Mina ei teadnud Alari Kivisaare t-särkidest mitte midagi enne kui eile Marimelli blogist nende kohta lugesin. Alari Kivisaare enda kohta ei arva ma suurt midagi, aga tema fotod on mulle küll alati meeldinud, no ja nüüd kui ma (anti)reklaamina kuulsin selliste t-särkide olemasolust, läksin kohe uudistama. Ütlen ausalt, mina oleksin see üks (ilmselt siis jobu), kes selle hinna eest selle särgi endale soetaks. Ma võin mõned põhjused ka tuua. Ma armastan t-särke. Eriti valgeid. Eriti lahedate piltidega. Eriti lahedate kirjadega. Kui te olete Ostustopi grupis Facebookis, siis te olete seal ka näinud, et mina vahetuse soov olid valged t-särgid. Odavpoodidest ma ENAM t-särke ei osta, sest nad võivad küll maksta 10 eurot tükk, aga nende kvaliteet on olematu, need venivad kohe välja ja lähevad koledaks. Prügikastilaks peale paari kandmist. Ehk siis mõttetu raha raiskamine ja tarbimine. Ma ostaksin iga kell endale kas Reet Ausi või Alari Kivisaare või maeiteakelle t-särgi kui nad lubavad mulle selle hinna eest kvaliteeti, nii et ma saan särki KAUA kanda.
Nagu te näete siis minu peal toimis antireklaam väga hästi. Ja selles valguses pean ma natukene rääkima ka Buduaari “skandaalist”. See on kõige halenaljakam juhtum, mis viimasel ajal juhtunud on. Buduaari ajakiri ei ole minu teetassike, minul ei ole sealt mitte midagi lugeda, kuid teate, ma ei usu, et selles ajakirjas debiilikud töötavad. Ei, nad ei tellinud reklaami ja ei kirjutanud Mallukast siis postitust, sest nad solvusid. Keegi ei solvunud. Kui nad loevad blogisid ja eriti Malluka oma, siis nad teadsid, mida nad teevad. Nad seadsid lõksu. Nad teadsid, et lugu hilineb ja/või saab olema negatiivne, ilmselt oli neil olemas ka keegi allikas, kes samamoodi Malluka tööga rahule pole jäänud (Eesti on väike, alati leiab kellegi) ja neil oli lugu ilmselt juba enne valmis kirjutatud kui Mallukas oma “kättemaksu-postituse-reklaamartikli” ära kirjutas. Buduaar on kollane ja elatub ilmselt suurel määral kõmu-uudistest. Oli ju teada, et lahmatab “skandaal” ja SEE ONGI neile reklaam. Püha püss kui naiivsed inimesed. Ma ei ole küll lugenud, aga saan aru, et erinevad meediakanalid on seda “skandaali” samuti kajastanud. ja mis see laias laastus on? REKLAAM! Ma võin oma pea pakule panna, et tänu sellele (anti)reklaamile said Buduaarist teada ka need inimesed, kes sellisest ajakirjast midagi kuulnudki polnud. *
Samuti jäi mulle silma, et inimesed kirjutasid (vist Buduaari lehel) et nüüd tegite küll oma margi täis ja Mallukas näitas teile koha kätte ja andis nad (laimu?) eest pressinõukogusse. Eeemmmm…. What? Üks avaldas arvamust ja teine avaldas arvamust. No rääkimata sellest, et Buduaari ilmselt ei saagi pressinõukogusse kaevata. Ma olen aru saanud, et Malluka viha Buduaari vastu on tingitud sellest, et nood kirjutavat temast nõmedaid uudislugusid. Hallloooooo, kosmos! Need lood on ju Malluka blogis üleval, neid jagatakse sotsiaalmeedias nii tema enda kui ta fännide poolt. Malluka blogi on samasugune “ajakirjandus” nagu on “ajakirjandus” Buduaar. Nad lihtsalt kopivad seda infot, mida blogija ISE ju avalikult jagab? Või mina olen loll?
Tundub, et ühel teisel blogijal on õigus. Mis toimub?
*kui aga Buduaar päriselt just Mallukalt reklaami tellis, siis nad ikkagi on debiilikud.
Kus see õiglane ja eetiline kaubandus ja keskkonnasäästmine (100% puuvill ei ole ju keskkonnasäästmine, as far as I know?) kirjas on? Mina leidsin ainult sellise info särkide lehelt:
Mis särk on
Sobiva t-särgi leidmine on olnud mulle alati üks mission impossible. Keskmisest rasvasema mehena on minu esimeseks probleemiks suurus. Kui leiangi lõpuks sobivas mõõdus isendi, näeb see välja nagu kartulikott ja kaelus on nii lai, et särk vajub üle õlgade maha. Kangas peaks olema sedavõrd kvaliteetne, et musta värvi t-särk peale pesu halliks ei muutuks ning säilinud oleks esialgne kuju. Särgil võiks olla ka mingi äge pilt, mis selle stiilseks ja isikupäraseks muudaks.
Kas seda kõike on ühelt t-särgilt palju tahetud? Arvan, et mitte.
Alari Kivisaar
Kui tegemist oleks päriselt fair trade jne asjaga, siis see hind õigustaks ennast (on endalgi kapis mõni ökopuuvillast fair trade riideese, mis juba kümnendat aastat käib ja päris korraliku summa eest soetatud), aga pelgalt Kivisaare (minu jaoks) küsitava väärtusega “fotograafia” eest ma nii palju ei maksaks. Ehk minu jaoks sel konkreetsel tootel puudub “sisu, lugu”, mille eest ma oleks nõus maksma. Müügiargument noh.
Reet Aus on teine tera, tema asju olen korduvalt piilumas käinud ja kui peaks mingi ootamatu summa laekuma, siis olen täitsa valmis ostma. Temal on olemas see “lugu”, mis tundub mulle mõistlik, loogiline, saan kätte selle tunde, et “olen midagi head teinud” jne – ehk ta on suutnud kõik need tavapärased müügi- ja turundusnipid kenasti rakendada ja mulle nö hinge pugeda 🙂
Loomulikult said nii Kivisaar kui Buduaar praegu feimi nii et vähe polnud, aga Eveliis, kui see tasuta reklaam välja arvata, siis mida sa ise turundajana NoArti senisest turundusest arvad?
Kuna ma särkidest midagi kuulnud polnud, siis ma ei saa ka turundusest midagi arvata. Puudulik või nõrk;)
Nojahnoh 🙂 Ja ma ei saa midagi teha, minu jaoks jääb “suurtele meestele sobiva kvaliteediga k… konnade pildiga särk” (see oli neil seal parajasti sooduspakkumises) müügiargumendina ka nõrgaks 😀 Särgid ise võivad väga head olla.
Minu jaoks kogu postituse parim lause on viimane, see tärniga..
Aga see on ju tõsi, et KUI nad PÄRISELT tellisid Mallukalt reklaamartikli, siis nad peavad idioodid olema- Ma olen küll saanud aru, et plankton eksisteerib, aga no kusagil peab ikka inimliku rumaluse piir ka minema ja see ei saa lihtsalt tõsi olla:D
laulupeosärgi sain plekiga, osadel on värvid väga nihu (selge see, et kuna jäägid, siis ei ole kõik särgid ühesugused aga ühel särgil võiks sama toon ka sama tooni ju olla), mõned toonid pleekisid tantsupeo proovide käigus ära, mõned ei kannatanud pesu. reet ausi tooteid pärast seda tantsupeosärkide fopaad ei osta, antireklaam on siiski antireklaam 😛
Seda on muidugi kurb kuulda, sest nii palju kui mina tean, siis kõik, kellel Reet Ausi särgid on (ka need samad laulupeo omad), on nendega väga rahul. Minule meeldib tema taaskasutamise ja jääkide kasutamise mõte ning kuna mul endal tõesti ei ole ühtegi halba sõna ta särkide kohta öelda, siis mina julgen neid ikka soovitada osta.
Minul Reet Ausi up-shirt on, varsti saab ka Kivisaare Noart olema. Hinnakujundus, õiglane ja eetiline kaubandus, keskkonnasäästmine, no mis teha, kui need eelmainitud terminid on teatud osale ühiskonnast võõrsõnad. 😉
Reet Ausi up shirt on võrratu kvaliteediga, mehel on laulupeo oma neli aastat kasutuses ja näeb kõige parem välja kogu sellest särkidelaviinist.
Meil ka laulupeosärgid ja ikka jumalast viisakad ja kenad:)
Antireklaam toimis ja kindlasti telline meie perele Kivisaare t-särgid. Enne polnud neist midagi kuulnud.
Kvaliteetsete t-särkide leidmine on tõesti paras peavalu ja olen nõus rohkem maksma.
Miks Sa selliste saastapostitustega üldse kaasa lähed, ilmselgelt nad esindavad hoopis teisi väärtusi 🙂
Ma tundsin, et tahan sel teemal kaasa rääkida. Ma olen väga hullumeelse tarbimise vastu ja mulle tundus, et inimesed ei saa aru, miks osta viie asja asemel üks korralik jne jne jne
just, rohkem “tahtsin sel teemal kaasa rääkida ja räägin ka”. ei pea ainult saastapostitajad sõna saama.
kusjuures, ka mina pean mainima, et mõni Kivisaare särk, eriti just mõni pilt särgil mulle ikka väga meeldis. Ta teeb ilusaid pilte. Ja 50 eur ei ole röögatult palju kvaliteetse särgi eest, eriti sellise särgi eest, mis ei ole otsene moeröögatus ja saab kanda igal ajal ja materjal on kvaliteetne. Olen ka seda meelt et miks osta 5 -10 odavat särki kui ostaks hoopis 1 huvitava ja erilise särgi mis ei ole masstoodang.
Kuidas need Kivisaare särgid nii erilised ja ainulaadsed on, kui ühesuguse pildiga müüakse neid mitmeid? Nii et pole ikkagi ju ainueksemplarid ja samamoodi “masstoodang” tegelikult. Minu arust.
Ainulaadsed nad kindlasti pole, lihtsalt huvitavad ja ma eeldan, et ka kvaliteetsed:)
Kusjuures, mina olen aastaid olnud üks neist, kes on eelistanud kvantiteeti kvaliteedile. Siit ilmselt tulevadki need inimesed, kellel “kapp on riideid täis, kuid midagi pole selga panna”. Olen isegi tihtilugu olnud situatsioonis, et justkui riideid oleks, aga selga miski ei sobi. Seetõttu tegingi kapis paar kuud tagasi suurpuhastuse ning andsin julgelt üle poole oma asjadest ära. Nüüd, uusi asju vaadates, lähtungi et pigem ostan paar kvaliteetset asja, kui kümme odavat ja kvaliteedita. Ja tegelikult peaksin üldse rohkem taaskasutama!
Mina olin aastaid tõeline shoppahoolik. Ma ostsin kokku kõike ja kogu aeg ning kui tulid allahindlused, läksin puhta pööraseks. Siis aga tegi elu omad korrektuurid ja mu peas käis ka mingi klõps ära – nüüd ei tuleks ma selle pealegi, et minna ostukeskustesse hulluma vaid seepärast, et silt näitab -70%. Ostan seda, mis meeldib, mis on hea kvaliteediga, parimal juhul taaskasutatud ja asju, mis on tõesti “mina”:) Kappides olen teinud 987 suurpuhastust ja olen jumalast rahul, et garderoobis lõpuks ka õhku on:)
Pooldan samuti pigem kallimate ja kvaliteetsemate ning stiilsemate riiete ostmist. Need Kivisaare särgid aga ei ole ju üldse stiilsed ega ägedad! Lihtsalt mingisugune kandiline pilt särgile trükitud. Mina ei ostaks. Pole lihtsalt minu maitse. Ma lihtsalt ei suuda selliseid t-särke kuidagi stiilsena näha, ilmselt minu enda kiiks. Ise ostan reeglina ilma piltide ja kirjadeta särke. Kui midagi kavalat on peale kirjutatud või mingi muu kiiks on särgil, siis kutsub ka soetama. Kivisaare särkide kujunduses ei ole erilist vaeva märgata – fotole on pandud ümber klassikaline “pildiraam”, mida mina viimati kasutasin vist aastal 2003, kui alles Photoshopi jt töötlusprogrammide võlusid esmakordselt avastasin. 😀 Ah, mis ma ikka vingun – ma ei ole lihtsalt sihtgrupp.
Osa särke tema valikust ei ole ka minu teetassike, lihtsalt kuna pilt ei meeldinud, aga leidsin valikust paar särki, mis just pildi pärast kõnetasid ja kui tegu on 100% puuvillaga ning kvaliteetse tootega, mis hoiab vormi, siis mulle meeldib. Samas ei ole ma neid särke kunagi omanud, nii et ma ei oska ka öelda, mida ma särgist siis arvaks kui oleks seda kandnud ja paar korda pesnud:)
Aga paduvihma ja karuga pluus oli khuul. Ja nukuga. Ja kassiga. Ja rebastega. Ühe sillaga ka pluus oli ka äge, aga kuna Viimsi mind ei kõneta, siis oleks feil mingit suvalist Viimsi silda oma rinnal kanda:D
pure art: https://www.upload.ee/image/7147354/8025.jpg
Nii? Ma ei saa aru, mida sa mulle öelda tahad selle pildiga?
Pingback: Need mõttetult kallid Kivisaare särgid – estonianwithabackpack