Ei ohver, ei kiusaja, ei märter, ei sotsiopaat. Lihtsalt üks blogija.

Ma olen seda postitust kirjutades täie tervise ja mõistuse juures ning ma tean, mis sellega kaasneb (siinkohal palun siiralt nendel inimestel, kel sitaloopimisest kõrini on, see postitus vahele jätta), kuid ma olen pikka aega mõelnud, kuidas seda postitust kirjutada nii, et sellest keegi valesti aru ei saaks, kuid sain aru, et see pole võimalik. Täna otsustasin ma, et mis seal siis ikka, võtan sirge seljaga vastu kõik, mis sellega kaasneb, aga ütlen oma arvamuse välja. Viimast korda. Jah, te arvate õigesti, kui te hirmuga mõtlete, et ega see postitus ometi Mallukast ei ole. On küll. Ma ei hakka keerutama. Ei kirjuta postitust pealkirjaga “Kiusamine”, kus olen ohver, räägin, kuidas enam ei kiusa, kuid samal ajal ikka kiusan.

Ma olen palju kirjutanud teemadel, mis on üldised ega pole üldsegi olnud seotud ühe või teise isikuga otseselt. Toome need värvikamad näited ära – ma ei poolda avalikku imetamist ega imetamisepilte sotsiaalmeedias ning mulle ei meeldi ülekunstiliseks tehtud beebifotod. Neid postitusi võeti isikliku rünnakuna. Mitte vaid Mallukas vaid ka tema “plankton”. Las ma kõigepealt seletan teile, mida ma pean silmas planktoni all. Ei, plankton ei ole madalalaubaline ja harimata mats, nii nagu mulle püütakse sõnu suhu panna. “Plankton” on pimesi oma iidolit jumaldav grupp inimesi, sõltumata vanusest või rahvusest või soost.

Me kõik teame, mis seisus on hetkel Savisaar ning mille pärast ta kohtu alla peaks minema, kuid ometi kaitseb teda pimesi tema “plankton”  -nad ei näe, et nende iidol oleks võinud, midagi valesti teha, see on vale ja kius ja puhas propaganda. Savisaar on SUUR inimene. Ja isegi kui ta midagi valesti tegi, siis planktoni arvates tuleks ta rahule jätta, sest ta on pöördumatult haige. Samasugune plankton on ka Mallukal olemas, plankton on ellujäämiseks vajalik.

Ma ise olin ka selle fännklubi liige – plankton. Kiitsid kõigele kaasa, sest Mallukas oli nagu sõõm värsket õhku blogimaastikul, ma jälgisin Marianni blogi silmad pärani. Ma toon ühe näite veel. Vabandan juba ette näite julmuse pärast. Me oleme kõik lugenud Malluka enda blogist, kuidas ta unustas kapi otsas hamstritele süüa anda, nii et nad nälga surid, me oleme lugenud, kuidas ta kergekäeliselt ja mõtlemata võtab sigu, kasse ja koeri ning kirub siis loomi maapõhja, et need pahandust teevad, me oleme lugenud, kuidas inimene kiusab, mõnitab, irvitab teiste üle, teeb paroodiaid, aga see kõik on andestatav. Mitte midagi pole taunimistväärt. “Ikka juhtub,” patsutab plankton õlale ja kõik ongi korras.  Mina ütlesin sama, et ikka juhtub. Tegelikult ju ei juhtu?

Mis saaks siis kui mina kirjutaksin, et unustasin oma kassile süüa panna üks päev? Ma lausa kuulsin, et ma olen loomavihkaja, kellel ei tohiks loomi olla, sest me ei luba Hugol toas vabalt ringi joosta. Rääkimata siis suuremastest või väiksematest vigadest, mida mul unustada ei lasta. Savisaar ja Mallukas on teised suurused. Nendele kehtivad teised reeglid, sest neil on olemas pimesi oma iidolit kaitsev fännklubi.

Mis te arvate, mitu korda ma olen nutnud, sest ka mulle on tundunud, et mind on kiusatud, et mu kohta on põhjendamatult halvasti öeldud? Ma lihtsalt pühin pisarad ja liigun edasi, ei nuru kaastunnet või ei taha end näidata ohvrina. Ma olen vabatahtlikult ise end niivõrd kuivõrd “avalikuks” muutnud, sellega kaasnevadki lisaks positiivsele ka negatiivne pool. Sellega tuleb kas hakkama saada või lõpetada tegevus, mis toob kaasa ka negatiivset ning teeb haiget. Ma ei ole sotsiopaat, mind on lihtsalt nii palju sõimatud, et ajaga on mulle kasvanud paks nahk.

Paksu nahka ei ole aga staarblogijal Mallukal, kes tõesti mingil põhjusel on reaalsuse taju kaotanud. Ka ei ole ma ainus, kes seda arvab, ma olen lihtsalt ainus loll, kes seda välja ütleb, teised ütlevad, et ei viitsi “diiva draamat” välja kannatada ja on parem vait. Valikute küsimus. Tõesti. Nemad on targad ja on vait ning seetõttu ei pea nad ka planktonit kartma. Neid ei peeta ülbeteks, kadedateks ega õelateks. Kui ma oleks ka vait olnud, oleks ma siiani Marianni sõbranna. Ah õigus, aastaga on muutunud nii palju, et ma sain teada, et ma pole kunagi sõbranna olnudki, pigem lihtsalt tuttav, kel ühevanused lapsed. Oh well. Kui nii on lihtsam.

Mina ei ole oma blogis kritiseerinud Mariann Treimanni, ma olen kritiseerinud aegajalt tema valikuid brändina nimega Mallukas. Täpselt nii nagu tegi seda tema ise, avaldas arvamust (mida ta enam teha ei saa, sest siis ta on samasugune “kiusaja” nagu mina) ja nagu teevad seda teised. Ma ei ole näinud ega kuulnud, et Mariann nimetaks kiusajateks blogijaid, kes pidevalt Mallukast kirjutavad.

Minge vaadake Inno ja Irja blogisse, kus ühes postituses on kirjas “Mulle tundub, et see Mallukas on lihtsalt ära pööranud, põeb mingit suurusehullustust.”  Ei ole selle peale tulnud haledalt nutvat videot päikseprillidega, mis oli nagu paroodia  ühest Labuten_atakyet postitusest.  Ma loen mitmetest blogidest sarkastilisi kommentaare “kambaka ja kiusamisega tegeleb pigem suur staarlollakas ise, kes vana asja jälle üles kiskus, ja ta ei salgagi seda. “ma olen ise ka kiusanud, aga ausalt, ma ei mõelnud sellega midagi halba ja kui keegi oleks öelnud, et tal on sellest paha, ma oleks kohe vabandanud ja lõpetanud!” see teeb ju kiusatu olemise kohe PALJU paremaks, et ta midagi halba ei mõelnud, ja MUIDUGI ta oleks lõpetanud, sest ta ju KORRRDAGI ei saanud aru, et kiusatavatel on paha. samamoodi nagu ta ei saanud aru, et tema tatise live peale plankton barrikaadidele viskub:D (samasugune üllatus nagu sellel mootorratturist liiklushuligaanil, kellel lube ei olnud ja kes sõnakuulmatuse eest aiai sai).ja no kelle meelest on igasugune kriitika kiusamine… tere tulemast pärisellu, lumehelbekesed. kõik, mida te teete, ei ole hea ja ilus, mis siis, et emme-issi teid iga pläkerduse eest kiitsid.” Ometi ei tule selle peale tavapärast halapostitust. Isegi kui Rents kirjutas Mallukale postituse, mida üks koeraomanik peaks oma lemmikust teadma, kuid ka selle peale ei tulnud staarblogijalt Mallukalt postitust, kuidas Rents teda mõnitab.

Tuleme korraks veel siis tagasi minu imetamise  postituse juurde. Kirjutasin oma arvamuse ja külma dušina sain järgmisel hetkel lugeda enda kohta Malluka blogist: Ja sellepärast teeb mind ka kurvaks see, et 30+ vanuses Eveliis käib mul külas, vahib mu rõvedat nibu, mis kindlasti talle näkku kargas ja kui ta veel peale seda suutis ennast tagasi hoida ja mitte mu nibulehvitustest blogida, siis minu tissiga pilt andis ikka viimase tõuke. Et ma ikka teaks, et talle ei meeldi. Kergem oleks mulle öelda olnud, et valmistan talle ebamugavust ja ma oleks näiteks tema meeleheaks kuskile pellerisse imetama läinud, vot nii imeline võõrustaja olen. Aga nüüd ma pean postimehest lugema, milline tähelepanuhoor ma olen, et julgen panna pildi oma tissist. 

Ma olin tookord sellisest reaktsioonist šokis, me läksime ka selle peale tülli. Olgu ma sotsiopaat,kuid ma ei näinud, et ma sain oma postitusega kuidagi Mariannile haiget teha, küll aga tegi  haiget tema. Ma pidin planktonilt kuulama, kuidas ma olen haige idioot, kes käib Mallukat tema kodus kritiseerimas. Hiljem jah Mallukas palus vabandust, et reageeris üle, kuid seda ei tea plankton. Planktonile jäi mulje, et ma KÄISINGI Malluka kodus, kus mind häiris, et ta last rinnaga söötis ja ma siis sellest Delfisse artikli kirjutasin. Ma peaks ka selliselt käituvat inimest idioodiks ja saadaks ta ravile. Seega pole ka mitte midagi imestada kui nad järgmise “ülereageerimise” puhul arvasid, et ma olengi lausa NII haige, et imikuid laipadeks nimetan ja Mariannile lausa nii haiget tahan teha, et talle surnud laste pilte saadan. Ma mõistan. Aga samas ei mõista, kuidas plankton nii isiklikult seda võttis, et mind lausa ähvardama hakati. See oli hirmuäratav.

Ma ei taha kõlada nagu armuvalus pubekas, kellele kõik asjad haiget teevad, kuid ma pean ausalt ka üles tunnistama, et hoolimata paksust nahast ja oma piisavalt vanast vanusest olin ma alati veidike haavunud kui Mariann kohale ei tulnud kui ta oli lubanud. Sünnipäevadele näiteks. Noh samas, no big deal eksju, millepärast põdeda. Aga natukene kriipis ka hinge kui kuulsin, et mis sa oled hull, et arvad, et ma tulen mingit kootud kleitide näitust vaatama või õuemmdzii, väliüritusele. Erinevad inimesed, mõtlesin ma ja lasin minna, kuid samas ikka natuke häiris, et sõbrannat kunagi ei huvitanud asjad, mida ma tegin. See siin on nüüd see koht, kus ma kõige suurema riski võtan rünnakuks, kuid mis seal ikka, läks trumm, mingu ka pulgad. Kui meie restoran uksed sulges, ütles sõbranna mulle “väga hea, nüüd ma saangi sulle öelda, et mul ei olnud seal mitte midagi süüa.” Ma oleks eelistanud sellist kriitikat saada, siis kui restoran veel olemas oli.

Mul on raske andestada ülekohut. Kui Mallukas minult kunagi hiljuti küsis, millal ma teda otseselt vihkama hakkasin või kas ma päriselt olen teda alati vihanud, vastasin ma, et minu jaoks läks see “kurikuulus” video üle minu taluvuse piiri ning oli minu suhtes ebaaus. Me saime aru ja leppisime kokku, et jäämegi eriarvamustele asjades ning ilmselt oleme mõlemad liiga muutunud, et saaksime teineteist mõista. Eks kahju oli ikka, et sõprus otsa sai, aga teate ju seda ütlust, et inimesed tulevad selleks, et meile midagi õpetada. Mallukas õpetas mulle, kuidas kõik on yolo ja suva, mida teised arvavad, elu on fun. Ma võtsin selle mõttemalli sellest sõprusest kaasa. Ma ei tea, kas ma peaksin selle mõttemalli kuidagi Mallukale tagasi kinkima, sest tundub, et ta andis ära kogu oma yolo-suhtumise.

Kuna ma luban, et see kilomeetrine postitus saab olema viimane Mallukast või temast kuidagi inspireeritud postitus (ma lihtsalt blokeerin nüüd ta lehe ära), siis ma luban endale veel ühe kriitikanoodi. KUI su laps ütleb, et ta ei taha pilti ja nutab, siis üks ema ei tee nutvast lapsest pilti, ei riputa seda 40 000le inimesele vaatamiseks üles ja ei küsi, et onju nunnu. Ei ole nunnu. Iga sekund ei pea olema blogija Mallukas, mõnikord võib olla ka Mariann, Mari ema. Not cool at all! Pimestunud plankton aga ei näe seda, nemad näevad võimalust saada tasuta asju ja see on nende jaoks rohkem cool kui mitte-cool on oma last reklaami nimel kiusav ema.

Lepime nüüd ka kokku, et kõik, kes te tahate kohe kommenteerida, et mul on vaja klikipostitusi teha, sest mu blogi ei loe juba ammu enam keegi, siis numbrid räägivad enda eest. Isegi megapopulaarse Henryga võrreldes on mul klikke “natuke” rohkem – 9K vs 25K. Mingi leht näitas. Ma ei pea seda numbrit oluliseks, sest mul ei ole oma blogiga ambitsioone saada kümme korda kuulsamaks, lihtsalt see “ma enam ei taha su negatiivset hala lugeda, aga ju sul oli jälle klikke vaja” – tüütas ära. Ma ütlen teile ausalt, et mul on isegi natukene kahju, et ma EBAl kandideerisin. Ei, mitte sellepärast, et mul oleks midagi Mari-Leeni vastu, ma saan aru, et pidevalt on mingi teema sellega, et blogijad vs Mari-Leen. Ma kahetsen, et kandideerisin, sest ma ei jaksa lugeda planktoni kommentaare “et pigem hääletan ükskõik, kelle teise, kui selle kiusaja poolt”.

Ma ei ole kiusaja. Ma ei ole oma iseloomult kiusaja tüüpigi. Inimesed, kes mind päriselt tunnevad, parandage mind kui ma selle iseloomustusega eksin. Ma ei ole ka ohver. Ma ei ole mitte midagi muud kui üks sajast tuhandest blogijast, kes oma arvamust avaldab. Kõik. Over and out sel teemal.

Huvitav, kas keegi seda postitust ka lõpuni viitsis lugeda? Mina lugejana ei viitsiks, kuid blogijana ja inimesena, kel on ka tunded, tundsin ma vajadust teema enda jaoks ära lõpetada.

43 thoughts on “Ei ohver, ei kiusaja, ei märter, ei sotsiopaat. Lihtsalt üks blogija.

  1. Mina viitsisin lugeda 😀 kuigi miskipärast oli räme unekas peal. Ma ise olen lugenud Mallukas blogi suhteliselt harva, mistõttu ilmselt ka halba midagi öelda pole ja tema fännklubi ta olen veel vähem kursis ja üleüldse see polegi minu asi mis kanad teil kitkuda on olnud. Nüüd uni igatahes läinud. Tänud! 😀

    Like

  2. Eriti õudne on see, et ise veel naerab ka, et näed laps karjub ei taha pilti, aga ikka teen, küll on naljakas. Lihtsalt jube. Lugesin seda ja no ei saa aru, kuidas üks ema ei arvesta lapse ja tema tunnetega, see mis meeldib emale ei pruugi meeldida ju lapsele ja laps ju oskab ennast väljendada juba, miks teda ei kuulata vaid pannakse naerdes välja outfit pildid, kus nuttev laps peal, sest laps ei taha, et teda pildistatakse, see läks nii hinge. Alles oli postitus, et ta tunneb süümekaid, kas on hea ema… minu arvates hea ema nii ei teeks (headus on suhteline…ma tean). Tema probleem on see, et ta tahab olla hea väljapoole, pildistada ja möllata teiste jaoks, välise imago loomine on esmatähtis. Aga no las ta olla, mis teha, kindlasti on hullemaidki aga võimelgu palju tahab, ikka tuleb aegajalt välja tema vastuoluline isiksus, kus sõnad ja teod vastuollu lähevad.

    Like

    1. Ma ei tea, aga mulle läks ka hästi hinge. Täpselt samamoodi läks mulle ükskord varem hinge üks foto, kus laps oli üksinda toas kui kõik teised olid õues ja all oli “minu mowgli:D” vms.
      Headus on jah ikka väga suhteline mõiste ja kindlasti annab teha hullemaid asju kui nutvat last pildistada teistele vaatamiseks, lihtsalt see jäi silma kriipima

      Like

  3. Mina lugesin lõpuni ja nõustusin sinuga täiesti. Mitte üksnes sinu-Mallu sõpruse lugu jälgides, vaid ära tundes, et ka mul endal on sarnaseid eemaldumisi mingi hetke oluliste inimestega. Nii juhtubki ja selle vastu ei saa. Jabur on see, kui kõrvaltvaatajad tulevad ja hakkavad targutama, ilma et oleksid selles suhtes olnud ja neid situatsioone läbi teinud.

    Loen nii sind kui Mallukat, teie blogid on erinevad ja olen mõelnud, et kuidas te üldse sõbrad saite oldud. Aga saite, sünergia oli olemas, enam ei ole. Kurb on see, et pead igas postituses rõhutama/tõdema, et see ei ole Mallukast, et sa tahad oma blogis lihtsalt oma mõtteid avaldada. Kui tüütu! Seetõttu ma siiralt loodan, et see postitus võtab vihkajatest lugejad kaasa ja viib nad jäädavalt ära, jumaldagu seal, kus neilt seda oodatakse. Vihkamist on idiootselt palju ja see ei tee kellegi elu ilusaks, kummardatava iidoli oma samuti mitte.

    Jõudu!

    Like

    1. Ma loodan samuti, et need vihkajatest lugejad leiavad nüüd mõne teise pesa, kuigi samas ei tea ka. Võib olla jäävad valvele püsima, et vaadata, kas saab mõne teema kohta torgata, et vot see või too on raudselt JÄLLE Mallukast. Noh jumal nendega.

      Like

  4. Ma lugesin lõpuni, sest olen enne ka sinu ja Malluka lahkarvamusi jälginud. Ja kui peaks poole valima, siis ma valiksin sinu, sest M on mu maitse jaoks veidi labane, eriti tema uus telekanal, vaatasin 2 korda, kummalgi korral ei viitsinud lõpuni vaadata, igav ja labasevõitu. Aga mulle ei meeldi ka, kui tekstis esinevad sõnad nagu nahhui jne, ju see mu oma piiratus ja snobism, aga sedalaadi snobismi vastu iseendas ei viitsi ka võidelda :). Aga ma arvan, et see on üks mõistlik mõte – kogu jama veelkord kirja panna ja siis peatükk igaveseks sulgeda.

    Like

    1. “Telekanalit” ma ei olegi rohkem vaadanud, sest sain peale esimest korda aru, et mina ei ole sihtrühm ja õnneks või kahjuks mul tõesti pole kuidagi ka viitsimist ja aega videosid vaadata. Eks ma olen ka parasjagu snoob teatud asjade suhtes muidugi.
      Mulle endale tundus ka, et minu poolt vajab see sitaloopimine lõpetamist, muidu jääbki see “pada sõimab katelt” kestma. Nüüd sai oma lõppsõna öeldud ja teema minu jaoks ka lõpetatud:)

      Like

  5. Lugesin!
    Tead, ma arvan, et põhiprobleem on ikka erinevas hariduse, harituse ja eruditsiooni tasemes 🙂
    Ja mulle nii meeldib, kuidas paljud staarblogija käitumist vanusega vabandavad – küll saab vanemaks, mõistab! Jajah, 27 on uus 13?

    Like

  6. Ma lugesin ka just tema postitust, kus ta kirjutab ” Ja minu armas staarmodell. “EI TAHA PITIIIIII!” nutab ta antud fotol, kas pole mitte nunnu? ” Nii kurb oli seda vaadata. Ükski lapseke ei peaks mingi riidenärakate reklaamidiili tõttu nii kannatama. ” Ma pean tunnistama, et see oli päris naljakas, loodan, et see temas igavesi hingearme ei tekita. ” Milline ema niimoodi avalikult oma lapsekese üle irvitab. 😦 😦 😦

    Like

  7. Nõustun täielikult selle mõttega, et miks ta küll teatud pilte tervele ilmale näitamiseks ette laob. Hiljuti lisas ta pildi, kus 3 aastasel Maril välkus kleidi alt paljas pepu. Loomulikult plankton kukkus tagant õhutama, et mis see siis ära ei ole. Malluka kommentaar ” mis vahid siis seda paljast pepsi:D ” oli ikka ülim tipp.
    Jah,igauks meist võib omas kodus kasvõi ihualasti ringi lasta. Teine asi on see kui sa sellest avalikult pildi netti lükkad. Igal asjal on piir ja minu meelest on mallukas selle piiri ammu ületanud.
    Egas midagi. Jääme ootama järgmist päikseprillivideot.

    Like

    1. Natuke võiks piltide hulga ja valikuga piiri pidada küll, eriti kuna lapsed veel väikesed, ei oska enda eest veel seista (kuigi, nagu näha, ei aita Mari puhul ka “Ei taha pilti!”).
      Mulle meeldib Heidy Purga filosoofia, et ka väike laps on inimene ning tema soovidega tuleb arvestada – näiteks küsis ta, kas poja on nõus “Suure tähe väike täht” saatesse minema, ei olnud, ei läinud, punkt; kas poja on nõus, kui ajakirjanik nende juurde emmega intervjuud tegema tuleb ning paar pilti neist koos teeb, oli nõus tingimusel, kui palju ei tehta, ajakirjanik tuli, tehti vaid mõned pildid, kõik rahul.

      Liked by 1 person

      1. Jah, mulle meeldis ka see filosoofia ja see pani mind ennast ka mõtlema, seda enam, et Ida on nüüd juba nii palju vana, et oskab oma arvamust sõnadega väljendada ning siis on oluline sellega arvestada.

        Like

  8. Ärge maha lööge, aga mina olin ka kunagi see plankton, piinlik isegi natuke mõelda selle peale nüüd. Ma ei mäleta täpselt kuidas see klik käis, kuid ühel päeval läks puzzle kokku.

    Like

  9. ma eeldan, et antud blogijal on iga üleslaetud lapse pildi kohta viimase kirjalik nõusolek olemas. Arvestades eriti nende suhteliselt, kuidas seda nüüd viisakalt öelda – nigelat visuaalset poolt…

    Like

    1. Ma eeldan, et “antud” all pead silmas mind. Ja siiralt loodan, et nigela visuaalse poole all pead silmas mu pildistamise oskust, kui nii, siis ma isegi ei vaidle vastu, ma tõepoolest ei oska pildistada, aga las see olla.
      Ja sinu irooniast hoolimata, siis vaata, mingi hetk muutus see blogi beebi-ja pereblogiks, minu jaoks oli täiesti elementaarne, et laen üles ka pildid, samas olen ma enda arvates suutnud tõesti hoida piiri nende piltide vahel, mis on vaid pereringis näitamiseks-vaatamiseks ning mida võib ka avalikult jagada. Kindasti olen ma vääratanud ja jaganud pilte pudrusest Idast, seda ma enam ei teeks. Pilte jagama jään ma ilmselt ikka, kui laps just ei ütlegi, et ta EI TAHA, sest ma ei olnud seda blogi alustades piisavalt tark, et mõelda selliste asjade peale. Ja nigela kvaliteedi pärast ilmselt ei saa narrida mu last, vaid mind, ja see on okei, sest jumala eest, tõde noh.

      Liked by 1 person

  10. Oleks olnud ülimalt vinge, kui selle postitusega olekski sinu poolt tulnud “lõplik lõpp” Malluka teemal. Idee on hea ja mõistlik ja see postitus on ka täiesti omal kohal.
    Ainult et… kommentaariumis näritakse ikka raginal luid edasi – ehk saab veel viimse üditilga kätte. Kahju, lõpu saba läks seega lohisema.

    See asi ka veel, kulla kommenteerijad, kes me siin kõik võõras tagatoas ringi hullame: kui ikka ühele sügavalt kummardada, siis teisele näitad paratamatult paljast peed. Ei tasuks seda unustada. Milleks valida pooli? On ka Eveliisil oma “plankton”, kohati lihtsalt korrektsema õigekirja ja sügavamate mõtetega. Aga kui asi juba kaasakiitmise ja mahalaitmise teemani läheb, siis plankton on plankton, pole vahet millise blogija külje all. Miks mitte nautides lugeda seda, mida meile lugeda on antud, olgu siis kirjutajateks kes tahes?
    Intriigid on muidugi põnevad, aga mina isiklikult ootan seda aega, mil siit enam see Malluka nimi läbi ei vuhiseks. Ja mitte ainult siit, eks neid tuulekoridore ole veelgi. Paraja portsu Mallukat saab kätte tema enda lehekülgedeltki, teiste tagatubadest saadu läheb juba üledoosi alla.

    Ja et endapoolset närimist väheke mahedamaks timmida, siis see EBA-l osalemise kahetsus… Ära kahetse Eveliis! Sest, näe, just sina said minu viis häält (kas pole irooniline arvestades mu sõnavõtte?) ja seda mitte parema puudumisel, vaid ikka sellepärast, et sa oled neid väärt.

    Like

    1. Ma korraks mõtlesin, et sulgen selle postituse all kommentaariumi, aga ei osanud seda kohe teha ja hiljem läks meelest. Minu poolt on igatahes siin blogis sõnavõtud lõppenud, ma ei viitsi enam. Mõlemad on öelnud, mis me arvame ja see teema ei jõua kuhugi, lihtsalt juba ärritab end ja lugejaid. Pole vaja.
      Sinu sõnavõtud ei ole mu meelest midagi nii hullu, kuid ausalt öeldes viit häält ei oleks ma osanud küll oodata. Hell, ma poleks ÜHTEGI häält osanud sinult oodata. Ühesõnaga ma püüan aitäh öelda:)

      Like

  11. Minu meelest olete mõlemad nagu “katkised plaadid”. Kaua võib? Ega ilmaaajata ei öelda, et targem annab järele siin ju täpselt näha, et kumbki teist ei ole paraku see tark! 😱
    Miks sa seda postitust blogi facebookis ei jaganud?

    Like

      1. No aga mida sa selle outfiti postitusega saavutasid? Mida see sulle andis? 🙂 Ma lihtsalt märkasin, et muidu jagad ju kõike blogi facebooki lehel aga seda lonkreetset mitte…thats it! 🙂

        Like

      2. Ei, ma ei jaga kõiki postitusi. Aga mida ma saavutasin outfit postitusega? Ise lootsin, et andsin infot edasi, väärt infot selle kohta, kust soodsalt kihvte riideid leiab. Kihvte siis minu maitse järgi:)

        Like

  12. mina ei nõustu, et peaks kommentaarid kinni keerama jne. targem annab järele = ole vait ja kannata ära = karistamatuse tunne, või isegi mitte ainult tunne, vaid mõned võivadki öelda, mida tahavad ja rääkida, millest tahavad, aga teised, näete, peavad targemad olema.

    Liked by 1 person

  13. Minu arvates ei ole see info mida keegi, kas Mariann, sina vōi mōni teine, oma blogis jagab, kogu nende elu vōi kogu päev. Ma ei kaitse ega kritiseeri kedagi kuid piltide vōi blogi alusel ei saa anda hinnangut kellegi lapsekasvatamisoskustele vōi valikutele, mida ta emana teeb. (Isiklikult tema (Eks)sōbrannana, see on teine lugu) Ma loen väga paljusid blogisid ja oma blogrollist olen eemaldanud ainult need n.ö. lindexi ja ilublogijad ning loen edasi nii sind, Mallukat, ebapärlikarpi,jne. Teie n.ö. arvamussōjad mind ei kōiguta, loen ja teen ise oma järeldused. Kokkuvōttes tahtsin vist öelda et kōik lugejad ei ole plankton, mina loen ja imetlen sind juba ammu, pane samamoodi edasi!

    Like

    1. Muidugi ei saa, kuid ilmselt seda siiski tehakse. Umbes sama nagu näitlejad arvatakse etendavat iseennast. Kunagi üks mu töökaaslane ütles, et vihkab Ülle Lichtfeldti. Kui küsisime, et kas tunneb teda inimesena, siis vastas, et ei, aga rollide põhjal. No vot.
      Sama on ka blogidega ja blogijatega. Mul on hea meel, et blogisõjad siiski kõiki eemale ei peleta, eks need ikka nats nõmedad on, aga samas noh…ikka tuleb ette😒

      Like

      1. Eks see on osalt ka tänapäeva puuduliku funktsionaalse lugemisoskuse süü. Loetakse esimesed sõnad, kogu jutu point ja tegelik sisu aga jäetakse märkamata. Nii need probleemid ja rünnakud tulevad. Kui reaalselt inimesed loeksid läbi sinu postitused, oleks aru saada, et seal ei ole mingit hinnangut vaid lihtsalt sinu arvamus ja ka hästi ära põhjendatult. Neile inimestele võid öelda, põhjendada, hüpata, karata palju tahad, nemad sind sellisena kunagi nägema ei hakkagi. Ja parem kah, las jäävad ilma.

        Like

  14. Eveliis, minu arvates on sul väga lahe blogi ja ma loen seda huviga. Ja ma olen avaliku (diskreetse!) imetamise pooldaja, aga mind ei häiri põrmugi, kui keegi teine sellest teisiti arvab. Oleks kohutavalt igav, kui asjade kohta tohiks ainult ühtmoodi arvata.

    Malluka osas – hakkasin teda hiljuti lugema ja olin alguses samuti vaimustuses. Et nii aus, kui lahe. Aga nüüd olen kahjuks sunnitud tunnistama, et ikkagi ei ole nii lahe. Vahel ei ole üldse lahe.

    Nutva lapse pildi osas nõustun 100 %. Roosi on ka vahel öelnud, et ei taha pilti. Olen siis alati kaamera ära pannud. Pildistan siis, kui ta rõõmuga poseerib.

    Edu blogiauhindadel!

    Like

  15. Uskumatu, kui haiget juttu üks inimene suudab ajada. kuidas ta suudab ennast alati ohvriks mängida ja siis on kamp lauslolle (imbetsille), kes talle kaasa kiidavad :” Oo suur (ja vana) emake, sul on õigus, grupikiusame klikkide nimel tuntumaid blogijaid, küll siis õnn naeratab ka meile!”. Käige perse, ausalt! Ma olen seda sinu jantimist piisavalt kaua vaikides kaasa lugenud, minul sai ka mõõt täis.
    Teades neid tagamaid, kuidas sa oma väärtusetut teadmust üritad inimestel kurgust alla SURUDA, kutsudes neid murelikeks soovitusteks/heatahtlikuks kriitikaks ning solvud, kuid seda kuulda ei võeta, on selge, et sul on mingi tõsine diagnoosimata (või diagnoositud) psüühika häire. Sama kinnitab ka käesolev postitus. Normaalne inimene ei saa ometigi öelda, et see, et nutva lapse pilt netti pannakse on hullem lapse õiguste rikkumine, kui see, et rääkida kogu internetile, et mehe ja lapse suhe on pedofiilia piiripeal (kui mitte üle piiri)!!!
    Muidugi on veel naljakas asjaolu, et kui ma varem poleks arvanud, et sa võiksid kuuluda Inno ja Irjaga ühte punti, siis vaadates mis ila sa oma sulest välja imed, ei imesta ma üldse selle üle, täiesti mõistetav, see ongi sinu tase! Palju õnne!!
    Edu sulle edaspidigi, tao aga kõvemini rinnale, kuidas sina ei kiusa, seni vähemaltm kuni keegigi veel usub, et see on tõsi!
    Ma ei soovi sulle halba, sest ma tean, et sa saad oma teenitud karistuse naguinii, varem või hiljem 🙂
    PS: sõna “sina” on taotluslikult kasutatud väikese tähega, suure tähe vääriline sa pole 🙂

    Like

    1. Ei hakka kõva häälega arvama, aga päris ok sõnavõtt mingi malluka sõbra poolt!!! Tõestab piisavalt! Vastik lugeda!

      Like

  16. “Ma tahaks näidata ka asju, mis ma Idale leidnud olen, kuid millegi pärast on mu üha enam tunne, et (kuigi ta jumaldab pildistamist), ei ole minust aus tema ootd´e väga tihti näidata, sest ajalugu on näidanud, et osade lugejate viha minu vastu kantakse üle ka lapse peale ja ta ei ole seda ära teeninud. Ta ei ole tsirkuseloom ning ma püüan teda säästa võimalikust tulevasest koolikiusamisest.”

    see ju polnud lõpp, kui sa juba järgmises postituses nii kirjutad. come on!

    Like

    1. Ma loodan siiralt, et sa teed nalja. Ka see postitus on Mallukast? Nagu eelmises postituses kommentaarides kirjas, siis mid pani mõtlema Heidy Purga ja ma ei oska ega ka taha iga oma lauset läbi analüüsida, et ega äkki. FYI kui see midagi muudab, siis see postitus oli mul draftis varem.
      Aga ausalt, ärge pange mulle sõnu suhu, see on naeruväärne

      Like

  17. Jah’i kommentaari kohta: on täiesti idiootne nimetada tütre ja isa lähedast suhet pedofiilia piiri peal olevaks. Minul oli samuti oma isaga väga lähedane suhe, magasin samuti tema toas, ja selles suhtes ei olnud mitte midagi pedofiilset. Isa oli lihtsalt mu suur iidol ja ma tahtsin igal võimalusel tema lähedal olla. Pigem näitab see kommentaar kommentaatori enda rikutud mõttemaailma. Ehk on tal endal kalduvusi pedofiiliale, et näeb pedofiiliat seal, kus seda pole.

    Liked by 1 person

  18. Ma ei tea, kas on võimalik, et nii nagu koer ja peremees pidid ühte nägu minema, nii muutub ka iidoli ja tema jälgija/järgija kirjutamisstiil ja nö käekiri sarnaseks? Kui ei, siis võiksin mürki võtta, et kommentaator “Jah”
    on Mallukas ise 😀 No nii tema lauseehitus,väljendid, Eve-Liisi vanuse rõhutamine (mida ta millegipärast alati teeb!), persse saatmine jne. No täpselt nagu Malluka postitust oleks lugenud! Kas ainult mulle jäi selline mulje? 🙂

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s