Dressides ei tohi koolis käia?

Lugesin eile kommentaare sellele artiklile, kuidas üks kohutav koolidirektor piirab noorte eneseväljendamist ja inimõigusi, et ei luba neil dressides ning liigse meigiga ja katkiste teksadega koolis käia. Mis mõttes keegi piirab seda, mida ma selga panen, mis ühes või teises kohas lubatud ja sobilik on ja mis mõttes üks riideese on sobimatum kui teine. 

Lühidalt ütleks ma vaid ühte. Dressid käivad vaid spordisaali. Punkt. Miks osa inimesi leiab, et nendega tuleb käia ka tänaval, koolis ja tööl on mulle täiesti arusaamatu. Okei, tänaval vabal ajal veel, aga kuidas tuleb üldse keegi selle peale, et dressides kooli minna? Ka minu kooli ajal käisid mingid ülbemad ja kõvemad vennad dressidega, koolikoti asemel olid õpikud kilekotiga kaenlasse mässitud (sest see oli ju kordi coolim kui nohikulik seljakott), vahetunni ajal tegid nad koolimaja nurga taga salaja suitsu, koolipidudel olid esimesed, kes  tüli norima hakkasid, et saaks vaid kedagi klohmima hakata (muidu polnud korda läinud pidu ilmselgelt).  Dressidega vennad olid siis kui ma koolis käisin  nõmedad ja dressidega vennad on ka täna nõmedad. Ma ei suuda leida mitte ühtegi väidet dresside kaitseks. Kas te kujutaksite ette, et keegi tuleb kontorisse tööle dressides? Ei kujuta, eksju. Sest elementaarne viisakus või mingid elementaarsed reeglid. Miks siis peaks saama koolis dressides käia? Miks? Ei peagi.

Katkised teksad on minu enda jaoks selline nii ja naa teema. Ma ise nimelt armastan katkiseid teksasid, aga ma saan aru nende keelamisest, sest “katkine” on väga suhteline mõiste. On veidike rebenenud katkisest kuni vaid mõned ribad ümber säärte katkised. Ma kujutan ette, et võib ikka tegelikult üsna kole vaatepilt olla kui sulle hommikul ütleb tere sadakond ribad-ümber-säärte-katkistes-teksades ja dressides õpilast. Ma eelistaksin ka koolidirektorina näha korrektsemat riietust.

Sama kehtib igasugu miniseelikute, väljakutsuvate dekolteede ja liigse meigi kohta. Nii tööl kui koolis. Minu arvates jällegi lihtsalt elementaarne loogika, mis ütleb, et osa riideid ei ole lihtsalt teatud kohtadel sobivad kandmiseks. Punkt. Siin ei olegi midagi rohkemat vaielda, aga inimesed kommenteerivad ja on vaat et šokis, et üks kohutav inimene sellised ettekirjutused teinud on koolis.

Ilma naljata peaks minu arvates koolides olema koolivorm. Need ei pea ju olema nõukaaegsed sinised kostüümid, variante on tänapäeval nii palju. Miks mitte kasvõi tavaline pikeesärk, chinosed/seelik/kleit ja pullover või midagi sarnast?  Valikuvõimalused on piiritud. Ja see väide, et koolivormi ostmine on kallis? Aga muud riided te ju lapsele koolis käimiseks niikuinii ostate? Minu meelest lahendaks koolivorm päris palju probleeme. Veider on kuulata ja lugeda koolivormide ja korrektse riietuse vastu sõdimist ning dressides käimise õigustamist.

26 thoughts on “Dressides ei tohi koolis käia?

  1. Hahaa! Hallid kottis põlvedega dressid on ikkagi mood!!! Pluss Nike Air Maxid! Sa ei mõista noori, direktor ka ei mõista, keegi ei mõista neid. 😀

    Ma ei tea, mis sporti nende jõledate kottis põlvedega dressidega teha annab? Mul on ka ühed tegelikult, kodus diivanil lebotamiseks on head, aga jooksma ma nendega ei läheks. Ma ei ole täna lugeda jõudnud, kas retuusid keelati ka ära?

    Koolivorm oleks jumalast kiiduväärt nähtus, aga kuuldavasti jälle individuaalsuse ja vabaduste piiramine. Tänaval ringi vaadates tundub, et individuaalsus pole üldse tähtis, sest kõik on eristamatult sarnase väljanägemisega niikuinii.

    • No need hallid kottis dressid ongi mu meelest kodus lebotamiseks, aga eks sul muidugi on õigus, et noortemoodi ma ei mõista küll:D
      Ja no see individuaalsuse teema. Just nimelt, millest me räägime, kui kõik noored käivad niikuinii ühtemoodi riides.

  2. Nõus – dressid, katkised ja liiga paljastavad riided ei kuulu kooliruumi, ennast on võimalik väljendada ka tervetes ja privaatseid kohti katvates riietes, ei tea ühtegi stiili, mis välistaks kõik terved ja korralikud riideesemed. Annab ju mängida värvide ja lõigetega ka piirides, kus riided on terved, puhtad ning ei kuulu randa, ööklubisse või spordisaali.

  3. Nõustun sinuga. Aga samas on mul näide jälle selle kohta, et koolivorm on kallis. Meil kunagi kehtestati koolivorm koolis ( plaan läks põhja ja nüüd käivad õpilsed ikka nii riides nagu nad ise soovivad). Igal juhul pidid siis lapsevanemad ostma meile triiksärgi, vesti ja lipsu (nii poisid kui tüdrukud). Triiksärki oli kahes valikus, kas pikk või lühike varrukas. Ja noh oli kohe kirjas, et alumine osa on siis enda valida et kas kannad musti pükse, mustad või tumesinised teksad ja neiudel siis ka must seelik (pidi olema põlvini kindlasti!). Noh muidugi oli see kõik krooniajal, aga need kolm asja läksid maksma peaaegu 700 krooni. Mis on ikka üsna suur summa. Ja no ainuke asi, mis oli oli vestil olev koolilogo. Kõik teised olid lihtsalt tavaline bordoopunane triiksärk ja lips 😀 Et noh, selle raha eest oleks saanud kuskilt mujalt ikka mõne triiksärgi ja vesti rohkem.

    • Mulle tundub, mitte et ma täpselt teaks, et ka riided, mida by deafault noored koolis kannavad, ei ole ka teps mitte odavad. Eriti kuna ühte ja sama asja mitu päeva järjest selga ei panda ning tihti on oluline, et oleks üks või teine märk peal riietel. Ma tean lapsi, kes on end sellepärast kehvasti tundnud, et pole märke olnud ja neid on seepärast vaesteks tembeldatud. Koolivorm mu meelest välistaks sellised nõmedused.

      • No ma ei tea tollase 700 krooni eest oleks ikka mõned riided rohkem saanud kui kolm asja!! Ja no mine vaata korraks mõnda kooli. Osadel on tõesti nike, adidas, puma, jnejne. Aga enamus riideid on ikka suvakas H&M, New Yorkeri, Cropp jne odavama poolsed t-särgid, kampsunid, pusad jne. Jah kindlasti leiab ka kallimaid asju. Aga enamus on siiski sellistest kohtadest pärit. Muidugi eks koolivormi ja nende teiste riiete hinnavahe tuleb ka sellest, et koolivormiga sa käidki vaid koolis. Aga nende teiste riietega käid ka mujal ehk need kuluvad rohkem.
        Enamjaolt mulle tundub, et sa lahmid hindade kohapealt suht niisama. Jah kool pole koht dresside ja katkiste riiete jaoks. Aga alati ei saa väita, et koolivorm odavam tuleb 🙂

      • Ma tõesti ei ole täpselt kursis, mida noored kannavad, aga tean näiteks omast käest, et kui ma koolis käisin, siis ikka olid kallimad riided, mida vanemaks saadi, ja “suvaliste poodide” asju oli vähe. Põhjus muidugi võis olla ka selles, et HM ja Cropp polnud olemaski Eestis.
        Ja praegu räägin ma vaid tuttavate tuttavate tuttavate laste põhjal. Ikka kõvasti üle pooltel on vägagi korralikud brändirõivad (juurde muidugi ka HM jms), aga odavalt neid lapsi riidesse väga ei saa. Second hand on ka paljudel põlu all, sest siis oled vaene.

  4. Kusjuures kottis põlvedega dressidest veel hullemad on need puuvillased kottis tagumikega dressid. Igal asjal olgu oma aeg ja koht aga nendele sobilikku kohta pole ma veel suutnud välja mõelda.
    Olen seda meelt, et liigselt paljastavd riided, tugev meik, dressid jne on sobilikud veidi teistes kohtades kui kool. Ühtne stiil riietuses (mitte tingimata vorm, ka tumedad püksid/seelik ja triiksärk või vest või kamps…) kindlasti aitab mingil määral kaasa akadeemilise õhkkonna tekkimisele.

  5. Hah, mu laps käis selles koolis! Siis seda direktorit veel ei olnud (väga hea direktor, muide, usun, et kool võidab temaga palju). Aga see-eest oli koolis nagu värvipomm plahvatanud. Neoon oli moes… Palju paljast ihu, dresse, meiki, kulinaid.
    Mu laps vahetas kooli ja seal uues koolis oli koolivorm. Vanemas otsas mööndustega, aga värvigamma oli paigas ja korrektsus samuti. Poistel ülikonnad, tüdruktele püksid, seelikud ja kleidid, aga lihtsalt kooliellu sobivad ja õigete värvidega.
    Koolivorm on kallis jah. Aga täpselt sama kallid on ka need toon-toonis riided ja veelgi kallimad on need moekad dressid ja rebitud püksid. Moekad lapsed ju kahte päeva nädalas samu asju kanna, muidu oled kehvik. Koolivormiga sellist jama pole.
    Minu tütar oli väga rahul sinise-halli-musta korraliku riietusega ja algklassides käiv poeg ei oska koolivormi üle üldse nuriseda. Mina ei nurise ammugi, poole lihtsam on. Neil on ette nähtud, et müts, särk, vest ja fliis või kampsun. Järelturg on ka olemas. Särgid ostan mujalt, saab poole odavamalt, aga muus oasa ei kurda üldse.

  6. Meil Lütseumis olid teksadki keelatud, dressidest rääkimata – ametlik dresscode oli “klassikaliselt elegantne”. Algklassides oli koolivorm. Nii normaalne! Individuaalsus-schmindividuaalsus, inimestel ongi hääädasti vaja olukorrale vastavalt riietuma õppida ja kool on suurepärane koht alustamiseks. 🙂

  7. Kui nii, siis võiks ju küsida et mis statementi sa ise tahtsid kunagi oma kunstjuustega edasi anda?
    Sest inimeste mõtlemine ja riietumisstiil ei ole 17-aastaselt sama, mis 35-aastaselt. Ega ka elementaarne loogika. Sest me kõik oleme facepalminud mõeldes tagasi kuidas me noorena riides oleme käinud. Sest inimesed ja nende sotsiaalne taust on erinev. Sest sa ei tahagi ju aru saada oma “punkt.” mõtlemisviisiga.
    Ma ei ole ei dressipooldaja ega koolivormi vastane, lihtsalt mainin ära, et kangesti ebameeldiv lahmimine. See on nõme ja too on arusaamatu ja nii peab olema ja punkt.punkt.punkt!

    • Ma olengi “ebameeldiv lahmija”, sinna pole midagi teha. Asi pole selles, et ma ei tahaks aru saada, ma väga hea meelega kuulan poolt ja vastuargumente, aga oma arvamus on mul ikka teatud teemadel ja jääbki nii.
      Oma kunstjuustega ei tahtnud ma mingit statementi teha, ma tahtsin pikki juukseid ja nii sai need kõige kiiremini. Punkt.

  8. Koolivormi vastane siinpool :D. Ka meie koolis üritati koolivormi juurutada. Üsna ebaõnnestunult muuseas- ostetud sai aga koolis ma küll sellega ei käinud.
    Ma olin üsna pisike tüdruk ning sealt ka probleem- lasteriideid toodetakse pikkuse järgi
    Pikkust võis mul enam-vähem olla aga muus osas olin keskmisest erinev. Proleemseks sai, et koolivormi särk oli seljas nagu kartulikott, kuigi muude mõõtude järgi paras. Kohutavalt ebamugav oli ning ega see ilus ka kaugeltki ei olnud. Lihtsalt üks tootja ega tegumood ei sobi kõigile, valikut peab olema.

    Isiklikult poodan, et seataks mingi raamistik, kuidas oleks kooli viisakas kohale ilmuda aga jättes vabaduse leida tegumood, suurus ja lõige, mis sobiks.

  9. Minu laste koolis on koolivorm ja olen väga rahul. Hinna osas tuleb siiski mainida, et koolivorm on väga kallis. Poes maksavad riided ilmselt ka midagi ,aga siis saad valida allahinnatud kaupa või osta H&mst. vormikampsun on 30 – 40 euri ja kogu lugu. ilmselt see pärast mõni vingub ikkagi.

  10. Ma leian, et koolivorm on suurepärane moodus kuidas üritada vältida seda igihaljast “mu kampsun maksis 100 eurot vs su kampsun on pärit kaltsukast” jutte, mis teismelistel südamel on. Aga et…. siis võrreldakse midagi muud – kasvõi koolikotte.

    Teisalt aga jällegi leian ma, et kui kool on õpilase “töökoht” ja õpilase “töö” on õppimine, siis võiks see “töö” õpetada ka vajadusepõhist riietumist – ehk vajadusel spordidress, vajadusel ülikond, vajadusel vaba riietus.

    Ent kolmandast vaatevinklist: ma tean inimesi, kes käisid erakoolis, mille dresscode oli sisuliselt vaba – küllap oleks isegi selle nö Snuggie-ga tohtinud koolis käia; teisalt tean jällegi inimesi, kes ka näiteks Prantsuse Lütseumis või mõnes muus – koolivormiga – koolis käisid. Ühtemoodi targad, andekad ja edukad inimesed on tulnud mõlemast koolist (tegu siiski koolidega, mis oma varasematelt eksamitulemustelt on riigi tipus). Ehk riietus ei määra alati kooli sisekliimat ja nö. lõhkised teksad-kulinad-meik ei tähenda alati, et sellised õpilased kooli, direktorit jt õpetajaid ei austa.

    Mina olengi natuke rohkem konservatiivne ning mulle meeldib inimesi teatud situatsioonides näha natukene viisakamalt riides – näiteks teatris, koolis, aktustel. Aga nagu siitki näha on, siis nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi.

Leave a Reply