Idal tekkis reisil olles uus faas – “ma ei ole sinu sõber-faas”. Kui ma teda natukenegi keelasin, vaatas ta mulle pahaselt otsa, lõi huuled torru, teatas, et pole minu sõber ning keeras pea ära. Nii päevas 54 korda. Ma ei pidanud teda isegi keelama, vaid lihtsalt rääkisin temaga, aga kui printsessil oli paha tuju, siis vastas ta mulle, et ei ole minu sõber ja keeldus rohkem rääkimast. Isegi issil õnnestus 54 korda päevas mitte Ida sõber olla. Kui oli võimalus, siis keeras lausa ringi ja trampis vihaselt minema.
Nüüd seda kirja pannes tundub see tegelikult parasjagu naljakas faas, aga samas ei ole just kõige naljakam seista rahvarohkes kohas ja kuulata, kuidas laps karjub,et pole minu sõber.
Ma olen nõus, et kõiges muus on meie laps küll täielik meie kodu peegel. Näiteks kui ta teatab, et on mulle kümme korda öelnud, et ta ei viitsi mänguasju ära panna või käratab “too ise!”, siis noh..pole muud öelda kui minu enda sõnad. Aga kust see “ma ei ole su sõber” tulnud on? Lasteaiast?
Ehk siis, kui Ida teile peaks ütlema, et pole teie sõber, siis uskuge mind, 99,9% juhul ei ole sellel mingit seost teie isikuga. Ta võib näiteks olla lihtsalt väsinud ja te küsite valel hetkel, kas ta jäätist ka tahaks. Just saying. FYI.
// Ida developed a new phase when we were on vacation. I-am-not-your-friend-phase. No matter what I said or didn´t say, when the Princess was in a bad mood, she just told me she is not my friend and refused to look at me. It happened only 564 times a day. Even her always so loved dad heard that he is not Ida´s friend. And that is just hard core.
I agree that the child reflects the parents behavior. Ida is a perfect example of it. She is using all my words and excuses against me. “I cannot be bothered” I have told her many times and what does she answer when I ask her to pick up her toys? “I have told you ten times, I cannot be bothered!”
A funny phase when I think of it now, but not so funny when she yells like this to me in public or to our friends who have just asked her if she wants ice cream.
So. Just for your information. If Ida says she is not your friend, it has nothing to do with you. It can just be that you picked the wrong moment to talk her. I do it 654 a day;)
Minu tütar sai juunis neljaseks ja “pole su sõber” faas oli ka vahepeal päris aktiivne, ta ütles seda ikka eriti dramaatiliselt tavaliselt 😀
Sa ei kujuta ette KUI dramaatiliselt Ida seda öelda oskab:D Ta võiks näitlejaks hakata!
Oh see in ju veel üsna lahja, mu 2ne teatab vahel: loll emme! Eks 4ne õde on lasteaias kuulnud, kaklevad siis kodus omavahel ja tituleetivad üksteist nii, saan mina kah oma osa. Kui küsin, et miks emme loll on, hakkab nutma. Aga kui ikka nt keset poodi karjub loll emme, no siis on ikka loll olla küll…