Teate ju seda klassikalist kommentaari minu blogis, et ma olen kole, vana/paistan oma east vanem ja kaltsakas. Mina julgen arvata, et maitsed on erinevad ja kui ma naisena pean meeldima vaid ühele mehele – oma abikaasale – ning ülejäänus on küsimus vaid selles, kes me olla tahame ja kui enesekindlad me oleme.
Ma ei pea end klassikaliseks kaunitariks, ent enesekindlusega mul probleeme ei ole. Ma ei taha keegi teine olla. Ma näen peeglist 36-aastast Eveliisi, kes võiks kaaluda kaheksa kilo vähem, aga ei peaks välja nägema kaheksa aastat noorem. Ma ei häbene oma vanust.
Minust ei saa kunagi üks neist naistest, kes nooruslikuma väljanägemise nimel paneb selga miniseeliku, tõmbab dekoltee nabani ja paneb jalga kontsakingad. Ka juuksepikendused ja kunstküüned ning muud vajalikud lisavidinad jäävad panemata. Ma olen isapoolsest suguvõsast pärinud rasked laud, ometi ei kavatse ma end ka sellest iluveast häirida lasta vähemalt senikaua kuni see mind päriselt segama ei hakka.Mu hambad on minu nõrgim lüli ja hetkel tegelen ma ka sellega, see on ainus asi, mida ma reaalselt enda juures muuta tahan. Kaal on selline teema, mille kallal iga naine jääb alati virisema. Samas pean ma tunnistama, et ma ei tee mitte midagi erilist selle nimel, et kaalu alandada. Järelikult nii palju ei häiri.
Mind teeb natuke kurvaks see nooruse kultus. Noorus on ilus aeg, me teame seda kõik, aga ilmselt on ilus aeg ka vanadus, sõltub kõik vaatenurgast, kogemusest, elust, valikutest. Ma keeldun elamas maailmas, kus 30+ naine on vana ja 50+ naine võiks endale ise vabatahtlikult juba mulla peale kraapida. Lõpetage see nooruse taga ajamine, igal vanusel on omad plussid ja omad miinused. Ja see, kas ma näen välja 36aastaselt 25 või 42, ei oma mitte mingit rolli. Nooruse kultuse asemel võiksime me rohkem rõhutada enesekindlust ja väärikat vananemist. 60aastane proua võib olla oma hingelt palju noorem kui 20aastane, mis sellest, et kortsud silmanurkades annavad märku käidud teest.
Mu tädi hoiatas mind kunagi “vabnainimese põlvede” eest, mis 30+ vanuses tulevad. 20aastaselt ma naersin selle üle. Nüüd on mul endal need “vanainimese põlved”, aga teate mis? Mis siis. Ja kortsud on silmanurkades. Las olla. Ärme mõtle üle. Vanus on vaid number. Välimus on lihtsalt välimus. Ilu on nagu öeldud vaataja silmades ja iga pott leiab kaane.
Ma küll pole ehk õige inimene seda ütlema (olen ise 27), aga ma ei saa aru inimeste hirmust “omg, ma saan 30” “issake, sa oled JUBA 35” jne.
Vanus on vaid number ja mingit hirmu ma nüüd uute sünnipäevade eel küll ei tunne. Kui siis vaid esimesed kuud kipun ennast aasta nooremaks valetama, kuna harjumine võtab aega 😀
Ma olen alati tahtnud olla vanem, kui ma tegelikult olen. Küllap mängub rolli siin see, et mul on vanem õde ja kõik mu onu- ja täditütred-pojad on minust vanemad. Ka mu sõbrad tuttavad kipuvad vanemad olema. Samuti tundub vahel mulle, et kui oled noor, siis on palju seda “mida sa ka tead” suhtumist. Selle tõttu on mul vahel häbi tunnistada, et ma olen 28. Ja ma olen natukene pettunud, kui inimesednarvavad, et ma olen noorem…
ma olen 40, vanainimese põlvi pole ja miniseelikuga käin. vastavalt enesetundele ja tujule, mul on maani seelikuid ja ülepõlveseelikuid ka.praegu tunnen end oma kehas enamvähem hästi ja naudin seda.
Ma kusjuures ei mõelnud midagi halvustavat miniseeliku kohta. Miniseelikud on kenad kui figuur ja/või enesetunne lubab. Lihtsalt siis kui see seelik on kuidagi ekstra nooruslikkuse rõhutamiseks ja mõjub juba naljakalt, siis oleks aeg teised seelikud panna;)
Mul just vastupidine teema – näen oma east (olen 30) välja tunduvalt noorem. Pakutakse vahel isegi vähem kui 18 mu vanuseks. 😀 nooremana oli see tüütu, aga nüüd veits vanemas eas mulle täitsa meeldib! No tore ju kui tulevikus olles ca 40 näed välja kui 25 😀 igatahes olla 30+ on mõnus!
Ma olen täiega nõus 30+ on väga mõnus olla. Ja ma ei tea küll, kuidas see peaks väljenduma, et ma olen nüüd 31. Kui sünniaastat ei teaks, ma end nii “vanaks” küll ei peaks. 😀 Ja ma ei mõtle üldse välimust või huvisid, vaid rohkem mõtteviisi. Samas 20 ka enam olla ei viitsiks, elukogemus vist annab tunda. 🙂
Jap, see mõtteviis on ikka kardinaalselt muutunud kui panna kõrvuti 20aastane ja pea 40aastane. Ja mulle see pea 40ne meeldib rohkem;) Endast räägin siis, kui mõni peaks arvama, et sind solvan ja 40seks pean:D
Jään seda päeva ootama, kui mind 40seks pidama hakkad. 😂
P.S. Kui kommentaar oli juba ära saadetud mõtlesin veel, et tegelikult mina tunnen küll, et ma olen ilusam kui kunagi varem. Ja et lähen järjest ilusamaks. Nii nüüd vist hakkab vihmavesi ninast sisse sadama, homme peab ettevaatlik olema. 😀
Vbla kui sa 98 oled, siis? Saame kokku ja joome veini ja ma arvan, et krt nuud sa oled küll vanaks jäänd, tundud lausa 40 🙄🙄🙄
Hea plaan, peaks kusagile kirja panema, et meelest ei läheks, aega veel pisut on. 😀
Vähemalt vanuse järgi. Mul välimuse järgi ehk 98 lähemal kui kahtlustada oskan 👹👿👺💀
Aga paneme igaks juhuks kalendrisse siis kirja 💥🍷🥂🍾
Lugesin lõpuni ja alla kerides vaatas vastu ilus noor Bonboni modell. Kannab sama pesu, mida sina väga armastad. Noh, sa ju pead möönma, et mingi võlu noorusel siiski on 😉
Mina olen noorusekultuse esindaja. Tahan olla ilus, sile, noor, kekutada ringi Bonboni pesus, kanda miniseelikut nii et ilus oleks vaadata, palju seksida, ühe mehe silmis alati ihaldusväärne olla… Jah, millised tühised soovid! Võiksin ju soovida olla kultuurne, lugeda terve päev teki sees raamatut ja käia midi-seelikus teatris. Eks ma vahel tahan selliseid asju ka teha. Aga tahakski nagu kõike. Kui sa oled ilus ja noor, siis ei keela sul keegi “vanainimeste” hobidest rõõmu tunda või midagi. Pigem just vaadatakse tunnustavalt. Aga kui oled vananenud, siis järsku tekib ridamisi “noorte inimeste” asju, millega tegeledes vaadatakse viltu. Et noh, miniseelik ja vanad põlved, näiteks. Seks – assa issand jumal (nagu Ebapärlikarp kommenteeris toda raamatupidajast blogijat: “Raske ette kujutada sind sellise asjaga tegelemas”.) 😀
Oma kommentaariga ei ajanud ma mingit noorusekultust taga. 36, 46 ja 56 jne aastane naine võib väga kena välja näha. Lihtsalt kui sinu valimas käimise pilt FB-s ette hüppas, siis mõtlesin küll, et vau..näed palju vanem välja. Mul endal samuti langevad laud, suur esihammas kõver, silmaalused sinised, kortsus aga ma ei hakka iialgi seda eksponeerima.
Ja mina ei rääkinud ka üldse sinu kommentaarist konkreetselt, vaid üldisest noorusekultusest, mida ma tunnen, et ka mulle aegajalt nina alla hõõrutakse. Aga ma ei hakka varjama, milline ma näen välja suvalisel ajahetkel. Ma ei häbene seda. Ning olgu see ebaadekvaatne või adekvaatne enesehinnang, aga ma arvan, et ma näen välja nii vana kui olen.
Issand jumal, ma oskan selle viimase lause peale vaid öelda – yolo!
See käis siis ikka Ann’i kommentaaris oleva lause kohta (“Mul endal samuti langevad laud, suur esihammas kõver, silmaalused sinised, kortsus aga ma ei hakka iialgi seda eksponeerima“). Saan aru, et mõnda jah häirivad enda nö geneetilised vead – mul endal on nt x-jalad. Aga ikka kannan miniseelikui nende eksponeerimiseks. lõppkokkuvõttes on need ikkagi nii tühised asjad, mille pärast ei tasu elu elamata ja nautimata jätta 😊
Jap, siinkohal ütlen mina ka, et YOLO, geneetiliste vigade pärast elu elamata küll ei jää💥