Ostustopp 2017

Taaskasutus on juba mõnda aega minu suur kirg. Ma püüan võimalikult vähe tarbida ja tarbida teadlikult või teadlikumalt kui veel mõned aastad tagasi. Etteruttavalt ütlen ma, et ei poolda igasugu äärmusi ja ei kutsu inimesi üles üldse mitte tarbima, minu sõnum inimestele on, et enne igat ostu tasub mõelda. Käimas on igasugu allahindlused ja hullud päevad, mis panevad inimesi ostma asju, mida nad tegelikult ei vaja, vaid sellepärast, et odavalt sai. Natukese aja pärast visatakse see odavalt saadud mõttetu asi ära, sest selgub, et seda tõepoolest pole vaja /ei ole ikka õige suurus/ on vale värv. Oma ostud tasub lihtsalt läbi mõelda. Ja see ei käi mitte vaid riiete ja aksessuaaride, vaid kõige kohta. Toit, mööbel, kosmeetika, tehnika…

Hiljuti kirjutasin ma taaskasutuse teemal (LINK) ning veidikene mulle ootamatult hakkas see teema elama oma elu, tekkis (positiivne) diskussioon ning minu suureks üllatuseks selgus, et inimesed on teadlikumad kui ma oskasin arvata. Ostustopi mõte tundus paljudele meeldivat ja siit sündiski meil koos Delfi Naistekaga mõte Ostustopp2017 ka Eestis ära teha.

Mis on asja mõte?

  1. Propageerida taaskasutust. Ühe vana on teisele uus. Ostustopi ajal ei ole keelatud asju osta, kuid need peaksid olema taaskasutatud. Igaks juhuks mainin ära, et ma ei pea siinkohal silmas toiduaineid.
  2. Vahetada riideid. Ehk siis mitte viia oma riided kaltsukasse müüki, vaid korraldada nö riiete vahetamise laat. Mina võtan kaasa oma kandmata riided, sina omad, sinu sõbranna enda omad ja me ei müü neid teineteisele, vaid vahetame. Ma hetkel veel ei tea, kus seda korraldada, see peaks olema piisavalt suur ruum/ala, nii et kui kellelgi on häid ideid, siis andke teada.
  3. Ülejäänud riided anda ära heategevuseks. Ma olen aru saanud, et Humanad ja Taaskasutuskeskused ei suuda riideid nii palju vast võtta, aga kindlasti on igas külas, linnas, vallas, maakonnas peresid, kellele riietest abi oleks. Teate selliseid peresid? Andke teada. Ma tahaks loota, et kõik me saame aru, et ka heategevuseks annetatavad riided peavad olema korralikud ja puhtad. Mina isiklikult pooldaks ka veel seda, et mingid lasteriided läheksid lasteaedadesse ja koolidesse varuriieteks. Näiteks väikseks jäänud vihmariided, talvekombed, nii et alati oleks midagi varuks olemas kui mõni vanem unustab või kui mõnel vanemal polegi oma lapsele võimalust neid riideid osta. Ida Norra lasteaias oli ka varuriiete kapp olemas ja pean ausalt tunnistama, et mul oli selle üle väga hea meel, sest nii mõnigi kord olin ma just vihmariided koju unustanud, kuid tänu varuriietele sai laps samuti teistega koos kuivalt porilompides hüpata.
  4. Säästa loodust. Nagu ma tolles eelmises postituses kirjutasin, siis on keskmisel norrakal on kapis 359 riideeset, millest iga viies ripub seal kasutamata. Iga kord kui me taaskasutame kilo tekstiili säästame me keskkonnale 18kg C02, pool liitrit kemikaale ja 2500 liitrit vett. Riiete tarbimisest tulenev kasvuhoonegaaside emissioon vastab ca 800 000 auto poolt toodetavatele gaasidele. Meil oli ka plaanis luua äpp, mis aitaks jälgida kui palju me Ostustopi ajal säästame, kuid selle äpi loomine osutus keerukamaks kui me arvasime ja mina lõin käega. Samas kui keegi teab kedagi, kes suudaks meid sellise äppiga aidata, siis võtke ühendust.

Plusse, miks Ostustopiga liituda, on kindlasti veelgi (raha säästmine kasvõi), kuid eks igaüks leiab endale ise selle kõige õigema põhjuse liitumiseks. Liituda saate Ostustopi grupiga SIIN. Sellel lehel hakkame me jagama kõiki Ostustopp 2017-ga seotud üritusi, ma usun, et neid saab omajagu olema, nii et soovitan kampa lüüa. Kõik isetegijad, kes te tahaksite korraldada õpitubasid, andke endast märku. Oodatud on ka inimesed, kes tahaksid erinevaid teemat puudutavaid loenguid pidada. Tegeled riideabiga arengumaadesse? Anna sina ka endast märku. Ja sõbrad kutsu ka liituma.

Facebook lasi ürituse pikkuseks panna kaks nädalat, kuid minu eesmärk on ostustopiga vastu pidada terve suve. Kas ma sellega hakkama saan, ma ei tea. Aga sina? Kaua sina arvad, et vastu pead, et poest mitte midagi UUT ei osta?

15 thoughts on “Ostustopp 2017

  1. Palun tee selline postitus ka, kus jagad näpunäiteid kaltsukas ostlemise osas.
    Minul näiteks pole mitte ühtegi asja kaltsukast ostetud, küll on paar üksikut eset sõbrannadelt saadud. Sellega mu taaskasutus piirdub.
    Lihtsalt pole silma vist ja pole olnud ka järjepidevust. Vahepeal ikka olen taas proovi teinud. Iga kord, kui ma kaltsukas käin, siis on seal ikkagi moest väljas vanad kaltsud. Eriti õudust tekitav on tihti jalanõude osakond – ikka väga õudseid juustusid tuuakse müügiks – mis mõttega? Kes neid ostab?

    Ühesõnaga pole mina veel aru saanud, kust inimesed endale siltidega tuttuusi firmariideid leiavad. Ei ole ise ühegi otsa komistanud.
    Kas see sõltub, millisel kellaajal minna? Kas see sõltub, kas otsid sihitult lihtsalt “midagi uut” või peaks endale kindla eesmärgi panema, et a la täna otsin endale helesinised teksad? Kas see sõltub kaltsukast endast? On mingid teatud kohad, mis on tõelised kullaaugud? Milles seisneb saladus?
    Või on asi selles, et ma olen nii ebaproportsionaalne (ei oma liivakellafiguuri) ja pigem suurem (40-suurus/L-suurus), et tavapoestki haruharva leian endale riideid, mis meeldivad, et siis sellepärast ei leia ka kaltsukast riideid? Ei ole ma üks nendest naistest, kes võiks kasvõi kartulikoti välja kanda. Ikka ainult teatud lõiked ja tegumoed lähevad käiku.

    Sai pikk kommentaar, aga ma pidin oma riiete-frustratsiooni välja elama! 😀
    Jutu point on, et vabalt ostaks kaltsukast riideid, kui leiaks sealt midagi ostmisväärset.

    Like

    1. No kaltsukates on kindlasti vaja aega ja järjepidevust. Väga tihti lähen ma ka ilma igasuguse saagita minema, aga teinekord leian väikese varanduse. Ja lappama peab, sest vähemalt Eesti second handides on ikka väga palju jama ka aga kui on aega tuuseldada, siis leiab.

      Like

  2. Ma vist olen sellesse “stoppi” kunagi suisa kinni jäänud. Seitse aastat olen riidepoode külastanud minimaalselt, endale olen soetanud nende aastate jooksul ühe mantli, kaks paari saapaid, mõned kingapaarid, ihupesu, salli, sokid-sukad, trikoo, ühe kleidi. Kõik.
    Suurem laps on rohkem poeasju saanud, väiksem laps ainult mõned loetud asjad. Abikaasale on toodud umbes sama kogus, mis vanemale lapsele, aga tal on ka sellised spetsiifilisemad vajadused olnud.
    Samas riidekraami on kodust selle aja jooksul käinud läbi meeletu hulk. Vahetused ja niisama antud asjad, kaltsukakraam, heategevuslikest poodidest saadu. Rahakotti pole praktiliselt pidanud taskust välja võtmagi.
    Mul on hulgaliselt imelisi leide näppu sattunud ja päris poodide poole ei oskagi enam vaadata.
    Juunist tänase päevani pole ma uuena ostnud ühtegi hilpu peale hulga sokkide ja voodipesukomplektide.

    Like

  3. Aga lasteriided ka kõik kaltsukast! Voodipesu ,rätikud,aluspesu jne ? On asju mida ma iial kantuid ei ostaks,muidueeldib küll kaltsukAtes sobrada.

    Like

    1. Jap, aluspesu ja mõned asjad on veel, mida ma ka ei suudaks second handist osta. Õnneks aluspesusahtel sai just uuendatud korralikult, voodipesu ja rätikuid jm sellist pudi-padi polnud plaanis soetada ka, nii et loodetavasti läheb hästi see kolmekuune paus😬🤔

      Like

  4. See vahetamise teema on minu jaoks küsimärgiga. “Mina võtan kaasa oma kandmata riided, sina omad, sinu sõbranna enda omad ja me ei müü neid teineteisele, vaid vahetame. ” Aga me ei ole ju sarnastes suurustes kõik. Ja kui minu asjad leiavad kõik omaniku näiteks, aga ise ma midagi ei saa, siis pole ju tegemist “vahetamisega” ja mina jään lihtsalt kaotajaks nö. Kui ma lihtsalt nagunii tahaks oma asjadest lahti saada, siis oleks ju suva, aga kui asja mõte on et vahetame, siis kuidas garanteerida et saabki vahetada? Lihtsalt tekitas huvi, et kuidas see asi mõeldud nagu on ja kas selliseid vahetusi tehtud ka on?

    Like

    1. Selliseid vahetusi on tehtud jah, Norras korraldati. Ja eks sul on õigus, et ega see ei pruugi 100% toimida, ses mõttes, et suurused ei pruugi klappida, aga mõte on tegelikult ikkagi lahti saada riiestest, mille oleks niikuinii ära andnud. Sellisel moel on lihtsalt üks etapp juures enne niisama riiete poodi viimist. Et oleks huvitavam ja ka võimalus säästa raha.

      Like

  5. Riiete teema on minu jaoks viimasel ajal üsna oluline, kuna mind häirib üha rohkem see, kui mõtlematult inimesed endale riideid soetavad. Rõivatööstus on naftatootmise järel nr 2 kõige saastavam valdkond maailmas! Nii palju kui ma igasugustest artiklitest olen lugenud, siis taaskasutuspoodidest riiete ostmine ei ole parim lahendus. Jah, see on hea, aga kõige parem oleks osta n-ö eetiliselt valmistatud riideid: looduslikest materjalidest ja selliseid, mille valmistamise eest on töötajad saanud õiglast palka. Nt Bangladeshis, Kambodžas, Indias jm, kus toodetakse võimalikult soodsaid riideid, kasutatakse väga palju lapstööjõudu. Koolis käimise asemel peavad lapsed töötama, nad ei saa haridust ja see tekitab ju omakorda ülerahvastatuse probleemi. Soovitan vaadata ka Reet Ausi filmi “Moest väljas”, see oli minu jaoks silmiavav. Enne su riietevahetusürituse algust võiks seda filmi näidata!
    P.S. Üks hea artikkel ka: http://edasi.org/8884/egle-loit-milleks-mulle-aeglane-mood/

    Like

    1. Jah, ma olen sinuga vägagi nõus, et kõige õigem oleks osta eetiliselt valmistatud riideid, kuid usun, et taaskasutus on vähemalt sammuke paremuse poole.
      Filmi näitamise mõte enne üritust on suurepärane mõte. Aitäh mõtte eest!

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s