11.päev: rahakott

Ma ei tee enam nalja kui ma ütlen, et mul on midagi tõsist viga. Ma ei ole pea kunagi midagi kaotanud, aga paar aastat tagasi muutus tavaliseks, et ma kaotasin kodu ja poe võtmeid. Vähemalt kaks korda jätsin ma need poe ukse ette ja ajasin neid meeleheitel taga poest seest, olles kindel,et need on mõne kliendi kotti kukkunud,  vähemalt kaks korda pidi Marek koju tagasi sõitma, sest ma olin poevõtmed maha unustanud, vähemalt kaks korda avastasime me koduukse ees, et koduvõtmeid pole. Lillehammeri, kus mul pood oli, ja hytta vahemaa oli umbes 30 km.

Nüüd olen ma stabiilselt hädas olnud kaardide ja rahakotiga. Ma olen kaardi maha unustanud, ma olen kontod blokkinud, ma olen raha valele arvele kandnud, ma olen aegunud kaardi kaasa võtnud, ma olen rahakoti korduvalt maha unustanud.

Eile pidin ma sõitma Oslosse kohtumisele. Istusin kenasti autosse ja kütust näitas, et on veel 160 km jagu ehk siis loomulikult ei hakanud ma KOHE Lillehammeris kütust võtma. Ma sõitsin 60 km ära ja keerasin siis tanklasse. Mis ma avastasin? Loomulikult ei olnud mul rahakotti kaasas. Ma ei suutnud end ära vanduda. Muidugi pidin ma ju tagasi keerama, sest 360 km ei sõida ma kuidagi ära 100 km jao kütusega.

Õnneks sai kohtumise pidada ka Skype teel, aga no siiski. Ma ei tea, mis värk selle rahakoti ja kaartidega on viimasel ajal.

 

4 Comments

  1. pole kuidagi halvasti mõeldud, aga kas see ei või olla mõnede rohtude kõrvalmõju? ma olen nt proovinud migreenirohtusid, mille puhul oli puhas ime, et ma näiteks pead ahju ei pannud või autoga risti liiklusele ette ei keeranud südamerahus (ilmselgelt ma ei võta neid enam).

    Like

  2. Ma olen isegi vererõhuravimite kõrvalmõjude tõttu teiseks inimeseks muutunud. Selliseks aeglaseks, uniseks ja kohmakaks. Peale seda, kui ma täiesti süüdimatult juba teist korda sõitsin autoga eessõitvale autole tagant sisse, jätsin ma need rohud ära. Vastasel juhul oleksin surnud pigem autoõnnetuse, kui et kõrge vererõhu pärast.
    Ma olen pool elu rooli keeranud ja mulle kohutavalt meeldib sõita, aga sel ajal oli see hirmus närvide mäng. Jube tunne, kui sõidad rahumeeli, näed, et teise auto tagatuled on juba su kapoti vastus, aga mõistus ei reageeri üldse, et midagi sõidustiilis muuta võiks. Pidurdada näiteks.Peale neid õnneks üsna väikeseid kõkse tõusis vererõhk nagunii lakke, olgu siis ravimid või ärgu olgu. Ma sain hiljem täitsa ise terveks, nii et polnudki enam vaja muretseda, et süda üles ütleb. Sina vist vajad siiski ravimite tuge, seega ilmaolemine poleks mõistlik, aga ehk aitab vahetamine mõne muu sama toimega ravimi vastu?

    Like

    1. Appi kui jube:) Ma ei teagi enda puhul, muid kõrvalnähtusid ma ei ole täheldanud ja unustan ka vaid teatud asju, teiste asjade pihul on meeled täiesti erksad. Ja ega ma ei julge nende rohtudega nii väga katsetada ka. Aga kui peaks rohkem unustama hakkama, siis tuleb plaan B mõelda välja

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s