Ristisõda tatiste ninade vastu

Igal sügisel hakkab see sama joru pihta. Ärge viige oma tatiste ninadega lapsi lasteaeda! Asi ei ole üldse nendes tatistes ninades. Laps on samasugune nagu me ise. Minu jaoks on kõige suurem haigus üldse nohu. Ma võin vabalt toimetada ka 38kraadise palavikuga, aga kui mul on nohu, olen ma nagu halvatud. Kaks päeva on mul olnud kurk valus ja hommikul ärgates olen ma nagu puuga pähe saanud, mu enesetunne on olnud nii kehva, et ma olen oma tööasjad teinud ära voodis lebades. Ma ei ole haige, aga mul ei ole ka hea olla.  Nina on mul vesine aastaringselt, selline krooniline nohu tüüpi asi, aga see ei sega mul elamist, elamist segab vaid see nina-kinni-paks-tatt-tüüpi nohu. Ma otsustan, kas ma olen töö ja muude toimetuste jaoks haige, oma enesetunde, mitte tatise nina järgi.

Sama on lapsega. Tatine nina sügisel EI OLE haigus. Sellest on sada miljonit korda ka räägitud, aga ikka hakkab igal aastal pihta see nutulaul, et miks osad vanemad oma haiged lapsed lasteaeda viivad. Haige lapse lasteaeda viimine on tõesti väär ja üks normaalne lapsevanem ei poe vabanduse taha, et aga mul on ju vaja tööle minna. Tööle on vaja minna ka nende laste, kes haige lapse poolt nakatatud saavad, vanematel. Ma olen lasteaedaest kuulnud küll lugusid, kus vanemad annavad lapsele hommikul palavikualandajat ja lapse lasteaeda viivad, aga saate ju isegi aru, et kui ma räägin normaalsetest vanematest, siis ma ei pea silmas selliseid vanemaid, kes nii käituksid. Normaalne lapsevanem tunneb oma last ja teab ta enesetundest, kas laps tohib lasteaeda minna või mitte. Kui me oleme käinud reisil või meil on olnud väga aktiivne nädalavahetus, siis ma lasen Idal kodus ühe päeva puhata, sest ma tean, et ta vajab seda. Ma tean, et mul on teiste vanemate ees eelis, mul on see võimalus.

Kuid ausalt jätke see liigne kanaemandus ja ärge mõelge üle iga tatise nina pärast. Ja päriselt, kui te tahate oma lapse immuunsussüsteemi natukene tugevdada, siis õppige oma lapsi õigesti riietama. Kui kalendris tuleb ette keerata septembri lehekülg, ei tähenda see automaatselt, et lapsed tuleb talveriietesse riietada, nii et nad nagu väikesed kubujussid ringi tatsuvad. Ei pea panema selga mitut kampsunit ja jopet ning jumal teab mida veel. Õppige kasutama õigeid materjale  ja riietage laps kihiliselt. Ostke lapsele lasteaeda “lasteaiakombe”, pange sinna alla bambus/meriinovillane pesu ja rohkem ei ole vaja. Lasteaiariided EI PEA olema kaunid, kallid ja viimase mudeli joped, mantlikesed, vaid PRAKTILISED ja vastupidavad riided, milles laps saab aktiivselt liikuda ning milles on mugav ning soe.

Pealegi Eesti lasteaedades, kus ühe töötaja kohta on ilmselgelt liiga palju lapsi, peaks “lasteaiakombe” olema lausa kohustuslik. Seda on lihtne selga panna ja seljast ära võtta, jalad-käed sisse, lukk kinni ja sups ning valmis. Laps saab ise ka hakkama. Ei pea õpetaja vahetama “toapükse” “õuepükste” vastu ja vaeva nägema saja erineva jopekese ning kampsuniga.

IMG_5246.JPG

 

Võib olla kui me õpiks õigemini riietuma, ei kütaks oma ruume 26kraadini, ei hoiaks aknaid kogu aeg kinni ning oskaks iga ilmaga väljas käia, oleks vähem tatiseid ninasid, pisikuid ning igasügisest hala haigete laste üle.  Te ju kujutate ette, kuidas mind vaadatakse kui hoolimatut ja halba ema, kui ma lasen Idal sügisel ja teinekord ka talvel, vaid peapaelaga õue minna;)

*Jah, ma tean, et osa lapsi on nõrgema tervisega, aga ma ei räägi eranditest, ma räägin üldiselt. Eesti inimesed ei oska end vastavalt ilmale ja meie kliimale riietuda. Lihtsam on iga sügis ja talv vinguda halva ilma üle.

42 thoughts on “Ristisõda tatiste ninade vastu

  1. Ma olen 36-aastane ja nüüd laste kõrvalt õpin isegi õigemini/õhemini riietuma kasutades justnimelt õigest materjalist alusriideid. Ilmselt varasematel põlvkondadel pole olnud lihtsalt tänapäeval kättesaadavaid meriionovilla jms valikuid.

    Like

    1. Varasematel põlvkondadel jah ei olnud, aga mu meelest need kõige valemini lapsi riidesse panevad vanemad on pigem just noored. Need, kelle jaoks on kõige olulisem välimus. No näiteks, et saadad lapse valge mantlikesega lasteaeda ja siis õpetaja ei luba lapsel liigutada, sest ta määrib mantli ära ja pärast on õpetaja süüdi. Aga lapsel hakkab ju külm! Ja siis igaks juhuks pannakse sada asja alla veel:(

      Like

  2. Oeh, ma isegi ei hakka …. 🙂 St ma olen sinuga 110% nõus, aga see lasteaias riietumise teema … Mu laps on KUUENE ja siiani kuulen, et aga A. vaidles, kas peab fliisi peale jopet panema (jah, emme kodus ütleb, et ei pea praeguste ilmadega, jope on lasteaias kindluse mõttes, vihmase ilma puhuks) ja lõpuks jääb laps alla, on väga paha laps (sest ei suuda “mõistlikult” vaielda, vaid hakkab karjuma) ja siis tilgub higist õhtul. Täna hommikul olin ma jälle sunnitud õpetajale ekstra ütlema, et väljas on soe, las ta paneb ainult fliisi, kui hakkab külm, saab jope peale panna. Ausalt, kõigist neist Norra lasteaia kirjeldustest sümpatiseerib mulle kõige enam see, et lapsi ei riietata üle … mul on aastatepikkusest riietumise teemal lasteaiaga võitlemisest ikka väga-väga-väga kõrini. Igal aastal loodan, et äkki NÜÜD on parem ja ei, ikka hakkab sama jama otsast peale.

    Like

    1. Ma kahtlustan, et see õpetajatepoolne üleriietamine on tingitud sellest, et ongi need lapsevanemad, kelle arvates laps on liiga õhukeselt riides ja et probleeme ja kaebusi vältida pannakse sada asja selga.
      Mu meelest ongi siinkohal oluline vanematele teadvustamine, et selliste ilmadega on okei käia VAID fliisiga, sellest ei puhu tuul läbi ja see on piisavalt soe. Ja et vihma ajaks on vihmariided. Ja noh ausalt selle lasteaiakombede asja võiks küll Norrast üle võtta. Kõigile mugav ja ei teki probleeme, et seljad paljad, saavad mustaks vms. Las püherdavad liiva ja vee sees, pärast tõmbad lihtsalt märja lapiga puhtaks.
      Mind teeb nii kurvaks kui palju peavad õpetajad ja nende abid vaeva nägema laste riietamisel, nende puhastamisel. Norras visati vihmase ilmaga väljas käies märjaks saanud riided igale lapsele suurde kilekotti, vanema asi oli need kodus puhtaks ja kuivaks saada. Päris padukatega läksidki kõik vanemad koju käes suur pamp vee ja riietega.
      Lapsevanemad on meie lasteaedade suur probleem!

      Like

  3. Mulle on templina mällu sööbinud vanaema soovitus – kevadel ära kiirusta esimese päikesega end lahti koorima ning sügisel ära kiirusta end esimese vihmaa kubujussiks riietuma. Ehk siis kuna me immuunsüsteem on kevadeks suhteliselt välja kurnatud, on ka külmetused kergemini külge hakkavad. aga kui suvi on läinud täie ette ja lapsed on saanud palju poolpaljalt ja paljajalu ões ringi joosta ning ohtralt ujuda, siis pole vaja esimese alla 15 kraadise ilmaga talvejoppi kapist välja sikutada 🙂

    Liked by 1 person

  4. Jutt väga õige! Ise nägin paar päeva tagasi ühte ema poes koos ca 2 -aastase lapsega, kellel olid jalas Kuoma putkivarsi talvesaapad! See oli septembri esimestel päevadel, kui minu lapsed seal kõrval olid veel crocsides ja tenkudes. Aga Kuoma saapad on -15 kraadi ja külmemaga Ok, mul endal ka olemas need ja seetōttu tean, et neid ei kannata isegi -5 kraadiga veel jalga panna, kohutavalt soojad on ja ajavad ju higistama. Aga jah, septembris, peaaegu et augusti lõpp , kui õues on +17 kraadi aga tuul.. ja lapsele sellised saapad ja kombe on ikka ülemõistuse liig.

    Like

    1. Ida tahab ka veel crocsidega ringi lipata, lasteaeda sunnime teda siiski sokke ja tenniseid panema, et teised väga viltu ei vaataks, aga kodus… Mitu õhtut on ta ikka tahtnud poolpaljalt väljas joosta, kui ütlesime, et juba on õues külm ja peab riidesse panema, küsis ta kuna siis soojem hakkab jälle. Kuulas ära meie selgituse, et sügis hakkab ja jooksis ikka paljaste säärtega õue.
      Ma ei tea, miks vanemad oma lapsi kiusavad üleriietamisega. Kohe kurb on vaadata lapsi, kes septembris talveriietes käivad juba.

      Like

      1. Aga see üleriietamine on kahjuks massiline (vähemalt meie lasteaias). Eelmisel nädalal oli soe ja päikseline ilm, käisin lapsega hommikul arstil ja jõudsime lasteaeda õuesoleku ajal, umbes 11.30 paiku. Väravasse jooksis vastu rühmakaaslane kootud mütsiga, enamikul lastest olid kevad-sügisesed joped ja püksid. Kõrval on sõimerühm, seal nägin ka paksude dressipluuside peale pandud sulevestide ja paksude mütsidega kaksikuid poisse. Tegelikkuses oli ilm selline, et saatsin oma lapse T-särgi ja lühikeste pükstega välja … Ma saan aru, et minu tüdruk on keskmisest märksa soojaverelisem (näiteks mul endal on sageli ammu pikad riided seljas, kui tema lühikestega ringi lippab ja väidab, et külm tal küll ei ole – ja ei ole ka), aga niiiii suur see erinevus nüüd ka ju ei ole, et talveriided vs T-särk? Eks igaüks muidugi teab ise, kuidas oma lapsi kasvatab, aga üldine pilt on kohati ikka jumala masendav …

        Like

      2. Jah, ma olen sinuga nõus kahjuks. Okei, Ida on ka soojaverelisem, aga tõesti ei saa kuidagi olla selliset ilmadega vahe nii suur, et talveriided vs t-särk.
        Ma arvan, et sellel riiete teemal peab rohkem ja rohkem rääkima, sest inimesed tõesti ei tea riietumisest palju. Vt nt Katre eelmist kommentaari. Ja siis polegi ime, et pannakse liiga palju riideid selga.

        Like

  5. Esimese lapsega olin ka see ristisõdalane. Ta jäi kergelt haigeks ja põdes pikalt. Ja mul oli/on ka võimalus paindlikult töötada, niiet alati ravisin ja hoidsin kodus ja tegin puhkepäevi…..ja mind ajas väga marru, kui terve lapse aeda viisin ning juba esikusse kostis kellegi hobuseköha, esimene laps kes vastu tuli, sellel tatirööpad rippusid ninast. Ja ma teadsin, et 2 päeva on maksimum, mis mu laps vastu peab ja siis jälle 2-3 nädalat kodus. Eks ma mõistsin teisi vanemaid ka, aga minu seisukohast oli see lihtsalt nii ebaõiglane. Lõpuks võtsin lapse aastaks lasteaiast ära. Kokkuvõttes oli töö ja aja ja närvide suhtes mõistlikum terve lapse kõrvalt toimetada kui haiget põetada.

    Aga ma olen muidu nõus, et kerge nohu pole haigus.

    Ja praegu ongi raske riietuda endalgi, lapsest rääkimata. Eile hommikul oli 2 kraadi, pärastlõunal 16 ja päike. Kui lasteaeda olen viinud nö igaks juhuks mingid paksemad riided, siis need pannakse üldjuhul selga. Samas saan õpetajatest ka aru, 20 last riidesse panna, ei hakka iga ühe juures juurdlema ja vaagima, võetakse, mis kapis on.

    Samas, minumeelest on vahe karastamisel ja külmetamisel. Nt tuulise ilmaga ilma mütsita olemine on lihtsalt külmetamine 🙂

    Like

    1. Ilmal ja ilmal ongi vahe. Kui on tuuline ilm, siis on absurdne olla palja peaga, aga sooja sügisilmaga on okei olla palja peaga.
      Mul on ka Idal lasteaia kapis fliis, jope, vihmajope, softshell ja kampsun, just sellepärast, et oleks iga ilmaga võtta sobilik. Mitte sellepärast, et need tuleks kõik selga panna kui need kapis on. Lasteaia kapis peakski olema erinevad asjad varuks, mitte nii, et laps tuuakse hommikul talvejopega, sest on 2kraadi ja siis vaesekene peab 16kraadi ja päikese käes olema sama jopega. Lasteaiariided võiks kogu aeg kapis olemas olla

      Like

      1. Kui ma ilmateate järgi näen, et on lootust, et läheb soojemaks, siis ma võtan selle talvejope endaga kaasa, niikui ma selle kappi jätan, siis nad panevad selga. Isegi kui õhuke jope on kõrval.
        Ja siis ma palvetan siin oma töölaua taga, kella ja temperatuuri jälgides, et ilmateade ikka oma sõna peaks 😀

        Alles see nädal oli – viisin lapse rattaga hommikul aeda, panin talle kindad kätte (sest enne 8-t rattaga sõita oli päris jahe). Lõuna ajal oli õues normaalne ilm. Ja ma nägin pärast, et kindad olid liivased st need olid õues käes olnud. No unustasin jah kogemata lapsele need taskusse. Keegi kindlasti kõndis mööda ja ahhetas, et “issand jummal juba talveriietes…” ja läks sellest perekooli kirjutama 😀

        Eelmine aasta harjutamise perioodil käisime õuesoleku ajal liivakastis mängimas. Lastel olid kummiriided (ilmselt ka igaks juhuks kaasa pandud) ja villased mütsid. Ma olin lühikeste pükstega ja ilma käisteta särgiga. Ja ma olen külmavares.

        Niiet igaks juhuks ma kummipükse ja fliisi ei julge jätta 🙂

        Like

      2. Ma selle peale pole tulnudki, et kui kapis on kaks jopet, siis pannakse need kõik selga. Hea et sellele tähelepanu juhtisid, pean selle kindlasti lastevanemate koosolekul ära mainima:)

        Like

  6. Mina näiteks olen see, kes ei oska riietuda. Endal on suva, elan külmatunde üle, sest ma ei ole kohustatud väljas viibima kauem kui ma ei soovi vms. Laps soovib õues olla meeleldi palju ja mina ausalt ei oska praeguste ilmadega teda riietada.
    Mul on endal sügisjopega külm, järelikult ilmselt on ka tal siis sellega ju jahe? Samas talvejoped on preaguse ilma jaoks veel LIIGA paksud.
    Ma reaalselt käisin eile terve Lõunakeskuse läbi, et lapsele midagi sügiseks sobilikku selga osta. Olin valmis kulutama ükskõik kui palju raha, et ainult vajalikud riided leida ja poed on täis -30’le mõeldud talvekombesid ja -riideid.

    Ausalt. Ütle mulle, kust ma saan sügisriided, mis on soojad ja vettpidavad?

    Like

    1. Vot Eestis vist on jah nende riiete leidmine natuke keeruline, ma ise soetan Ida asjad Skandinaaviast, sest 1) odavam, 2) suurem valik.
      Eestis ma soovitaks sul osta lapsele soe aluspesu v noh bambus vms retuusid ja särk, kampsun (joha ja scandikids pakkusid eelmine aasta päris head valikut). Kui kardad, et on külm, siis võid veel fliisi panna ja kerge sügisjope sinna peale ning usu mind ei ole külm.

      Mina olen kombeusku, sest siis on kindel, et on kogu keha kaetud külma ja tuule ja vee eest ja ei pea midagi alla eriti panema praeguste ilmadega. Kas H&Mis ei olnud midagi? Ma Ida vihmapüksid nt olen sealt ostnud ja väga rahul kvaliteedi ja hinnaga.

      Täna hommikul saatsin ma Ida lasteaeda kampsuni ja retuusidega. Lasteaeda sai jope kaasa.

      Like

      1. Vihmariietuseks on meil seni parim olnud analoogne komplekt: http://www.outdoor4kids.co.uk/Didriksons-Boardman-Lupine – kuna see on kerge voodriga, siis praktiliselt terve eelmise talve kannatas käia, mõnel üksikul korral olid nö “päris” talveriided. Uuena Eestist ostes maksab see paraku terve varanduse, aga vahel leiab teiselt ringilt ka (meil vedas, leidsin selle eelmisel sügisel 25 euroga osta.ee-st). Üks kaubamärk, mis oma hinda samuti (minu meelest) täielikult väärib on P.O.P, aga see on samuti nii kallis, et üleriideid uuena hästi osta ei raatsi.
        PS! Kui juba soovitamiseks läks, siis kiidan taevani oma viimaste aastate väga taskukohast jalatsileidu: https://www.um5.ee/tootekategooria/kummikud/laste-termokummikud/. Tellisin just lapsele uue paari (meil on Mammutid, kuna jalg on kõrgem ja need tõesti sobivad nii pori kui külmakraadidega – eelmisel talvel laps käiski ainult nendega lasteaias, talvesaapaid ei pannudki kordagi jalga).

        Like

      2. H&Mi peale lähen ma lasteriiete osakonnas pidevalt närvi. Suvel ei olnud seal üldse saada retuuse täispikkuses, ainult 3/4 pikkusega. Sügis/talvel pole aga jälle üldse saada lühikese varrukaga särke ja pükse vms. 😀 Noh neid organic asju, mis on komplektis.

        Minu arust täiesti ajuvaba, sest ma tahan talle pusa alla osta ju lühikese varrukaga särki ja liikumistunniks lühikesi pükse ja põhimõtteliselt sügisest-kevadeni ma H&Mis seda teha ei saa. Samuti on seal ainult tekstiilist parkad ja mingid nahktagid lastele. Õueriideid normaalseid ei ole (kuigi ma tean, et H&M ja Lindex teevad neid ja need on täitsa hea kvaliteediga, aga no Tartu Lõunaka poodides on küll ainult mingi fancy tilulilu ja ei midagi praktilist) 😀

        Like

    2. Mul täpselt sama mure – ma ei oska ennast vastavalt aastaaegadele riietuda ning laste riietamine on minu jaoks… oh jeerum!
      Aga see yleriietamise teema tuleb minu arust seepârast, et kasvatajad ei arvesta asjaoluga, et nemad ise istuvad pingil või jalutavad veits ringi, lapsed aga jooksevad ringi ja neil ju soe.

      Like

  7. Ma saadan lapse enamasti lasteaeda õhukese kombekaga (no ikka tõesti õhuke, pm ilma voodrita) ning panen kaasa veel pusa ja vihmajope selle mõttega, et äkki on päeval nii soe, et kannatab pusaväel olla. Millegipärast arvavad aga mõned kasvatajad, et kõik riided, mis tal kapis on, on vaja talle selga panna ja nii avastangi ma mõnel õhtul oma lapse seljast T-särgi, pikkade varrukatega särgi, pusa ja kombeka. Suve hakul, kui väljas oli T-särgi ja lühikeste pükste ilm, oli kasvataja talle sukkpüksid ja pikad püksid pannud. Ma olin sõnatu.

    Ma ei tea muidugi, mida teised lapsevanemad oma lastega suvel teevad, aga kui nt laps kogu aeg toas on ja alles sügisel koos lasteaiarühmaga väljas käima hakkab, siis võibki juhtuda, et tal on külm.

    Like

    1. Jah, ma ka igaks juhuks pean vist lasteaias täpsustama, et need riided kapis on erinevateks ilmadeks, mitte korraga selga panemiseks.
      Ja ma ikka loodan, et lapsevanemad on oma lastel suvel lasknud välja ringi joosta paljajalu ja riieteta:)

      Like

  8. Kihiline riietumine/riietamine on inimestele ikka veel müsteerium. Üks lihtne reegel tegelikult on see, et kui on palju liikumist õues, nagu lastel näiteks, siis on okei, kui uksest välja astudes on tibakene jahe. Kui inimene liigub ja ühel kohal ei kössita, hakkab tal kiiresti soe ja ilmselt ka palav. Oluline on tuulekindlus! Ehk siis üks korralik pikavarrukaga meriinopluus ja mingi tuult pidav jope peale ja lapsel ning ka endal on liikudes täiesti normaalne olla. Need vanemad, kes talvisel ajal tervisespordiga tegelevad, teavad seda ilmselt isegi. Mul on hommikuti olnud jahe küll, aga ma ei ole veel talvejopet selga pannud, sest mis ma siis talvel selga panen? Ja mis ma pealelõunal selle talvejopega teen, sellega on ju ilmselgelt liiga palav, kui on 15-16 kraadi sooja.

    Kui tatine nina oleks haigus, peaksin ma aastaringi karantiinis olema, sest mu nina on koguaeg tatine nagu natukenegi rohkem tuult puhub. Mu perearst ütleb selle kohta, et see on kõikidega nii ja sellest ei ole vaja numbrit teha, see ei ole nohu (kõikidega on tal ilmselt kunstiline liialdus).

    Liked by 1 person

    1. Jap, mul on ka hommikul toast välja minnes olnud veidike jahe, aga ei pane end veel paksult riidesse, ikka käin paljaste säärtega, sest päeval on veel jummalast suvi ja küll ma jõuan end järgmised kuus kuud paksult riidesse panna

      Liked by 1 person

    2. Selle kihilise riietumisega tuleb mulle meelde kui ma esimest korda suusatama läksin Norras. Olin siis 16. Mulle anti selga soe pesu ja õhuke dress, ma pidin end puruks naerma, et ma ju külmun surnuks. Mis sa arvad, kas ma veidi aja pärast tundsin, et viskaks selle õhukese dressipluusi ka pealt ära?

      Liked by 1 person

  9. Oma isiklikust ühe lapse kogemusest olen sinuga 100% nõus. Minu laps oli ikka väga harva haige, ma ei tea, kas hea immuunsus või lihtsalt vedas. Aga nüüd näen kõrvalt 4 aastast tuttava põnni ja mul on hea meel, et ise enam neid laps-tatine-viin-lasteaeda-ei-vii-lasteaeda otsuseid tegema ei pea. Nimelt too 4 aastane haagib omale just nimelt nohu külge nagu takias…ja kohe nii, et laps on 1-2 nädalat audis. Lapse ema on ise ka maininud, et ega need lasteaia lapsed pole nüüd ülemõistuse tatised, kerge tatinire siin-seal, aga kuna nad pühivad seda kätega, siis lähevad teevad teisele pai või jagavad mänguasja ja tema poiss istub jälle nädala kodus. Selle ema õnneks saab ta oma tööd ka kodust teha, aga eelmine aasta tal tekkis küll olukord, kus ta reaalselt otsustas poolest detsembrist jaanuari lõpuni last mitte lasteaeda viia, et lapse organism vajas nohust puhkust. Veebruaris viis lasteaeda ja kaks nädalat hiljem oli nohu tagasi. (Kodus olles ei istunud ka laps toas, oldi vast isegi rohkem väljas, kui lasteaias ollakse aga terve see aeg oli nohuvaba.) Muid haigusi laps siiani põdenud pole. Kogu see teema on selline kahetine- ühest küljest saab ka lapse ema aru, et teised lapsed ei ole otseselt haige, aga teisest küljest nakatavad nad teisi lapsi oma mitte-päris-haigusega.
    Ei oskagi seisukohta võtta, mis see päris õige on ja kust tuleks mingi selge joon tõmmata. Hea on ju vaadata asja ka oma lapse seisukohast- temal on kõik hästi, järelikult probleemi pole…aga päris nii see vist pole. Riieta laps normaalselt, siis sõbra tatine pai mõõda sinu lapse nägu ei ole probleem…see vist ka päris pädev seisukoht ei ole?!
    Aga paanikat võiks küll vähem teha, nendes tatistes lastes lasteaias ei ole küll midagi uut, ise käisin 30 aastat tagasi lasteaias ja tatise ninaga sõbranna ei olnud küll midagi uut või erilist, miks nüüd teha sellest mingi eriline teema juba mitu aastat sügisest kevadeni.

    Like

    1. Ma arvan, et kõik algabki sellest liigsest paanikast ja ikkagi ka sellest, et näiteks toad on liiga kuumad, lapsed õues liiga paksult riides ja siis need tatipisikud hakkavad sada korda paremini külge ka. Muidu ehk tõesti see tatine pai ei olekski nii ohtlik.

      Like

  10. kusjuures suvel eestis käies esimest korda oma 11kuusega jäin hämmingus eesti lapsi vaatama.ok varem pole lihtsalt osanud vaadata sellise pilguga.me käisime pargis mängimas lihtsalt pusa ja suvelötu peas,agaaa enamikel olid kevadjoped seljas,sallid kaelas jne.ja mu oma kisub alati sokid jalaSt jne.oiii,milliseid pilke ja kommentaare ma sain 😀 Ma ei kujuta ette,mida need vanemad veel siis teevad,kui suured külmad käes.
    Meriinovillased bodid ja sukad parimad asjad talveks 👍🏼
    Rootsis kusjuures on ka lasteaias enamikel kombekad ja ülepakkimist pole,ainukesed kes olid kubujussid olid ida-eurooplaste vanemate lapsed

    Liked by 1 person

    1. Kui me Norras lasteaias alustasime, siis ma ka alguses tahtsin Ida üle pakkida kui nad õue magama läksid. Üsna kiiresti sain selgeks, et vaja oli vaid meriinovillast body ja korralikku tekki, mille sisse nad mähiti.
      See suvel jopede ja sallide kandmine on minus ka hämmingut tekitanud, ei suuda mõista lihtsalt põhjust, miks

      Like

  11. Siin keegi eelkommenteerijatest kirjutas – et oli nõus Lõunakeskuses ulmehinna eest ostu sooritama – vaat mina olen samas grupis, et olen kogu (ka neti)kaubanduse läbi kamminud ja siiski selles seisus, et istun nohuse lapsega sel nädalal kodus.
    Et väga palju aitaks paanika ja vingumise asemel nn teadlikkuse tôstmine. Igasugused näitajad vee-, tuule- ja hingamisnäitajate asemel oleks märgitud tootel temperatuuri vahemik. Päriselt – minusugusele lollile aitab nt Bredeni mütsidele lisatud vahemik rohkem kui mingid tuhanded kuskil tehaselipikul.
    Samas millal ma peaks kummikule voodri lisama kui reklaam lubab -30 kraadiga kasutada – 5 kraadiga, 0 kraadiga, miinustega?
    Ehk siis ma saan aru, et soe pesu on hea, aga kuidas see suures aiarühmas toimiks, et esimese kihina ôue selga saaks, ei kujuta ette…
    Keeruline on teha valikuid, sinna lisada vahendite piiratus ning ongi tulemus selline, mis kedagi ei rõõmusta.

    Like

  12. Sügisel enamus lapsed alustavad lasteaias käimisega, seega on loogiline, et nohu-köha piinab. Aga hoopis teistel põhjustel! Kahjuks üks põhjustest võib olla ka see, et lasteaiad hallitavad! Oot, mis aastal need ongi ehitatud?

    Erinevad niiskuseprobleemid tekitavad kroonilist nohu, köha (põskkoopapõletike, angiine, palavikupäevi, peavalu, seedeprobleeme, allergiaid, löövet nahale jne)! Olge tähelepanelikud ja vaadake, kas nädalavahetustel laste hädad lähevad mööda.

    Loe: Ükski laps ei haigestu pidevalt!!! SEE POLE NORMAALNE.

    Tehke kallid vanemad silmad lahti ja vaadake järgmine kord uue pilguga: kas lasteaias põrand on mullikestega (kobruline), katkine, kas seinas on praod, kas see maja haiseb kopituse või liimi järgi jne.

    Immuunsüsteem üha nõrgeneb kui laps käib iga päev lasteaias ning sealse põranda all ohtlikud mikroobid (hallitusseened jne) oma elu elavad…

    Nohu on levinuim sümptom!

    Like

  13. Ma ütleks, et see nohuste ninade teema on üsna vastakas. On koolkond, kes peab kohutavalt dramaatiliseks ja nakkusohtlikuks kerget nohu lõppu, mil nii korra-paar päevas tuleb lapsel nina pühkida. Samas on ka seltskond, kes süüdimatult viib lasteaeda tugevas nohus ja pool-apaatse lapse kuna on vaja tööle minna. Minu jaoks on tõde kusagil vahepeal. Kui tatti voolab nii, et see lapsel olemist ja tegutamist segab siis ilmselgelt ei mõistlik teda sellises olekus aeda viia. Samas tõesti kui on nuuskamisvajadus paar korda päevas ja laps ise rõõmus siis ei näe põhjust teda kodus hoida.
    Ja ega viiruste külge saamiseks peagi last kollektiivi viima. Endal on kogemus, et lapsel oli köha ja ravisime teda kenasti. Kui tundus, et laps on juba täitsa terve tulid meile külalised lastega. Mõlemad lapsed tugevas köhas. Ja nii sai meie just paranenud põnn külge uue viiruse, mis viis bronhiidi ja antibiootikumikuurini. Seega veidi vastutustunnet kuluks vahel ka ära.

    Like

  14. Adik Levin (tuntud lastearst) kirjutas yhes Naistelehes, et idamaade tarkuste järgi tekitab piima lima ja seega tuleks seda nohu ajal vältida (aga mida saavad lapsed väga palju lasteaias syya? PIIMAtooteid 😀). Mina igatahes proovin seda “nippi” sellel hooajal enda ja oma laste peal.

    Like

  15. Igatahes väga super teema. Ma lendan homme hoopis Kvartali H&Mi ja loodan, et seal on kraami. E-poes on küll ülikorralik õueriiete valik, aga tahaks teada/näha, missugune materjal on. Peab ju ometi reaalsel kujul ka poes olemas olema?
    See tõesti tundub praegu e-poest vaadates kõige ideaalsema sügisriiete valikuga pood olevat.

    Like

  16. Iga vanem vastutab oma lapse tervise eest! Samas lasteaed on kollektiiv, kus tuleks ka teistega arvestada. Ise kirjutad, et iga vanem vaadaku olukorda oma lapsest lähtuvalt. Aga seda ju tehaksegi? Võibolla Idale ei teegi kerge nohu midagi aga kui ta nakatab last, kes on nohuga kohe rivist väljas, on ju too lapse emal õigus olla pahane? Samamoodi riietamisega. Võibolla Ida ei ole nii külmakartlik aga mõni on? Võibolla see talvekombe ei ole sees tegelikult voodriga? On hoopis paksem sügiskombe? Aga võibolla see laps on väga külmakartlik (mu sõbranna enneaegne laps nt on) ja ta ema panigi ta riidesse tema eripärasid arvestades? Selline teiste peale näpuga näitamine on täiskasvanute maailmas arusaamatu, eriti kui ise kirjitad, et toimetage oma lapsest lähtuvalt 😀 hetkel on see “näed mu laps on õigemini riides ja paremini karastatud kui sul”olukord…

    Like

    1. Kurb, et sa nägid selles postituses “minu laps on karastatum ja õigemini riides kui sinu laps”. Ma kirjutasin alati on erandeid, aga loe teisi kommentaare, probleem vist ikkagi on olemas? Ja seepärast tuleb nii vanemate kui õpetajate teadvust tõsta. Mida rohkem õues, mida vähem ülemõtlemist, mida rohkem liikumist ja vähem kinniseid ja umbseid ruume, seda vähem nakkusi ja pisikuid.
      Miks Norra lasteaias pole massilist haigestumist, kuigi seal on reaalselt paksu tatiga lapsed lasteaias. Keegi ei pühi isegi nende nina. Ometi on kõik tervemad ja pole probleemi. Mõtlemise koht.
      Ma ei ütle, et paksu tatiga last on õige lasteaeda saata, aga vesise nina pärast peaks ma ise aastaringselt kodus istuma.

      Like

  17. Minu laps on vägagi “külmavereline”. Olid toas sõbranna lapsega ühtemoodi riides. Minu omal olid käed jalad täiesti külmad, teisel lapsel oli palav. Talvel (nt -5 kraadiga) on jalad külmad isegi siis, kui soojade Kuoma saabaste sees on veel meriinovillast sokid. Kätte olen proovinud igasuguseid kindaid (Lenned, Legod jne) ja käed pidevalt isegi väikese miinusega täiesti purikad. Sellel aastal plaanis ReimaTec järgi proovida, ehk on paremad. Olen avastanud, et lapsel on käed, jalad soojad siis, kui ta on nn üleriietatud ja tõeliselt paksult riides. Kätest vast polegi lugu ja praegu ka ikka õhukese jopega ja kindaid veel ei topi, aga jalad peaksid ikka soojad olema. Aga seda olen isegi täheldanud, et lasteaias kõik, mis kapis, selga pannakse. Nt eelmisel aastal sõimes pandi ka plusskraadidega paksu kombe alla veel aluskombe. Vaene laps. Kui avastasin, vedasin aluskombe koju.

    Like

  18. Mul 2a laps just üks päev pesi rõdul palja tagumiku ja t-särgi väel rõdupõrandat(plaanisin küll seda ise teha, aga ohjad võeti üle). Mõtlesin ka, et huvitav, kui nüüd mõni naaber näeb, siis arvavad, et laps on karistuseks õue tõstetud paljalt põrandaid pesema 😀 ja ta pole haigeks jäänud. Ta pole otseselt kuumavereline, aga ma ei näe vaeva üleriietamisega, kuigi õueriided ja jalanõud olen alati ostnud väga kvaliteetsed. Hoidu läks ta jaanuaris ja haige oli 2x 5 kuu jooksul. Terve suve oli kodune, aga ikka nii, et hommikul õue ja õhtul tuppa. Samuti saime hästi palju kommentaare igalt poolt, et last külmetan. No ei tea, temal külm ei olnud, katsusin ikka käsi jne. Ta on selline laps, et kui külm on, siis tuleb ja ütleb või varasemalt, kui ei rääkinud, tõi pusa/jope, et selga paneksin. Nädal aega on lasteaias käinud, listis käis juba läbi, kui paljud haigeks on jäänud, temal pole hetkel veel küll midagi ja pakun, et nii pea haigeks ei jää ka.
    Kogu selle jutuga tahan öelda, et jah! su jutt vastabki täiesti tõele, aga Eestis läheb veel aega, et teised järgi jõuaksid.

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s