Ma tahaks Eestis turundusjuht olla. Mulle tundub, et see on kõige lihtsam töö üldse, kus midagi tegema ei peagi või saab tööd teha lihtsalt linnukese kirjapanemise pärast. Muul ajal istud pleedi sisse mähituna kodus ja rüüpad teed.
Miks ma seda ütlen?
Mul oli eile kohtumine Norra blogijate agentuuriga, kellega ma tahan koostööd teha. Neil oli kaasas presentatsioon, case study´d, numbrid, turundusstrateegiad…you name it. Muidugi küsivad nad oma teenuse eest ka raha, korralikult, muidugi teenivad blogijad, korralikult…AGA…See kõik on läbi mõeldud. Ettevõtete turundusjuhid võtavad nendega ühendust, agentuur otsib välja ettevõtte profiiliga sobivad blogijad, esitab strateegiad ja… ah, ma olen sellest tegelikult rääkinud. Ma tahan rääkida Eesti turundusjuhtidest, kes on avastanud blogireklaamid.
Tundub, et need inimesed ei mõtle üldse. Nad on kuulnud ühte blogija nime ja saadavad talle valimatult random pahna, nii et kunagine khuul arvamus- ja elustiiliblogi on muudetud vägivaldselt Anttila kataloogiks. Ei, ma ei heida midagi ette blogijale, raha ja asjad on mõnusad, võivad pea sassi ajada küll ja üle tarbima, minu etteheide on VAID turundusinimestele. “Aga tal on ju 98347979560 jälgijat!” ütlevad turundajad. Vaadake, ma natuke lõhun teie mulli. Need jälgijad ei näita tegelikult midagi. Kui ma ei eksi, siis Ebapärlikarbil on 800 jälgijat, aga ta sai esikoha mingi 1300 häälega. Ma ei usu ka, et tema lugejad on need, kes viitsivad viis korda klikata, et oma hääl anda. Ja siis on blogija X, kellel on 58934709 jälgijat. Tema jälgijad kilkasid KÕIK, et andsid KÕIK oma viis häält just talle. Kui blogiauhindadel saadud hääled jagada viiega, siis tuleb 89759089 jälgija asemel umbes 1000 andunud fänni. Rumalad turundajad aga näevad vaid numbrit. Nad ei oska analüüsida. Meesteblogi teine koht võiks end nüüd igal pool reklaamida kui auhinnaline teine koht ja oodata “silda blogijate ja turundajate” vahel, sest ikkagi ju TEINE KOHT. Mis sellest, et esimese ja teise koha vahe oli ca 8000 (!) häält, sest rohkem ei olnud valikuid. Mingites kategooriates saadi auhinnaline koht 300 häälega, teistes jäädi sellise tulemusega maeieteaviimaseks. Ühesõnaga, number on vaid number ja ei tähenda mitte midagi kui ei analüüsita SISU, mis numbrite taga on.
Ja kõige halenaljakam kivi turundusjuhtide kapsaaeda on viimane blogimaastiku nö tüli, mida tüliks on muidugi naljakas pidada, sest üks osapool analüüsib ja arutleb ning annab väga head mõtlemisainet kõigile (siin) , teine osapool paneb (jälle) jutu kokku hoopis nii nagu talle sobib, nii et “vastasleer” kakarahega üle kallata. Kuidas see puutub turundusjuhtide ebapädevusse. Sest tolle blogija X lugejad tunnistavad postituse all ühes kooris, et nemad 1) ei loegi reklaampostitusi ja 2) ei osta küll niikuinii ühtegi asja, mida blogija X reklaamib. Andke mulle andeks, kui ma olen blogiREKLAAMI mõttest valesti aru saanud. Mina arvasin, et ettevõtete eesmärk ei ole mitte tasuta asju jagada, vaid läbi blogireklaami oma müüki suurendada. Norras tegi blogija X, kellel on KÕIGEST 18 000 jälgijat Instagramis ja KÕIGEST 2000 jälgijat Facebookis, reklaami ettevõttele, kes müüb emadele ja lastele sarnaseid pontšosid. Need pontšod müüdi 24 tunniga läbi. Sest lugejaskond SAMASTUS blogijaga.
M.O.T.T.
PS: Kui keegi otsib turundusjuhti, siis ma olen saadaval.
jep. sama nende laikijatega ka. need on nii blogijal kui neil saastamüüjatel suuresti mingite loosidega saadud (“laigi seda, toda ja viiendat!), aga tühi tünn muudkui kõmiseb, kui palju laike ühel või teisel on. see pole mingi näitaja ju, kas sellest on tõesti nii keeruline aru saada?
Tundub küll, et kõrgem matemaatika 😃 aga tegelikult vist lihtsalt see, et me ei süvene
Minu meelest vaadatakse ka Eestis natukene valesid aspekte. Numbrid numbriteks. Keskenduda tuleks hoopis õige sihtgrupi valikule ja vaadata, kas ja mil määral blogija jälgijad üldse aktiivsed on ja kuidas ta enda suhtumine. St. pole mõtet saata mitmesajaeurost toodet blogijale, kelle fännibaas pole veel 20 saanud – suure tõenäosusega ei jaksa nad seda endale osta. Samamoodi pole mõtet pakkuda mingit odavat tilu-lilu blogijale, kelle lugejaskond pigem 35+, sest selles vanuses osatakse tavaliselt juba rohkem kvaliteedile rõhku panna. Ehk siis mis kasu on x arvust jälgijatest, kui neist vaid 5% moodustab selle sihtgrupi, mis firmale kasulik?
Ja nagu ütlesin, siis mu meelest näitab kõige paremini olukorda hoopiski nende jälgijate aktiivsus. Kas postituste all arutletakse kaasa (loosipostitused ei loe!), kas tekib diskussioon, kas blogija ise osaleb selles diskussioonis jnejnejne.
Aga noh.. lisan veel, et eks arvutimängude puhul vist ongi sihtgrupp valdavalt seal 15-16a piiril ja see töötab.
Ehk siis sinu kommentaarist tuli lihtsalt välja hästi see, et SIHTGRUPID! See sihtgrupi teema ongi üks asi, mida turundaja just kõige enam jälgima peab. Kus kanalis on talle sobivat sihtgruppi kõige rohkem ja kas sinna on õige oma reklaami suunata.
Ma toon lihtsalt võrdluseks näiteid ka arvutimängude maailmast ehk nondest striimidest, mida võib ju ka mõnes mõttes blogidega samastada – nendes on ka reklaami ja vaatajaskond on enamjaolt ikka -18. Asjad, mida läbi nende striimide jms ikkagi promotakse ja reklaamitakse, ei maksa teps mitte vähe. Nad maksavad lausa nii palju, et mina ka vesistan ja unistan, aga vot mul selle jaoks raha ei jätku. 😀
Aga sa ei kujuta ettegi, et hoolimata sellest, et me siin Eestis ju võrdlemisi vaesed oleme, on tänapäeva alla 18-aastaste vanemate seas midagi mu arust konkreetselt paigast ära. Sessuhtes, et asjad, mida lastele ju võimaldatakse, on ulmelised. Laps tahab 500 eurost asja ja ta saab selle. Seega on sellistes kanalites reklaam siiski oma töö teinud. Võinoh, töötades nüüd ise ju ka arvutiäris, siis reaalselt… jõuludeks ostetakse 12-aastastele poistele tonnane arvuti ja vanem ütleb sealjuures, et lebo ots. 😀
Tere!
Nõustun M.ga, õige turundaja töö on hoopis midagi muud, kui see mulje, mis Teile on jäänud. Omalt poolt tahaks lisada, et igas väiksemas firmas, mis just oma tooteid blogidele saadavadki, neil ei olegi turundajat. Enamasti on selleks ettevõtte omanik vms. Mida tahta inimeselt, kes pole õppinud turundamist ja kelle ainukeseks sooviks on võimalikult kiiresti nn pilti saada ja müüa oma tooteid? Mida ma tahan öelda, on see, et suurtes firmades ei ole turundajad üldsegi mitte lollid! Blogimaastikul võib jääda teistsugune mulje, kuid kinnitan, et igas neis firmas ei ole õppinud turundjat ning sellega tegelevad pigem oskamatud inimesed. Nimelt iga ettevõte siin Eestis ei suuda endale palgata turundajat.
Vastasin ka M.ile, et ma tean, mida PÄRIS turundusjuhi töö tähendab ja vabandan kui neid solvasin üldistusega. Töötan tihedalt koos päris turundusinimestega ja näen, mida nemad teevad.
Ma ütleks, et ka meie eestimaise blogija X (miks ta üldse iks on?) reklaampostitustest on nii mõnigi olnud selline, kus pärast on toode läbimüüdud. Lisaks veel seda, et turunduse mõte on müüki küll suurendada, aga ükski turundaja ei panusta sellele, et nüüd ÜHE reklaampostituse peale raudselt peab x-arv müüki tulema vms. See tee, mis müügini viib, käib üldiselt enamasti ringi ja kaarega. Esimene etapp on inimeste teadvustamine. Inimesed näevad, loevad, märkavad – toode x on neil koguaeg kuidagi silma ees. Alguses blogist, siis näevad kuskil veel ja vele ja veel, kuni lõpuks võib-olla alles isegi pool aastat hiljem müügini jõuavad. Isegi sellisel juhul loetakse konkreetse toote turundust siiski edukaks. Ehk siis müük ei peagi toimuma kohe.
Teiseks on lisaks jälgijatearvule olemas hoopis muu arv, mis turundajaid rohkem huvitab – reaalsed külastajad, KLIKID ja usu või ära usu, aga engagement ehk siis kui palju postitust kommenteeritakse. Kõik need numbrid on turundaja jaoks olulised ja sellistes kanalites reklaamimine viib kaudselt siiski müügini.
See teema, et turundajad ainult ühte blogi teavad ja ainult ühes reklaami nillivad, see on juba iseasi. See on see koht, kus võib väita, et nad mõtlevad suurelt, kuigi võiksid mõelda ka laiemalt. See esimene lõik aga turundajate lollust ei näita.
Ma julgen siinkohal jääda eriarvamusele selle esimese lõigu suhtes. Muidugi ei ole ma nii loll, et ei teaks, et klikid ja traffic ja engagement jne jne on ka müügi kontekstis olulised, mu meelest lihtsalt turundatakse end valesti. Blogireklaamis on mitu faasi tglt, alles kolmas faas on nö” call to action faas” ja viies faas “meelde jäämine”, aga meie turundajad keskenduvad vaid esimesele faasile ehk näitamisele ja nii on blogireklaam nats random ning siiski näitab turundajate rumalust
Ma olen Katrega 100% nõus. Sisuturundus ei ole mingi lühiajaline projekt. See on pikaajaline protsess, millele ei ole mõtet oodata kohest tulemust (õhtuks tühjad poeriiulid).
Ma pole Malluka reklaampostitusi lugenud, nii et ma ei tea, mismoodi ta neid üles ehitab, aga kui ta vähegi sisuturunduse kohta uurinud on, siis vaevalt põhimõttel “sõin Rakvere vorsti, maailma parim vorst, minge kohe ostma”.
Kui ma oleks turundusjuht, kes blogimaastikuga absoluutselt kursis pole (ei loe ühtegi ega tea, mis sunnib üldse üht inimest blogima ja mis blogisid lugema), siis oleks käegakatsutavad numbrid ainus asi, millest üldse kinni hakata ja mille põhjal mingeid valikuid langetada. Selles osas saan täitsa aru, miks turundajad eelistavad suurte numbritega blogijaid.
Sihtgrupist lähtumine oleks muidugi väga õige viis end turundada. Paraku ei kasuta seda lähenemist väga paljud Eesti ettevõtted. Arvatakse, et massiga löömine (sõnum välja suvalisele suurele rahvahulgale, ehk kellegagi ikka näkkab) tundub neile millegipärast parem kui sihtgrupi kitsendamine ja “õigete” inimesteni jõudmine. Ehk uus põlvkond mõtleb teisiti?
Sa, Eveliis, võiksid ju luua Eesti blogide agentuuri. Knowhow’d saad Norrast kamaluga ja siin vist sarnast asutust pole? Saaksid kohe kõik turundajad õigetesse kanalitesse suunata. Praegu on juba terve hunnik blogisid, kes kõik tahaks koostööde abil elatist teenida. Miks mitte seda orkestrit siis juhtima hakata?
Ma ei tea, kes selle Blogiti taga on, mida vist siin silmas peetakse, aga eks neid eesti blogisid ühendada üritavaid saite on päris palju olemas.
Siinkohal, kui turundusest juba juttu, tooks Blogiti turunduses välja tähelepaneku, et minu arust oli EBA turunduslüke OK. Minus äratas huvi piisavalt, et minna saiti tsekkima, millega tegu on ja üleüldse tekkis huvi, mis värk on.
Paraku aga oli .ee domeenil olev sait inglise keelne ja infot ühe lõigu jagu ehk siis ülevaade sellest ettevõtmisest üsna kesine. Rõhutaks siiski ka asja, et inglise keelne. Ma ei tea, aga mind viimasel ajal peletavad eemale saidid, mis on mõeldud eesti turule ja mis esitlevad end inglise keelselt. Kui ma tahan blogiagentuuriga koostööd teha, kes eestis blogiturundusega tegeleb, siis ma ikkagi eeldaksin, et ma saan seda teha eesti keeles. Kõik see oli mööda ja nüüd vaatan, et sait on üleüldse hetkel maas.
Aga telekas oli tore kingitus. 😀
Blogiagentuur moteada loodi. Ei pea kaua nuputama, kes sellega seotud on 😉
Mina olen turundusjuht suures firmas. Oleks see elu vaid selline, et magad päevad läbi kodus ja saadad blogijatele kraami. Olen juba hauda minemas ülekoormusest. Turundustöö ei tähenda lihtsalt tasuta asjade jagamist või reklaambänneri kujundust.
Sa saaks šoki, kui turundusjuhina tööle läheks, sest Eestis on ka strateegiad, analüüsid, plaanid, case studyd, brand manualid, it-spetsialisti oskust nõudvad analüüsimise meetodid, statistikamoodulid, programmide arendused jne. Tänapäeval peab turundusjuht olema poole kohaga IT-naine/mees.
Need, kes saadavad blogijatele asju niisama ilma analüüsimata ei ole üldjuhul (ma arvan) turundusjuhid vaid väikefirma /ühe-mehe-firma omanikud. Teistel on tehtud ikka korralik strateegiaplaan (blogijad on lihtsalt üks väga väike osa kogu strateegiast üldjuhul va juhul kui sul on vaja kogu kampaania/aktsioon millegipärast ehitada üles just teatud sihtgrupile).
Me oleme ühe aktsiooni vältel kasutanud teatud blogijate (läbimõeldult) reklaami. Ühe korra, et jõuda teatud sihtgrupini, kelleni tavareklaamiga ei jõuaks.
Ega see postitus ei olnud nüüd nii naiivne ka, et ma reaalselt arvaks, et turundusjuhi töö on vaid nänni laiali saatmine. Ma tean väga hästi, mida turundusjuhi töö suuremas ettevõttes tähendab;)
Miks sa jälle blogija X-i mainima pead? 😀 LUBASID ju et : Kuna ma luban, et see kilomeetrine postitus saab olema viimane Mallukast või temast kuidagi inspireeritud postitus….. oh sind küllll, kuu aega suutsidki siis vastu pidada 😀
Kas see on temast? Või õpid enne kilkamist ja kritiseerimist lugema?
Sa oleks võinud keda iganes siin mainida, aga ikka pead teda mainima 😀 Nii et vb õpid ise oma kirjutatud tekste lugema ja meenutama, mida oled lubanud. Keegi tõesti ei saanud aru eksole, keda sa X all silmas pead. Kilkama sa mind küll ajada ei suuda, ainult imestama 🙂
Omg, sa oled ilmselt rumalam kui sa tahad endale tunnistada kui pointile pihta ei saa. Mina tean täpselt, mida ma olen lubanud ja mida ei torgi, aga sina oskad ikka vaid lugeda seda, mida soovid.
Lihtsalt puhtast uudishimust – kas Ebapärlikarbi postitus EBA teemal on ka “blogijast X”?
Miks sa seda üldsemittepärli siia topid? Ma kommenteerin hetkel siin sinu postitust. Kui sa ise mainid teda oma selles postituses korduvalt, üritades veel kirjutada nagu tema ja Miiu vahel oleks mingi tüli ( sorry, aga kus sinu lugemisoskus nüüd on?), siis mulle tundub, et sa ikkagi ise ei saa poindile pihta. Aga samas, miks ma üldse midagi muud eeldasin sinust, hmmm.
Siin on paljuski süüdi ka blogijate endi tegemata töö. Turundaja ei ole võetud tööle blogide sisu ja sihtrühmi analüüsima. Turundaja tegeleb kogu meediaga – trükk, veeb, tele, raadio, välimeedia, otsepost jne jne. Eesti blogijad pole veel aru saanud, et ennast tuleb ise turundajale müüa. Mitte keegi ei tea konkeetse blogi sihtrühma paremini kui blogija ise. Sinugi Norra näitest tuli välja kuidas tegelikult blogidesse reklaami müüma peab. Meil Eestis saadab heal juhul blogija firmasse kirja, et saatke nänni, minu blogiaadress on see ja see. Selliseid kirju erinevtelt meediakanalitelt saavad turundajad päevas kümneid. Või siis saab blogija mingi nännipakkumise ja pahandab pärast avalikult, et küll oli loll firma, pole üldse mu blogi lugenud, miks ta mulle seda jama pakub. Üldse tundub, et blogijad Eestis elavad mingis oma mullis ja sealt väljapoole eriti ei näe, blogimine, oma blogi turundamine ja reklaamimüük tundub olevat umbes samal tasemel nagu muu reklaamimüük Eestis oli 90-ndatel.
Ehk et minu sõnum on – blogijate endi tegemata tööd ei hakka turundaja või keegi kolmas ära tegema.
Ma arvan, et siin oleks vaja keskpõrandale kokku tulla. Turundaja tõesti ilmselt ei saada massile kirju välja, et vaadake, meil siin diivanipuhastustarvikud – tahaksid, me laename sulle, ja sa kirjutad meile tasuta reklaami? Samas ei näe ma enamasti ka seda, et ka suuremate ettevõtete turundajad ülearu palju süveneksid kui nad koostöökirju või pressipakke välja saadavad. Odav omahind, suva, kas tuleb tulemusi või mitte. Saadame kõigile. Miks?
Samas, tõesti, näen teiseltpoolt, kuidas blogijad kirjutavad täiesti ulmelisi kirju, et tasuta nänni saada. Vahel niisama: “tahaks koostööd, anna tasuta asju, ma blogin neist, jee”, viimati sain näiteks pika kirja, kus inimene selgitab mulle, mis on blogid ja miks neis turundama peaks (vihjeks ütlen, et minu meelest nii ei peaks, nagu see mulle täiesti tundmatu blogija mulle õpetas). Mitte ühteainsamatki sõna sellest, mis idee on blogijal minu toodetega. Kas ta sisustab parajasti kodu või on sisustus ja pesapunumine tema suur huvi, kas ta plaanib teha tootepilte, mida ma saan hiljem kasutada või… üleüldse, mis on tema plaan, idee, põlemine. Mitte midagi sellist. Ainult “anna mulle, mul on tuhat lugejat”. Mind see küll ei sütita. 😀
Need kirjad, mida blogijad ettevõtetesse saadavad, võtavad nii mõnigi kord kulmu kergitama. Olen samalt neiult umbes 3-4 korda saanud sõna-sõnalt sama kirja, mille alguses oli umbes selline fraas “Kirjutan teile, sest mul soovitati ettevõtetega ühendust võtta, et blogi oma arendada…” Mnjah 😛
Ootan huviga millal blogimaastikul olukord muutub, ja firmad hakkavad hoolikamalt ja valikuliselt valima blogijaid, kellele nad nänni ja siiani kalleid tooteid umbropsu saadavad. Kahjuks pean välja ytlema selle, et hetkel mulle isiklikult kahjuks just nii tundubki, et vaid 1-le blogijale pläramaalile on see kasutoov. Ja firmad on mingis utoopilises kõrgemas usus, et see justkui ongi parim turunduskoht yldse. Tegelikult nii see pole. Blogija, keda mina hetkel silmas pean, tema lugejaskond on väga noored, lapseohtu, suuremalt osalt ka harimatud inimesed, kes alles oma elu alustavad, ja kes ise elavad tugevat alla eesti keskmise. Ja nagu kommentaaridest aru olen saanud, siis paljud on seal verinoored yksikemad, kelle elutase on väga kehva. Ja ma korduvalt ja korduvalt imestan, kuidas need yhe -ja kahemehe firmad sinna kallist nänni saadavad, et just seal blogis reklaami saada ja siis kujutavad ette, et nende tooted hakkavd kohe myyma. Kui nad vaid teaks, mis tegelikult toimub, kui nad vaid teaks, et see on teatraalselt yle haibitud suur seest tyhi mull- kogu see blogija. Ja ma siiralt loodan, et varsti see tema mull ka lõhkeb, sest inimene on sattunud tarbimishullusesse-/lõksu, hasarti ja ei oska ise enam sealt välja tulla. Rahaahnus ja nahaalsus käib sellega käsikäes- Igavesti see ei kesta, ja ma siiralt loodan et firmad hakkavad tõsiselt kaaluma enne, kui pimesi nänni pakuvad ja seda ka kysides heauskselt saadavad, nende kasutegur on tegelikult suur null. Võidab sellest ainult blogija ise ja see ongi tema strateegia senini olnud, millega on kaasnenud suurenenud ahnus ja nahaalsus.
Täiesti minu mõtted ja 100% nõus! Selle blogija lugejaskond on tegelikult enamjaolt ostujõuetud madala haridustasemega kodused emad ja nende põhiline lootus on nendes lõpututes loosimistes midagi võita, st tasuta saada. Ja sealt tulebki see suur hulk klikke ja jagamisi. Vaatamisi aga kogub kõige rohkem oma eriti isiklike, ja võimalikult rämedate (tema enda lemmiksõna), elusündmuste võimalikult üksikasjalikult kirjeldamine (vererohked päevad, soki sisse nuuskamine, spiraali panek, sünnitamine jne) ning muidugi alati “täismaja” toovad nutu-ja halapostitused. Nende puhul sööstab kogu see tema toetajate armee üksmeelselt teda lohutama ning talle liigategijaid sõimama ja halvustama. Selles peitubki selle blogi ja blogija fenomen, aga tõesti, tegelikult on see üks suur mull, mis arvatavasti üsna varsti lõhkeb. Suure hurraaa ja vaimustusega alustatud MeluTV ongi juba varjusurma vajunud, ühe küsimise peale mokaotsast kommenteeriti et ollakse “suvepuhkusel”, aga arvatavasti see projekt lihtsalt kõrbes, sest planeeritud suvepuhkusele minnes ikka tehakse selle kohta lugejatele-vaatajatele mingigi teadaanne, kasvõi lihtsalt viisakuse mõttes.. 🙂
Olen Margega nõus ja väga hästi kirja pandud. Kas ma olen ainuke, kes viimasel ajal tihti mõtleb, et äkki see blogija on ise sotsiopaat, kuidagi nii sarnased jooned – korduvad ohvriks olemise teemad tal.. kõik teevad talle liiga… need igasugu nutupostitused ja …kiitust kerjavad postitused on nii läbinähtavad ja ajavad täitsa marru. Kusjuures just nende ta enda postitustega seoses ma olengi hakanud aina rohkem ja rohkem juurdlema, et inimesel on ikka mingi suurem probleem… need pidevad justnimelt HALA postitused, kus ta pangega kerjab oma totulotudelt kiitust, on lausa halenaljakas. Ja siis need “täismajale” postitused…kui seda puude alla nimetada ei saa, siis mis asi see on. Ma olen viimasel ajal sattunud teda lugema, mõnikord jääb ta haledalt oma valedega vahele. No näiteks juhtusin vaatama Intervjuud Anuga (EBA), rääkis et ta ei kannagi rinnahoidjaid, Anu katsus tisse ja kiitis takka, et ei ole jah. Sekundiga tuli mul pähe selline mõte, et mismoodi imetav ema saab kanda tavalist õhukest kleiti ilma rinnahoidjata? Kas siis piima ei tilgu või, kuidas see võimalik on. See programm oli ju ikka mingi 4 tundi pikk. Kusjuures seda oli ka kuskil sotsiaalmeedias mainitud. Sellepeale mis ta tegi,….ta tegi nimme sotsiaalmeediasse pildi, kus titt ripub rinna otsas? No nii feik kui olla saab.
Kas te kallid naiivsed inimesed teate, et vaeste ja rumalate inimeste pealt teenitakse alati suurimaid kasumeid? 😂 Neil on väiksem impulsikontroll ja väiksem analüüsivõime. Malluka sihtgrupp on selles mõttes täiesti ideaaaalne ja geniaalselt üles ehitatud, sest neile saab maha müüa absoluutselt kõiki tooteid! Vaesed ongi need inimesed, kes on võimalised kulutama ulmelisi summasid ulmeliselt mõttetute toodete peale. Ulmeline summa ja ulmeliselt mõttetu toode on see siis muidugi rikka ja targa inimese vaatepunktist, kes teeb oma ostud kaalutletult. Sellistele on väga tüütu reklaami teha, peab olema mitu etappi ja üldsegi kõrgemad standardid tootele endale. Vaestele lollidele saab teha mingi eriti lihtsa ja algelise teleturu stiilis reklaami ja tonnane tolmuimeja läheb nagu naksti! Miks te arvate, miks telekas ikka veel käivad idiootsed teleturu jutuga reklaamid? Because it sells $$$$$!
Paljud teised teeks paremini. Ilmselgelt on ka sul eeldusi vähemalt blogimaastikul samale tasemele jõuda.
tubli!
Mulle teeb alati palju nalja, kui mingid bimbod, kes ise midagi ei tooda, omavahel arutavad, kuidas ja kellele midagi müüma peaks.