which then means one teacher has to handle 20+ children. ALONE. That is insane! 

I mean I now understand a bit why some teachers do not want go outside with the children. In wintertime dressing one kid makes me sometimes go crazy, imagine dressing 20. I asked a friend of mine, why they don´t dress them in smaller groups, so that the first ones could go outside already. But there is no one to watch the children outside, she answered. Where is the assistant then? Cleaning and washing the floors. It made me laugh. It is a kindergarten, where children play. Why is there a need to wash floors twice a day, but away the toys when children are outside? Wouldn´t it make more sense to let the children put away the toys at the end of a playing time and wash the floors in the end of the day? 

And the worst part. When in the evening time ONE teachers is outside with group of children and one of them suddenly needs to go to the toilet or has had an accident, the teacher gathers ALL the children, takes them inside and they wait in the hallway until teacher is in the toilet with one. How annoying for children and hard for the teacher! As I understood even if other teachers are outside, they only hold eye on tehir own group. Of course the children are not allowed to be outside without adult supervision for these 10 minutes, because then the parents are not happy. The children may get lost, go out from the yard, no one is looking. How can the children get lost in the yard? If the gates are not closed, it is the parents fault, who do not understand the importance of this. If the gates are closed so that children cannot open them themselves and the parents always lock the gates, there would not be a problem if children are outside for some minutes without the teacher. 

Why there are so few teachers I do not understand.

Advertisements

77 thoughts on “Üks õpetaja ja kümme last / One teacher and ten children?

  1. Minu lapse rühmas on 24 last, 2 õpetajat ja abi. Kuidas see õpetaja abi peaks nii kaua seal kohal olema? Ta on ju ka vähemalt kaheksast kohal ja loogiline, et siis peale nelja läheb. Lapsi on liiga palju õpetajate kohta, see on selge. Õues minu omad saavad seal õnneks iga päev käia.

    Like

    1. Aga ¨petaja on ju ka seitsmest-kaheksast kohal? Mu meelest oleks täiesti elementaarne, et rühmas oleks kogu aeg kaks kasvatajat ja üks abi ning siis ma saan aru, et üks neist kolmest saab varem ära minna

      Like

      1. Õpetajate päev on pooleks jagatud. Ma ise pole õhtul probleemi näinud, sest meil lähevad enamasti viieks juba lapsed ära, pärast seda on ikka üsna väike kamp seal. Üldiselt on minu arvates ebanormaalne juba see, et rühmas on 24 last koos. Need 3-4 aastased. Väiksemad rühmad oleks inimlikumad lastele ja õpetajatele.

        Like

      2. Õpetajad pole igapäev tööl, aga õpetaja abid küll. Lisaks lastega tegelemisele peavad õpetaja abid koristama ja süüa ette tooma, mis on nende töökohustuste hulgas. Ja lõppudelõpuks saavad nad poole vähem palka, seega on vägagi normaalne, et nad saavad viiest koju. Soovitan kõigil minna lasteaeda näiteks õpetajate päeval õpetaja asemel tööle.

        Like

      3. Nagu ma ka kirjutasin, siis mina ei saa aru, MIDA on vaja kogu aeg koristada? Milleks? Ja ma ei tea, mulle tundub, et söögi ette toomine ei ole nüüd kõige kontimurdvam töö?
        Kontoriinimesed on ka iga päev tööl, üheksast viieni, mõni saab ilmselt sama palka kui õpetaja abi. Kas neil oleks siis ka õigus varem töölt ära minna?
        Ma läheks hea meelega õpetaja päeval õpetaja asemel tööle, et veel rohkem saada kinnitust, et Eesti lasteaiaüsteemis on midagi ikka mäda küll

        Like

      4. Olen ise lasteaiaõpetaja..Õpetaja abi peab koristama iga päev mitu korda päevas, sest meil toimub kõik söömine, mängimine, magamine ühes rühmaruumis, lapsed on aga teadupärast vahvad sööjad, meisterdajad ja tegutsejad, niiet tihtipeale peale igat söögikorda või meisterdamiskorda on kas põrand täis sööki või lauad täis liimi ja guašši.. loomulikult, selleks, et kõike saaks ikka normaalsuse piirides teha, peab olema ka elementaarne puhtus, ehk siis laua all võiks mitte olla pudru ja laua peale ei tohiks käed jääda liimiga kinni, seega ja, õpetaja abid koristavadki palju. Loomulikult oleneb see palju ka lastest, rühmakoosseisust, õpetaja abist, mõni jõuab rohkem, teine vähem, mõni kiiremini, teisel läheb veidi rohkem aega. Olen täiesti päri, et õpetaja abi tööpäev lõppeb varem, kuna tema töötunde nädalas on juba rohkem, kui õpetajal…ning ka töökoormus füüsiliselt on suurem…

        Like

      5. Mitte et mul oleks nüüd otseselt kokkupuuteid, kuid ma ei suuda kuidagi mõista, et õpetaja abi töökoormus füüsiliselt suurem on. Ja kui on, siis on midagi ikka väga mäda. Elementaarne koristamine, et laud oleks puhas ja toitu ei oleks laua all, ei nõua füüsiliselt kuigi suurt pingutust. Ma kodus ikka ka aegajalt koristan ja ei saa öelda, et see mind füüsiliselt väsitaks. Kui ma just iga päev kaks korda vaipu ei klopi ja aknaid ei pese, aga niisama puhtuse tagamine on üsna lihtne tegevus:)

        Like

      6. Minu vastus läheb nyyd selle kommentaari alla: “Mitte et mul oleks nüüd otseselt kokkupuuteid, kuid ma ei suuda kuidagi mõista, et õpetaja abi töökoormus füüsiliselt suurem on. Ja kui on, siis on midagi ikka väga mäda. Elementaarne koristamine, et laud oleks puhas ja toitu ei oleks laua all, ei nõua füüsiliselt kuigi suurt pingutust. Ma kodus ikka ka aegajalt koristan ja ei saa öelda, et see mind füüsiliselt väsitaks. Kui ma just iga päev kaks korda vaipu ei klopi ja aknaid ei pese, aga niisama puhtuse tagamine on üsna lihtne tegevus:) ”

        Kui lapsi on 24, ja m6ningad neist vabakasvatusega, siis on see koristamine kindlasti füüsiliselt pingutavam, kui oma “kodus aeg-ajalt” koristamine. On ju loogiline, v6i on minul midagi viga (loogikal st)?

        Like

      7. Ei, su loogikaga on kõik korras, kindlasti on rohkem koristada kui 24 last sööb ja liimib, aga ma ei usu, et see füüsiliselt on (väga palju) raskem, sest ühtemoodi tuleb üles korjata nii 1 kui 24 lapse pudi. Ja okei, kui tõesti lapsed ühes toas söövad, magavad ja mängivad, aga kui nendeks tegevusteks on eraldi ruumid, siis sellised tervishoiuameti nõuded ja mingid valge kinda testid, et magamisruumi põrandat peab päevas mitu korda pesema, on nonsenss.

        Like

      8. Enamikus lasteaedades ei ole nendeks tegevusteks ühte ruumi. 24 lapse pudi üleskorjamine või porijälgede pesemine võtab 24 korda rohkem aega kui ühe lapse järelt koristamine. Ses suhtes on naiivne küsida, kas see on tõesti nii keeruline või väsitav. Saad ju järele proovida oma lapse lasteaias, kui muidu tundub uskumatu, et 24 lapse järel koristamine või neile söögi ettetõstmine ei käi möödaminnes?
        Eesti lasteaedades on vähe kasvatajaid ja abisid ning nendegi tööaeg on kärbitud kroonilise rahapuuduse tõttu.

        Like

      9. Ma saan aru, et Sina oled siin tagasi, lootuses mulle jälle ära panna. oletame, et abi töö on vaid koristada ja süüa teha. Siis see ei ole väga kontomurdev. Kui abi peab tegema sama palju ja rohkem kui õpetaja, siis on süsteem viltune. Lõpetuseks pole oluline, mis tööd ja palju üks või teine teeb, vaid see, et liiga vähe on lasteaias töötajaid. nagu kommentaaridest välja tuleb on tihti lasteaias õhtul vaid üks abi voi opetaja terve rühma peale, minu kriitika on suunatud sellele korraldusele. Punkt.

        Like

    2. Ei, minu eesmärk ei ole sulle ära panna. Vastasin lihtsalt su küsimusele. Miks on lasteaias vähe töötajaid suure arvu laste kohta? Sest raha on vähe. Muidugi tuleks süsteemi muuta. Keegi ei keela sul teha vastavaid algatusi. Tulemust ei anna jutt, kui halb ja vale on kõik, lisaks jutt, et kui “keegi” tahaks, siis asjad muutuksid. Sina tahad? Miks ei tegutse?
      Sul on ainult üks laps ja aegajalt kirjutad blogis, kuidas isegi temaga tegelda on väsitav. Ongi väsitav. Kõik vanemad on mõnikord väsinud. Korruta see väsimus nüüd 24-ga.
      Mina olen pidanud paar päeva hoolitsema kuue väikese lapse eest. Juba see on füüsiliselt päris suur töö.
      Ning tõesti, on naiivne väita, et mis saab 24 (!) lapse eest hoolitsemises olla keerulisemat kui ühe lapse korral. Või on see jutt hoopis sihilik trollimine?

      Like

      1. Ma EI ÜTLE et 24 lapse eest HOOLITSEMINE ei ole raske, vaid 24 lapse söögilaua koristamine ei saa olla väga palju suurem töö. Ma ju räägingi enda arvates, et ÜKS inimene ei saa kuidagi 24 lapsega hakkama saada, see on absurd ja seda on vaja muuta. Minu meelest on riigil prioriteedid paigast, kus raha kasutatakse. Lasteaiad peaksid olema suht esikohal prioriteetide seas. Ja kuidas mina saan sinu arvates midagi muuta? Lähen üksinda lippu lehvitama Toompeale. Või äkki ka diskussioon ja sel teemal rääkimine ongi algatus? Lugesin FBs õpetajate kommentaare, kust tuli välja, et paljud ei julgegi sel teemal rääkida ja on leppinud, sest “nii on alati olnud”. Asjadega ei pea leppima! Eriti kui me räägime lastest ja nendega töòtavate inimeste heaolust.

        Like

    3. Lasteaedade rahastamine on kohaliku omavalitsuse, mitte riigi teema. Keerulistele küsimustele ei olegi lihtsaid lahendusi. Lihtsalt millegi kirumine ei ole aga üldse lahendus, sest see ei muuda mitte midagi. Kui tahad midagi muuta oma vallas, pead välja uurima, kellega rääkida ning siis suunduma tema jutule. Kuskil mingi lipu lehvitamine ei ole ka eriti konstruktiivne ja tõenäoliselt tulemust ei anna.
      24 lapse toidu ettetassimine kolm korda päevas, nende järelt koristamine ja rühmaruumi koristamine pluss riidesse panek õueminekuks ja riietuda aitamine enne/pärast päevaund ongi terve päeva töö. Natuke peab inimene seal vahel ju ka hinge tõmbama. Sealjuures saavad abid tihti miinimumpalka. Mina ka ei tahaks miinimumpalgalisena veel teha tasuta lisatunde. Ega vist keegi ei tahaks.
      Aga mida on 24 lapse tagant koristada – vast igal vanemal lubataks lasteaiapäeva vaadelda. Siis saab teada, mida abi teeb.

      Like

      1. Tahan kommenteerida õp abide töö füüsilist poolt: näiteks toidu jagamine eeldab raskete toidupottide tassimist, pidevat kummardamist, et 24 taldrikut-tassi laudadele jagada. Laste lauad on teadupärast madalad. Lisaks, kas kujutate ette, kuidas on pesta väikeses ruumis 24 voodi alust ja vahetada pesud 24 voodis? Või kuidas riietumisel abistada väikeseid lapsi, kes ei saa jalga moodsaid Crocsi kummisaapaid, mis ei tule üle hüppeliigese, on hädas paelte, kehvasti käivate lukkude ja raskete trukkidega? Loomulikult on erinevates lasteaedades tingimused ja abivahendid erinevad aga tahan lihtsalt õigluse mõttes öelda, et abide töö võib olenevalt päevast vägagi füüsiliselt väsitav olla.
        Eks inimesi on erinevaid nii õpetajate, abide kui vanemate seas ja tean ka neid näiteid, et kui lasteaed suletakse kell 18, st ka õpetaja tööpäev lõppeb kell 18, siis mõni vanem tulebki lapsele jàrgi punkt kell 18 või ka 5 min hiljem ja vahetab siis lapsel rahumeeli riideid, räägib temaga päevamuljetest, vestleb telefonis sõbrannaga või ajab töö jutte jne -seda kõike rahumeeli oma 20 minutit õpetaja isiklikust ajast. Ja nii pidevalt, mitu korda nädalas. Kordagi vabandamata. Kui see kuu aja peale kokku arvestada, tuleb päris arvestatav hulk aega õpetaja pere arvelt. Ja selliste vanematega on vesteldud, korduvalt.
        Selge on see, et kes ise selles süsteemis töötanud pole, ei saa kunagi lõpuni mõista kõiki lasteaiatöö nüansse ja kodukorrapunkte, ometi võivad ka teadmatute sarkastilised ütlemised asjaosalistele hingevalu põhjustada. Seepärast tasub alati järele mõelda, mida ja kuidas välja öelda. Isiklik kodu ei peagi nii puhas olema kui lasteaiarühm, sest seal pole ka 24 erineva pere pisikuid koos ega 24 erinevate väärtushinnangutega perede silmapaare kiivalt kaemas ja suid kommenteerimas.
        Olen muidugi nõus, et ükski laps ei peaks olema 24se karja liige, ei lasteaias ega koolis. Väikesem grupp (15-16 last) oleks oluliselt mõistlikum kõigi jaoks.

        Like

      2. Minu eesmärk ei olnud kindlasti mitte kellelegi hingevalu põhjustada, pigem mu meelest on absurd, et üks abi nii palju koristama peab. Tihti on nii, et need kes kõige rohkem kritiseerivad ja nõuavad, on ise kõige räpakamad. Mu meelest on see liigne koristamine nii vale ja mõttetu. Ajakulu ja väsitav. Vanemad koristagu ise, kui tahavad, et rühm oleks selline, et valge kinda testi läbiks iga kell

        Like

    4. Teema tõstatamine ja diskussiooni arendamine on algus muidugi. Aga ikka siis, kui seda teha konstruktiivselt ja õiges kohas. Õige koht on see, kus on inimesed, kes lasteaedade rahastamist otsustavad. Konstruktiivne on teha faktid selgeks ja pakkuda omapoolseid variante. Lihtsalt “leidke raha” peale ei tee vald ega linn midagi.

      Like

      1. Ma ei tea miks, aga mulle tundub, et blogis, mille lugejaskonnas on palju lasteaiaealiste laste vanemaid, on täitsa õige koht sellisel teemal arutleda ja oma mõtteid avaldada…

        Liked by 1 person

      2. Vastus Ailele

        Tore, et see arvamustevahetus siin on.
        Lihtsalt see ei mahu pähe, et ühe pulga peale panna ühe ja 24 j6nglase kantseldamine ning siis imestada, mida siis nii palju on (kontimurdev ehk jah pole, aga aegav6tvam kindlasti) Vabandan, et ikka sedasama korrutan, aga kerge lühis tekkis 🙂

        Aga arutelu on hea ja valgustav. Alati. Aitäh!

        Like

      3. Ma v6iks ju nyyd järele anda, aga tahaksin siiski täpsustada, et kantseldamiseks saab järgnevalt kirjeldatut nimetada küll “24 lapse toidu ettetassimine kolm korda päevas, nende järelt koristamine ja rühmaruumi koristamine pluss riidesse panek õueminekuks ja riietuda aitamine enne/pärast päevaund3. Riided ju ise neile selga ei lähe? M6ned ei salli seda riiete selgaajamist silmaotsaski. Ja söögilaua ning p6randa koristamisega seoses meenuvad nedd vabakasvatuses Mowglid, kelle emad lasevad rahumeeli k6ike, mis lapsele kätte satub, maha visata ja “end vabalt tundes lapsep6lve nautida, sest kes on nemad (st emad), seda seda lastele keelata”? 😉
        Vabandust, see viimane oli 6elav6itu kommentaar 🙂 ja mite sinu pihta, eksole.

        Like

  2. Meil Viljandi lasteaias oli normaalne süsteem mu arust. Kaks õpetajat ja üks õpetaja abi. Õpetajatel olid päevad niiöelda vahetustega. Ühel päeva tuli üks õpetaja 7-ks ja oli siis ca mingi kella 15ni äkki? (ma ei tea, mis kellani ta võis olla, aga neljast oli ta juba läinu). Teine õpetaja tuli sellel päeval kella 9-ks alles ja oli siis õhtuni. Ja niimoodi vist ülepäeva vahetasid, et kellel pikk päev ja kellel lühem päev, et. Õpetaja abi tuli üldse alles kella 12-ks. Seega üks õpetaja sai siis mõnel päeval varem ära ja õhtul olid lastega teine õpetaja ja õpetaja abi.
    Lapsed käisid sealjuures hea ilma korral ikka 2x päevas õues. Enne lõunasööki ja pärast lõunaund, nii et kui lapsele õhtul järgi läksin, oli ta ca 2tundi juba õues mütanud. Õpetajad paistsid läbi saavat ja laps ei pidanud ainult oma rühma juures olema. Pidevalt kuulsin, et tema tahab hoopis vanemate laste juures olla ja mängib seal.

    Tartu lasteaias hetkel on küll aga ka selline süsteem, mida sinagi kirjeldad. Õpetajad tõmbavad poole päeva pealt minekut ja õhtul on üksinda õpetaja abi. Kuna minu laps tihti viimane rühmas (tund aega enne lasteaia sulgemist kusjuures), siis õpetaja abi ka juba ootab kärsitult, et ma tuleks ja ta koju saaks. Minu arust ajuvaba, sest tema tööpäev on ju arvestatud kella 18-ni. Miks ta siis juba kell 17 mind kärsitult ootab, et koju minna. Viljandis sellist asja ei olnud. Minu arust olid õpetajad üsna oma tööaja lõpuni kohal, isegi kui lapsed juba läinud olid.

    Like

    1. Ida lasteaias on ka õpetajad (minu teada) tööpäeva lõpuni, isegi kui lapsed on läinud. Ühtepidi ma muidugi ei mõista seda, et mis seal ikka enam passida, eriti reedeti, kuid teisalt jääb ära see kärsitult passimine, et kuna see vanem siis tuleb. Ida on ka tihti viimane, sest Marek lihtsalt ei jõua talle enne kuut järgi ja mina olen jätkuvalt autota, kuid kordagi pole olnud muljet, et õpetaja oleks pahane või kannatamatult ootaks. Küll aga ühes lasteaias (kusjuures ka Tartus) ongi a la poolest päevast üks õpetaja üksinda suure kambaga. Ja siis pole ka ime, et ta ootab, et kuna vanemad ometi järgi tulevad

      Like

      1. No kui see õpetaja abi vahel puudub ja mingi õpetaja teda asendab, siis on okei. Lähen lapsele järgi ja näen, et õpetaja tegeleb lapsega vähemasti laua taga ja mängib midagi vms. Ja alles siis kui ma kohale jõuan, hakkab ta ruume koristama, et töölt lahkuda, aga too õpetaja abi on juba ära koristanud selleks ajaks, kui ma jõuan (vahel parajasti koristab) ja nii kui ma jõuan, tõmbab jopi selga ja kaob enne, kui ma oma lapse riidessegi jõuan panna. See on lihtsalt ka naljakas. 😀 Hõikab mulle veel, et kle pane siis tuli ka kustu, kuigi tegelikult peaks minu arust ta vähemasti ära ootama, kuni meie kui viimased lahkume, enne kui tema lahkub…

        Like

  3. Ma alustuseks ütlen, et mulle väga meeldivad su lasteaiateemalised postitused. Lihtsalt hea võrrelda. Nii Norra kui ka Eestiga.

    Leenu rühmas on praegu koos 24 last aga see on nii-öelda erandjuhtum, sest tavaliselt on eelkool jaotatud kolmeks sektsiooniks: väikesed, keskmised ja suured. Sel aastal oli väikeseid liiga vähe eraldi rühma jaoks ja pandi keskmistega kokku, mistõttu tuligi siis natukene suurem rühm. Aga nagu olen aru saanud, siis igapäevaselt on kohal kuskil 15-16 ja pealelõunal umbes kümme. Selle kamba peale üks õpetaja ja üks abi, kes mõlemad terve päeva kohal on. Erandiks neljapäev, mil õpetajat pealelõunal pole ja toimuvad mingid eraldi tegevused. No näiteks enne vaheaega oli tsirkusekool ja nad siis kaks tundi õppisid seal mingeid trikke. Eileen sai žongleerimisdiplomi.

    Mulle tundub, et nad saavad seal kõik omavahel üsna hästi hakkama. Õues käivad kõik samal ajal ja kuna terve eelkooli peale ongi kaks õpetajat ja kaks abi, siis neil on omavaheline läbisaamine ka vinks-vonks ja hoiavad kõik korraga kogu kambal silma peal.

    Ainult, et ega nad siin ka päris iga ilmaga õue ei roni. Kuigi see mind suurt ei üllata ka. Minu jaoks on norm, et kui hommikul on vihmane, siis panen Eileenile vastavad riided selga. Aga võid olla kindel, et ta on ka ainuke, kellel vetthülgavad riided on. Paar ema on hommikuti imestust avaldanud, et oi, ei teadnudki, et selliseid asju ka müüakse. Ilmselt pole neile lihtsalt pähe tulnud otsida 🙂 Ja noh, külmast ei tasu muidugi rääkida. Kuigi ega siin oluliselt külmaks ei lähegi, nii et seda probleemi tuleb vähe ette. Pigem lihtsalt vihmapõlgurid. Samas ma väga ei kurda, sest paljudes eelkoolides käiakse ka heade tingimuste korral vaid korra õues ja Leenu saab üldiselt ikka seal olles 2x välja. Kõige hullem pole. Ja kui ei saa, siis viin hiljem ise 😀

    Like

    1. Lisan veel juurde, et mulle väga meeldib siin see, et sellist vanemate ükshaaval järgi tilkumist pole. Kasvõi õpetajate ja laste seisukohast. Ei jää keegi üksi nukrutsema ja pole õpetajatel võimalust jalgu trampida, et taahaaaks koojuu. Värav tehakse kindlal kellaajal lahti ja kindlal ajal pannakse kinni. Selle hommikuse jõudmisega on vist veel osadel natuke probleeme (mul ka 2x juhtunud) aga järgituleku ajal on kõik lapsehoidjad/vanaemad/lapsevanemad punktipealt õigel ajal olemas ja kõik lapsed lähevad samal ajal koju.

      Like

      1. Rootsis ühes lasteaias tehti süsteem, et kui tuled lapsele liiga hilja järgi, pead selle eest maksma. Vanemad hakkasid palju korrektsemalt lastel järel käima. Mulle meeldib ka see pigem ühel ajal järele minemine, aga ma saan aru, et Eestis see poleks vist päris võimalik. Võtan kasvõi meie pere näitel, et hetkel ei saaks laps kuidagi enne kuut lasteaiast ära, samas kui ma olin autoga kodune, siis mulle tundus, et kell viis on ikka viimane piir lapsele järele minna.
        Samas ma tean vanemaid, kelle lapsed on kogu aeg esimesed ja kogu aeg viimased, ei puudu nad lasteaiast ühtegi päeva, olgugi et emad on kodused. Sellistest vanematest, kes arvavad, et lasteaiad ongi selleks, et keegi lapsed üles kasvataks, ma aru ei saa.

        Like

      2. See on jah keeruline asi. Muidugi oleks meeldiv, aga kui tööpäev kestab 17-ni, siis lihtsalt ei jõua kuidagi moodi varem järgi, kui ca 17.30. Selle eest ei tohiks keegi mind ju karistada, et mul ei ole muud võimalust. Iseenesest leian, et võimalusel on täiesti paras aeg lapsel järel käia 16-16.30 paiku ja ideaalis teeksin seda muidugi, kui saaksin.
        Et noh, need kes saavad varem lapse ära võtta, oleks kuidagi ebaaus neile öelda, et “ei, enne kella kuut te oma last kätte ei saa” või siis teistele öelda, et “vot kell neli on lagi ja kui siis ei tule, siis maksate 10 euri tunnis juurde.”

        Mina ausalt öeldes ei mõista üldse, kuidas mu laps lasteaias viimane on tihti.. ehk et kuidas teised oma lastele juba kell 4 järele jõuavad. Ei tahaks nagu uskuda, et terve rühma vanematel kõigil niisugune graafik on, aga nojah, mis teha.

        Like

      3. Idal oli Lillehammeri lasteaed avatud kella viieni, aga kuidagi oligi nii, et 90% vanematest tuli kell pool viis järgi ja lapsed läksidki pmst ühel ajal koju. Mu meelest ka ideaalis peaks laps lasteaias olema 16-1630ni, aga Eestis ma ei kujuta ette, kuidas selline asi toimida võiks/saaks.

        Like

      4. Ma arvan, et kui elad selle süsteemi sees ja muud ei tunne, siis ei oska seda kuidagi ebaausana võtta. Lihtsalt on nii ja kõik 😀 Samas siin on ka väga tavapärane, et lastel on lapsehoidjad, nii et vanemate tööajad üldiselt mingeid takistusi ei tekita. Pluss paljudel kahetunnised lõunad 🙂

        Like

      5. Vot mina nüüd Norramaal neljas erinevas lasteaias töötanud ja kõik nad kell 16:30 kinni pandi. Samas enamus lapsi toodi ka väga vara. Mees ütles, et tal kontoris tulevadki emad kella 7ks tööle, et kell 15 lahkuda.
        Aga muidu, Norra lasteaedades on samuti omad miinused. Ideaalis tahaks mingit mixi Eestist ja Norrast 😀 Muude riikidega lihtsalt kogemus puudub.

        Like

  4. Minule, lasteaia õpetajale, meeldib ka lastega väga õues olla!!! Aga kui ühel päeval sain vanema käest sõimu, et lapsel kindad ja jope porine, tõmbas tööisu ikka täiega nulli!!!

    Mida see laps meie igikestvas sügises siis teha võib õues? Ainult seista?
    Omaette mureks on need lapsed, kellel on aastaringi sama õhuke kombe, päevi näinud saapad ja riidest kindad. Ehk siis laps on esimese 15min läbimärg ja külmunud.

    See kõik siis lisaks sellele, et 12 last korraga riide saada on omaette oskus ja neid vanematele sobilikult vaadata paras pinge.

    (12 last täiskasvanu kohta on see arv millega peab hakkama saama, kuigi kell 17.30 on neid enamasti alles 17-19)

    Like

    1. Vat sellised vanemad, kes vigisevad, et ÕUES saavad riided märjaks, on omaette klass. Et mitte halvasti öelda;) Me tegime kodus jõulude ajal lumeinglite asemel poriingleid, sest no kui vaid muda on väljas, mida me siis ikka teeme:D
      Seda on muidugi kurb lugeda, et osadel lastel ei ole korralikke riideid, millega õues olla (vanematel pole võimalusi?). Selle pärast mulle meeldiski, et Ida Lillehammeri lasteaias oli alati olemas posu üldkasutatavaid riieid, sest mina olin aegajalt see laisk vanem, kes unustas asjad maha. Nt vihmapüksid. Aga oli hea teada, et laps ei pidanud ema lolluse pärast kannatama, vaid sai riided laenata.

      Like

    2. Mina ei daa nendest vanematest aru, kes ei pane lastele topelt riideid lasteaeda. Minu poiss on iga päev mudane ja õnnelik ja mina ka, sest laps saab õues mängida, ronida ja kõike muud teha. Reedel võtan selle porise kombeka koju pessu, et esmaspäeval oleks jälle hea mütata.
      Meie tegime oma lasteaias riiete korjanduse neile lastele, kellel normaslseid riideid polnud( ja ma ausalt ei tea,kas mõni vanem üldse teadis, et ta lapsele olid õueriided tekkinud)

      Liked by 1 person

  5. Nendele küsimustele on üks selge ja konkreetne vastus – raha:) Eestis ei ole raha, et palgata rohkem täiskasvanuid rühma lastega tegelema (Norras nt on sõimerühmas nii palju täiskasvanuid, et põhimõtteliselt mõnel päeval on iga kahe lapse kohta üks täiskasvanu, kui osa lapsi puudub ka veel). Õpetajaabide tööpäev on tundides pikem, kui õpetaja oma ja palka saavad nad poole vähem, kui õpetajad. See tekitab olukorra, kus õpetajaabidel puudub igasugune pedagoogiline ettevalmistus üldse lastega tegelemiseks ning samuti ei saa neid veel pikemaks päevaks tööle jätta selle palgaga, aga raha juurde maksta ei ole. Ja see seadus, et õhtul õpetajaabi läheb koju ja õpetaja hoolde jääb 10 last – see paraku sageli sedasi ei ole. Tõid välja ka tähelepaneku, et vanemad on sageli 5-ni tööl ja jõuavad lasteaeda lapsele järele pool 6, nii ongi, ise lasteaiaõpetajana töötades võin öelda, et tegelikult on enamik rühmast poole 6-ni veel ÜHE õpetajaga lasteaias.

    Like

    1. Jah, ma saan täitsa aru, et raha on kõikide nende küsimuste vastuseks, aga mulle tundub ka, et raha kasutatakse valedes kohtades, kui võiks ja PEAKS selle suunama lasteaedadesse. Probleemiks on mu meelest ka see, et inimesed lepivad selliste asjadega, sest nii on ju alati olnud ja midagi ei saa ju muuta, sest raha pole. Kui ikka vanemad natuke rohkem lärmaks ja lasteaia teemadel sõna võtaksid, küll siis ajapikku ka midagi muutuks.

      Like

    2. Meie lasteaias on õpetaja abi tööpäev oluliselt lühem alati, kui õpetajate oma. Abi tuleb kohale alles siis, kui lapsed lõunaunes. See on siis ca kell 13? Ja kell 17 tihkab juba koju kiirustada. 🙂

      Like

      1. Kuna mul endal lapsi pole, siis oskan kommenteerida vaid ühe sõbra kaudu, kes on lasteaiaõpetaja.

        Kui tema alles ülikoolis käis, siis käis tema lasteaias õpetaja abiks (et saada kogemust, kontakte ja oleks mingigi sissetulek). Sisuliselt tegi tema kõike sedasama, mis õpetaja – ainult, et õpetaja ei pidanud koristama, põrandaid pesema, sööki laiali jagama jne. Kõik füüsilised tööd tegi ära õpetaja abi + aktiivtegevused lastega, mängud, õuesolemised jne. Õpetaja abi saab tavaliselt miinimumpalka ja neil puuduvad tegelikult erilised nõuded (ehk sisuliselt saaks õpetaja abiks minna nö. inimene tänavalt).

        Ma arvan, et on vale arvata, et õpetaja abi on nagu mingi amööb, mis süsteemis liugu laseb – need inimesed teevad ikka täiskohaga tööd nagu õpetajadki.

        Like

      2. Ma kindlasti MITTE ei arva, et abi on nagu amööb, kes kusagil liugu laseb. Loodetavasti ei loe ka õpetaja abid seda siit välja, sest ma ei vähenda kuidagi abide tööd. Kuigi lugedes erinevaid kommentaare ka Facebookis, on igasugu näiteid. Ja üleüldse arvan ma, et kui keegi on suhtumisega, et ah, ma saan niikuinii nii vähe palka, teen täpselt vaid seda, mis ette kirjutatud, siis inimene töötab valel ametikohal. Ja ma ei räägi enam üldse mitte vaid lasteaedadest.

        Minu arvates on väga vale süsteem, kus sellisel juhul kui mõlemad teevad sama palju tööd saab üks vähem palka ja kuidas on mõeldud, et mingist kellaajast peab vaid üks inimene hakkama saama.

        Like

  6. Kui mu laps veel lasteaias käis, siis oli neli küll nii, et riidesse panid nad ise juba alates pisemast rühmast, kasvataja aitas neid kes ei saanud aga enamus sai ise. Kasvatajad ainult vaatasid järgi , et salli, müts, kindad oleksid õieti. Lasteaias on kindel kord ja enne õueminekud tuletatakse meelde, et kõik peavad pissil ära käima. Õues käiakse iga ilmaga. Minu meelest selline organiseeritud päevakava hoiab olukorra päris hästi kontrolli all, lastel on piirid selged ja kõik tahavad olla nagu teised. Hea ettevalmistus koolis hakkama saamiseks. Nägin oma lapse pealt, et kodus ei olnud mul mitte mingit vajadust õpetada lapsele tähti,lugemist, arvutamist vms. Selle töö tegi lasteaed ära. Pigem olin hädas oma üksi kasvanud lapsele omavanuste hulgas hakkama saamiseks sobivate sotsiaalsete oskuste õpetamisega. Ta oskas suurepäraselt käituda poes ja teatris ja külas ja suurte inimestega rääkida aga mitte omavanustega. Mitmelapseliste perede lapsed on harjunud sellega, et keegi narrib või torgib või võtab asju käest, üksi kodus kasvanud laps sellega arvestada ei osanud ja et meie lasteaias sellist käitumist ei lubatud, oli koolis algul raske. Iga solvangut võeti hinge ja ei osatud leppida sellise “halva käitumisega”. Nüüd,kolmandal on omavanustega koolikeskkonnas suhtlemine tasakesi tulema hakanud aga keeruline on ikka. Ta ei saa aru, kuidas mõni võib lihtsalt halvasti öelda ja kiusata ja karjuda. Ta võtab hinge ka seda, kui teised lapsed omavahel kaklevad või õpetajale halvasti ütlevad, st.ka neid asju mis temasse otseselt ei puutu aga tema õiglane meel tahaks kohe sekkuda ja õpetada kuidas õige on aga siis teised hakkavad ka temale pahasti ütlema. On selline ise mõtleja kasvanud, vahepeal olen tema üle uhke, samas on mul kahju, et ta veidi selline eluvõõras on ja selle tõttu on tal raskem.
    Kui sõbrad meil külas käivad ja lapsi on vähe, on kõik hästi aga koolis väsib ta sageli ära, samas trennis juba meeldib. Oleks seda ette teadnud,oleksin tal lasteaias lasknud rohkem kohal käia, kuna minu töö võimaldas siis ka palju kodus olla, sai ka laps palju minuga olla ja omaette Legodega mängida ning õues rattaga sõita, ronida jms.

    Like

    1. Minu töö võimaldab mul ka Idat kodus hoida palju ja tegelikult oligi Ida nüüd kolm nädalat kuni tänaseni kodus, aga ma saan aru, et peab lasteaias käima, just selle pärast et ta oskaks omaealistega suhelda ja mängida, vaid minuga kodus tuleks tast eluvõõras laps

      Like

  7. Terve Eesti aja jooksul on olnud lasteaedades üks ja sama kord – rühmas on kaks õpetajat ja üks õpetaja abi. Alati on hakkama saadud ja lapsed on õnnelikud ja kaitstud olnud. Ja seda siiani. Kui lastele on kehtestatud reeglid ja nad neid ka järgivad on lihtne riietada õue minekuks palju lapsi. Paljudes lasteaedades on olemas ka terrassid, kus lapsed saavad oodata teisi lapsi ja õpetajaid. Ning paljudes Eesti lasteaedades saavad õpetajad omavahel läbi ning ütlevad, et kõik lapsed on meie lapsed (ehk kõiki lapsi õuealal jälgitakse ning vajadusel neid abistatakse jne). Samuti on osades lasteaedades ka huviringid, kuhu lapsed on vanemate poolt pandud ja kus lapsed õhtuti aega veedavad. Seega on ka sellel ajal rühmas vähem lapsi. Ja üldjoontes on lapsed lasteaias rahulikumad ning täidavad rühma reegleid. Päevasel ajal on lastel tihe graafik, kus tuleb hommikuringis osaleda, maalida, voolida, meisterdada, laulda, võimelda, ujuda, õue mängima minna, süüa ja magama minna. Seega polegi päeva jooksul palju aega mängida ehk siis õhtul on puzzle kokku panekuks ja joonistamiseks laua taga just kõige õigem hetk. Lapsed tahavadki toas mängida, kuna pole päeva jooksul jõudnud asenda eriti teha. Samuti kui lähevad ilmad valgemaks ja õues soojemaks on kindlasti paljud rühmad õhtuti lastega väljas 🙂

    Like

    1. “Päevasel ajal on lastel tihe graafik, kus tuleb hommikuringis osaleda, maalida, voolida, meisterdada, laulda, võimelda, ujuda, õue mängima minna, süüa ja magama minna. Seega polegi päeva jooksul palju aega mängida”. See on minu arvates absoluutne Eesti lasteaedade murekoht. Mis mõttes on kolmeaastasel päeval LASTEAIAS nii tihe graafik, et nad ei jõua isegi mängida. Minu jaoks täiesti arusaamatu!

      Like

      1. Aga ,,õppimine,, käibki läbi mängu ehk siis on õpetaja poolt organiseeritud mängu. Ka muusika ja võimlemis tegevustes mängitakse. Matemaatikat (kujundid, hulgad, värvid jne) tehakse selgeks läbi mängu. Muidugi on ka töölehtede tegemist jm sellist, mida tehakse laua taga. Õuesõppet viiakse üha enam lasteaedades sisse. Samas on lapsevanemaid, kes lapsele järgi tulles näevad, et õpetaja ei tegele lastega siis on halb õpetaja. Lastele väga meeldib õhtuti joonistada, maalida, plastiliinidega mängida nii et ma ei näe selles midagi halba kui laps laua taga neid tegevusi teeb, sest talle meeldib see.
        Õpetajate vähesuse üle ma muidugi pikemalt ei peatuks, sest see on muidugi probleem. Probleem just nende laste jaoks, kes on tragid ja sõnakuulelikud, sest paratamatult läheb ühe õpetaja tähelepanu nendele lastele, kes löövad teisi, on teistest aeglasemad jne.

        Like

      2. Ka need lapsevanemad, kes eeldavad, et õpetaja peab terve päeva vaid tema võsukesega tegelema ja pärast õhtul detailselt aru andma, mida tehti ja palju tehti, on ka omaette grupp, keda ma ei mõista

        Like

      3. See tihe graafik tuleb tänu sellele, et laps peab juba enne kooli kõike oskama, et hakkama saada. Ja teiseks arvavad väga paljud lapsevanemad, et küll lasteaed õpetab.

        Like

      4. See ongi kurb. On okei, et laps oskab enne kooli lugeda ja kirjutada, kuid see ei peaks olema eeldus 1. klassi minekul:) juba lasteaiast hakkab see paganama edu ja edukuse taga ajamine. Kuhu meil kiire on;)

        Like

      5. Kolmeaastastel loomulikult pole nii tihe graafik, neil on vaid paar organiseeritud tegevust päevas, no nii 2×15-20 min. Lastele need tegevused meeldivad ja lasteaias käib ju õppimine läbi mängu ja võin kinnitada, et lastele need meeldivad. Miks arvatakse, et see meie õppetegevus midagi nii kohutavat on??? Nad sisuliselt õpivad mängides. Ja lastele ju mäng meeldib, enamasti ei saa väike inimene arugi, et ta õpetaja poolt organiseeritud tegevuse kaudu midagi selgeks õppis! Enamuse ajast on kolmeaastastel ikka vabamängu aeg.
        Olen ise lasteaiaõpetaja ja ütlen ausalt, et 20 lapsega hakkama saada pole üldse keeruline, kui oskad ennast kehtestada ja rühmas on reeglid, mida lapsed teavad ja täidavad. Kui ei täida, tuletame reegleid aegajalt meelde. Ideaalne on, ku õpetajal on hea õpetaja abi kõrval, kes samuti lastega tegeleb kui vaja. Rühmaruum on ka nii seatud, et laste üle on hea ülevaade. Pole seal midagi nii kohutavat. Õues pole meil kunagi seda probleemi, et pean kõigi 10 lapsega pissile minema, kui ühel lapsel on häda, ikka mõni hea kolleeg vaatab minu lapsi. Või saadan lapse pissile mõne lapsevanemaga, kes tuli oma lapsele järgi. Ja nagu keegi siin mainis- meie lasteaias on ka lapsed meie kõigi lapsed. Vaatame vajadusel kõiki lapsi, mitte ainult enda rühma omi. Läbisaamine kolleegidega on ülihea ja toetav. Ja tõesti, õhtuti on palju ringe
        enamasti pole peale seda kui õpetaja abi koju läheb üle 12-13 lapse rühmas ja nende järgi valvata pole heal pedagoogil mingi kunst Mõned mängivad nukunurgas, mõned autourgas, keegi mängib lauamängu, mõni joonistab….. Minge ja veetke üks päeva lasteaias õpetaja töövarjuna ja te näete, et pole seal hullu midagi, et üks inimene ei saaks lastega hakkama 🙂

        Like

  8. Lasteaias on programm, mille järgi tuleb anda alusharidust, seepärast ongi ennelõunane aeg tihe.
    Raha on vähe ja seetõttu suured rühmad ja vähe töötajaid. Aga on olemas eralasteaiad väiksemate rühmadega, kus tasu on muidugi palju kõrgem.

    Like

      1. Aga riik püüab tegelt ju midagi muuta. On aru saadud, et ühe õpetaja kohta on lapsi rühmas liiga palju ja sellepärast tehakse ka muudatusi õpetajate tööajas. Et vähemalt kuni lõunani oleks 3 õpetajat korraga tööl

        Like

      2. Muidugi pole see normaalne, aga õpetajate ja õpetaja abi töö kritiseerimine olukorda ei paranda. Enamasti on lasteaias oma tööd ja lapsi armastavad inimesed, kellel on suur vastutus ja mitte eriti suur palk. Olukorra muutmiseks tuleb pöörduda juba valitsuse poole.

        Like

      3. Selles ma ei kahtlegi, et lasteaias töötavad tihti inimesed, kes seda teevad armastusest oma töö vastu. Ma ei saa valitusele oma blogi linki saata, et kuulge vaadake, ma arvan nii, et muutke midagi, küll aga saan ma tekitada arutelu ja kes teab võib olla see muudabki midagi:)

        Like

      4. Tegelikult ei lonka meil midagi. Olen puutunud kokku paljude kolleegidega teistet riikidest ja nad väga kiidavad meie lasteaiasüsteemi. Iseasi on see, et lapsi on rühmades üle normi. Vähemalt Tallinnas. Lubatud on seaduse järgi rühma võtta 21 last, Tallinnas võetakse aga linnavalitsuse survel 24 last rühma. Direktor seda hea meelega ka teeb, sest iga laps tähendab ju majale lisaraha linnakassast.

        Like

  9. Olen töötanud lasteaias süsteemis, kus on 1 õpetaja (töötab kl 8-15) ja 2 õpetaja abi (töötavad vaheldumisi kl 8:30-18 ja 10-18). Üks abidest võis siis koju minna kui on jäänud järele 5 last. Aga koristamise kohta. Sellega on nii, et tuleb järgida Terviseameti nõudeid. Lisaks on lasteaia siseselt iga kuu valge kinda test. Jah, samamoodi nagu Anthea Turneri saates kunagi. Kõik peabki läikima ja puhas olemas, sest muidu valge kinda testi ei läbi. Ja kedagi ei huvita kui palju sul on lapsi rühmas, kas keegi on haigeks jäänud (et oled koristaja ja kantseldaja ja kõik muud ühes) ja peab õhtul peale tööaega rühmas koristama või mida iganes tegema, et puhas oleks. Kui põrandaid tõesti ei peaks koguaeg pesema, siis näiteks vannitubades on küll juba tund aega peale koristamist igasuguseid asju nähtud ja see ruum vajab kindlasti igapäevast koristust.
    Ühesõnaga, puhtus on väga oluline! Eks me ka laveerisime selle koristamisega, sest pidasime olulisemaks siiski lapsi ja nendega tegelemist ja koristasime nii palju kui parasjagu vaja oli ja arvestasime millal valge kinnas jälle tuleb, et enne seda siis põhjalikumalt teha.

    Like

  10. Õnneks minu lapse aed Pärnus on mõistlik. Lastega koos on pidevalt 2 inimest, üks õpetaja hommikupoole ning teine õhtupoole ja abi tööpäev lõppeb peale 16 kui rühma on veel 6-7 last jäänud. Jalatseid abi keelab meil garderoobis ära võtta kuna tal olevat lihtsam põrand üle pesta. Ja aiavärav on ka selline, et laps seda lahti kohe kindlasti ei saa.
    Talvel meil küll pärastlõunal õues ei käida aga seda mitte õpetajate laiskusest vaid seepärast, et õueala on valgustamata. Valgel ajal minnakse peale oodet õue ja üldselt saabki õhtul õuest kätte.

    Liked by 1 person

  11. Mina töötasin Tallinas, üsna hea asukohaga lasteaias. Ikka tavaline 2 õpetajat ja 1 abi süsteemis.
    Sügisel ja kevadel käisime õhtuti õues. Saigi teise rühma õpetajaga kokku lepitud, et üks läheb osade lastega ees ja teine hakkab ülejäänud lapsi tasapisi õue saatma. Ütlen ausalt, et endale meeldis ka õhtuti rohkem õues olla, sest toas on kitsas ja lärm suurem.
    Sageli on rühmadeks abid vanemad inimesed, pensionärid, kellele on raske selgeks teha, et ta õppetegevustest rohkem osa võtaks, oma initsiatiivi sageli neilt ei tule, vaid iga kord pead paluma… ja vahel kuuledki vastuseks “ma praegu ei saa, majandusjuhataja käskis seda, teist ja kolmandat teha”, seega pole asi isegi alati neis endas vaid juhtkonnas.
    Aga mis veel puudutab seda, et KUIDAS küll hakkama saadakse, siis meil oli 1 kuu selline, kus abi oli haige ja meile rühma asendajat ei saadetud, vaid tegime sümboolse tasu eest paarilisega korda-mööda pikkasid päevi. Ma olin veel selline vahva rase pall ka, viimast kuud tööl 😀 Aga kõik tegime ära, hommikusöögi kandsin ette, nõud said koristatud, õppetegevused toimusid, lapsed said riidesse ja õue, lõunasöök sai ette ja koristatud, lapsed magama, õhtuoode söödud ja kuna oli talvine aeg, siis olime õhtul toas. Vahepeal koristasime ja pesime põrandat ka, aga mitte nii sageli ja näed, kõik on elus. 😀
    Meil oli sama jama, et hoov kehvalt valgustatud ja juhtkond ei soosinud pimedal ajal õuesolekut, kuigi oleks päris fun olnud.
    Ja nüüd tahetakse üldse minna sellele 2 assistendi ja ühe õpetaja süsteemile, mis minu meelest on veel hullem. Õpetaja on vaid 9-15ni, seega lapsevanematel mu meelest kokkupuute aega temaga eriti nagu polegi. Ma assistentide tööjaotust ei tea, kuid neil pole ju haridus nõutud, st kas on päris okei, kui õhtul on vastava hariduseta inimene lastega ja õpetajat polegi? Ja kuna assistendi palk pole väga palju suurem kui abide oma, siis ei saa selle kohapeale ju päris õpetajat lootagi? Mis väljaõpe neil on? Oh, see on nii keeruline, et ma ei tea, kas ma oma mõtted suudan üldse hästi selgeks teha.
    Igatahes nõustun, et meil lasteaedades tahetakse asju hoopis kehvemaks muuta, mitte paremaks.

    Like

  12. Süsteem lasteaias lonkab tõesti, kuid lasteaiaõpetajad selle vastu ei saa. Alles nüüd uue seaduse järgi ei peagi lapsi valvama inimene, kellel on pedagoogiline haridus ja seetõttu võib-olla mõnes lasteaias ongi abid need, kes õhtuti lapsi vaatavad ja kärsitult koju ootavad.
    Lasteaias puhtuse hoidmine on minu arust aga väga oluline. Oluline on see just seetõttu, et kahjuks on siiski valdav enamus vanematest sellised, kes toovad enda haiged lapsed lasteaeda. Suures seltskonnas aga levivad viirused ruttu. Näiteks kui see haige laps lutsutab mingit mänguasja ja hiljem võtab selle sinu laps ning mängib sellega, paneb näo juurde või võib-olla isegi suhu, siis on vägagi tõenäolilne, et ka sinu laps haigestub. Minul on olnud isegi kokkupuude sellise vanemaga, kellel kulus enda haigele (siinjuures üle 38 kraadise palavikuga) lapsele järgi tulemiseks üle kahe tunni.
    Olen isiklikult lugenud õpetajaabi töökohustusi ja võin öelda, et neid ei ole vähe. Meie lasteaias tegelevad õpetajaabid ka lastega, kui nad parajasti ei korista. Küll aga lõpebki nende tööpäev kell neli, kuna nad tulevad hommikul kaheksaks ja käivad iga päev.
    Oma lühikese tööaja jooksul olen näinud väga palju erinevaid õpeajaabisid ja võin öelda, et sellise väikse palga eest on väga suur ime, kui leitakse inimene, kes on hingega asja juures. Seega tõesti nõustun, et suureks probleemiks on rahastus.
    Mis puutub ka õuesolekut, siis siingi on mitmeid agasid. Kahjuks on ka neid vanemad ääretult palju, kes arvavad, et kogu kasvatustöö tuleks teha ära lasteaias, kuigi lasteaed peaks toetama kodu lapse arengus. Seega kahjuks praegu ongi selline olukord, kus muusika, liikumise ja õppetegevuste kõrvalt jääb lastele vähe aega vabamänguks ja ka õues olemiseks. Eriti nukker on olukord nende laste puhul, kes lisaks kõigele muule peavad käima ka logopeedi või eripedagoogi juures.
    Ühes kommentaaris tõid välja ka selle, et ei saa aru, miks peaks õpetaja istuma peale seda kui lapsed on lahkunud. Kahjuks kuulub õpetaja kohustuste hulka ka hunnik paberimäärimist ja ettevalmistus. Kui me tahame, et meie lastel oleks tõesti väga vahva lasteaias, siis tihti lõikame ja meisterdame õppemänge ja muid materjale ning vahendeid, et teha laste õppimist huvitavaks ja mänguliseks.
    Süsteem tõesti lonkab, kuid meil, kui lasteaiaõpetajatel, ei ole väga suuri võimalusi selle muutmiseks.

    Like

    1. Need haigused ja viirused ja nakatumine on veel üks teema, kus ma tihti teistega eriarvamusele jään – https://estonianwithabackpack.com/2016/12/07/miks-eesti-lapsed-nii-haiged-on/.
      Muidugi ma saan aru, et on ebanormaalne haige laps lasteaeda viia, aga ma olen ka seda meelt, et väga palju dramatiseerivad vanemad pisikest nohu ja köha üle. Mulle on öeldud, et ju mul on vedanud, et on terve laps, jah võib olla ka seda, kuid ma usun, et palju mängib rolli ka karastamine, õiged riided ja mitte iga asja pärast paanitsemine. Ma olin ise igal aastal vähemalt kaks korda haige, kui muutsin oma riideid, liikumist ja suhtumist, pole ma kaks aastat juba haige olnud (ptui ptui ptui). Lapsega on sama – Norras olid pead jalad koos hullu nohuga ja nohuta lapsed, ei jäänud Ida haigeks ega olnud ka lapsed haiguste pärast lasteaiast eemal. Muidugi tuli mingeid viiruse puhanguid ette ja siis oli kohustuslik last 48h kodus hoida, nohu ja köha pärast ei muretsenud keegi. Mul endal on nina vesine kuus kuud aastast, mulle tundub, et meie kliimas ongi meil kõigil pool ajast vähemal või rohkemal määral nohu

      Like

  13. Täiesti out of story, AGA .. käisin täna koolitusel, kus koolitaja Ivica Mägi kangesti meenutas kedagi. Ja alles praegu taipasin, et Sind 😀

    Like

  14. Minu lapse lasteaias, kus tal läheb teine õppeaasta (kahes erinevas rühmas) , olen ma kolme täiskasvanud näinud vaid siis, kui juhataja või teise rühma abi/õpetaja on meie rühma juttu ajama sattunud. Ehk siis pole meil kunagi olnud kaks õpetajat ja üks abi süsteem. Ikka üks õpetaja ja abi.
    Õues käiakse kord päevas. Seda kahjuks ka kevadel/suvel, sest õhtuti käis lastega õues vaid üks õpetajatest oma tööpäevadel, teine õpetaja muudkui meisterdas nendega õhtuti. Vihmase, lopase ilmaga istuvad samuti toas, kuigi varjualune on õuealal olemas ja seal saaks ju midagi korraldada. Kui sügisel järjekindlalt vihmariideid kappi lapsele panin, mainiti lõpuks moka otsast, et seda pole mul mõtet teha ja kapi ruumi raisata, sest nende selga panek lapsel ja tema aitamine võtab liialt aega ning ega nad vihmaga ju õues ei käi. Tegin siis kodus lapsele nö kuiva trenni, et ta saaks need välisriietele iseseisvalt peale ilma abita.
    Ajuvaba? Väga! Homme mul arenguvestlus nendega ja kuna sel aastal olen lasteaia elust tàispildi saanud(eelmine õopeaasta oli ju sisse elamine ja laps rohkem haigena kodus kui aias), on nimekiri maani, millele vastuseid ootan.

    Like

  15. Õige pealkiri peaks olema “Üks õpetaja ja kaksteist last” 😦
    Ja minu meelest on lausa veider kuidas haridusministeerium on uhke oma plaani üle lõhkuda vana süsteem ja asendada üks kõrgharidusega õpetaja “suvalisega inimesega tänavalt”. Just seda nad praegu propageerivadki on assistendisüsteemiga 😦 kui enne oli rühmas kaks kõrgharitud õpetajat ja üks abi siis nüüd pannakse tanki üks kõrgharidusega (ja see ei pea enam seaduse järgi isegi mitte pedagoogiline haridus olema 😀 ) ja kaks abi (kellest üks siis rohkem abi, teine aga assistent). Ja kui te tõesti arvate, et see on vaid lastele mõeldes vastu võetud ja soovitatud siis te olete naiivsed 😀 (loe: raha-raha). Minu meelest lastele mõeldes tuleks palgata lihtsalt koristaja (kes koristaks kiirelt rühmaruumid kuni lapsed õues ja viskaks nõud masinasse) lisaks ja jätta kaks haritud ininest rühma!

    Like

    1. Toetan seda arvamust. Olen ise lasteaiaõpetaja ja meie majas on osad rühmad Tallinna Haridusameti survel nüüd ühe õpetaja süsteemile üle läinud. Juba kaalutakse vanale süsteemile tagasi minemist. Vanemale võib ju tunduda asi roosiline: päeva kõige intensiivsemal ajal on lastega 3 inimest tööl. Reaalsus on aga see, et need 2 inimest, ehk assistenti on niiöelda inimesed tänavalt (enamasti põhiharidusega) Meie majas on endised õpetaja abid nüüd moodsa nimega assistendid. Õpetaja lahkub kella 2 paiku töölt ja peale seda jäävad lapsed tihti ebapädevate inimestega. Ei osata lastega suhelda, ei arvestata erivajadustega kuna pole lihtsalt pädevust. Kui õpetaja on haige, siis kedagi rühma asendama ei saadeta, needsamad assistendid on lastega, õppetööd nad läbi viia ei oska. On muidugi ka rühmi, kus on väga toredad assistendid tööl, aga neil ka rohkem haridust ja endal huvi end täiendada. Kahju, et pole assistentidele ette nähtud mitte mingisuguseid kvalifikatsiooninõudeid. Lastevanematel pole aimugi, et nende lapsed töötavad inimesed, kellel pole pedagoogikast õrna aimugi. Lisaks kurdavad lapsevanemad, et nad õpetajat eriti ei näegi. Paraku on aga see assistendindus odavam.

      Like

      1. Ma olen seda nüüd mitmelt poolt kuulnud ja pehmelt öeldes olen ma šokis, et sellised muudatused tehakse. Haridusministeeriumi vastus selle teema kohta oli ka, et päeval hakkab lastega tegelema korraga kolm inimest ja mina rõõmustasin. Nüüd selgub, et see on ilus vaid paberil ja tegelikkus on lausa õudne

        Like

  16. Ega enne midagi muutu, kui vanemad muutuvad teadlikumaks sellest, kes nende lastega TEGELIKULT tegelevad. Hoolekogud võiksid selle teema lasteaedades üles tõstatada. Lapsevanemad ei tule ju selle pealegi, et nende lastega tegelevad ebapädevad inimesed. Meil oli alles hiljuti majas üks juhtum, kus assistendil kees kõik üle pea ja ta pani karjuva (sõime)lapse pimedasse WC-sse kinni….. Õnneks tuli vanem õigel ajal ja sekkus…… Rühmaõpetaja oli šokeeritud, kui kuulis, mis juhtus….. See assistent enam meie majas ei tööta…

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s