Peatage maailm, ma tahan maha astuda!

Samal ajal kui Norra kõige kuulsam blogija (aasta influencer, aasta kõige mõjuvõimsam naine Norras) teenis eelmisel aastal 360 000 EURi, on meie üks kuulsamaid blogijaid nõus saama palka riietes ja ära elamiseks peab lausa neid maha müüma. Ma tean, et 1990-aastatel saadi palka vorstis ja viinas ja jumal teab, milles veel, aga aastal 2017 sellega nõus olla?  Kuidagi piinlik. Rääkimata sellest, et minu arvates ON see ebaeetiline kui edasi müüa tooteid, mida sponsorid on sulle tasuta andnud, aga see selleks. Eetika on ülehinnatud. Aga pole imestada, et blogijaid peetakse muidusööjateks ja et Youtuberiteks hakkavad inimesed, kes millegi muuga hakkama ei saa.

Ning lõpetuseks. SEE uudis. Päriselt? Nagu päriselt saab abilinnapeaks kesharidusega inimene, kes pole päevagi tööl käinud? Teate, ärge tulge mulle seda jama rääkima, et loevad isikuomadused ja tahe ja motiveeritus või et pole vahet, kas ja kus sa töötanud oled. Loeb ikka küll. Turundusjuhiks ei sobi baaridaam ja müügijuht keevitajaks. Aga samas. Alles ma lugesin üht teist artiklit politrukkide ajastust Eestis. See ütleb kõik.

Päisepilt: vg.no

42 thoughts on “Peatage maailm, ma tahan maha astuda!

  1. Tegelikult teiste rahakotti piilumine on ka ebaeetiline. Miks lased ennast häirida? Nagu ka Adidase esindaja artiklis ütles- hetkest kui asi on kellelegi antud, ei ole see enam Adidase oma, vaid uue omaniku oma. Omanikuna on igaühel õigus teha enda asjadega mida iganes ta soovib. Punkt.
    Vastu vaidlen ka sellele, et baaridaam ei võiks olla turundusjuht või müügijuht keevitaja. Vabalt võib. Keskmise või keskmisest kõrgema intelligentsiga inimene saab hakkama kõikide keskmisi võimeid nõudvate töödeg. Loomulikult Sa ei saa õppimata näiteks kirurgiks või keemikuks, aga need on juba keskmisest oluliselt kõrgemaid ja just õpitavaid oskusi vajavad ametikohad. Tühiseks turundusjuhiks, müügiesindajaks, baaridaamiks jne. saab inimene vabalt kui tal on vähemalt keskmine intelligents ja tahtmine. Abilinnapea koht ei ole ka mingi tuumafüüsika, täiesti hakkama saadav. Ühesõnaga- ära lase ennast häirida, maailmas on olemas ka päris probleemid. Mõne blogija kirjumajandus või töökogemuseta abilinnapea on küll täiesti tühi- tähi.

    Like

    1. Merrithh, anna andeks, aga lollakas oled või? TÜHISEKS turundusjuhiks? Esiteks on see ametikoht, mis võib ühes ettevõttes olla tõesti vaid Facebooki uudiste toksimine, suures ettevõttes aga tähendab hoopis midagi muud ja kohe kindlasti baaridaami kohalt kandideeriv inimene seal sõelale ei jää. Ja ei saa, sest ta ei saakski hakkama! Seal liiguvad suured summad, vaja teha suuri otsuseid, lisaks alluvad, keda juhtida… See kõik ei tähenda, et baaridaamina töötanud inimene ei võiks KUNAGI selleks saada. Vaikselt karjääriredelil ronides/hariduse omandades vabalt.

      “Abilinnapea koht ei ole ka mingi tuumafüüsika, täiesti hakkama saadav” – see lause saaks Lollide Lausete 2017 Konkursil esimese koha!

      Liked by 1 person

      1. Abilinnapea ja tuumafüüsika on absoluutselt erinevad ametid muidu. Kas Sa tõesti arvasid, et abilinnapeal peavad olema tuumafüüsiku paberid ette näidata? Või milles täpselt peitub selle lause lollus Sinu silmis?
        Abilinnapea koht ei vaja kohe kindlasti ülivõimeid, keskmise intelligentsiga mõtlemisvõimelised inimesele on see täiesti jõukohane. Tee silmad lahti ja vaata korra ringi, kes ja mis kohtadel Eestis töötavad. Illusioonid on toredad asjad- illusioon mitme kõrgharidusega turundusjuhist ja geniaalsest abilinnapeast. Reaalsus on aga see, et meil on ametis mitmeid ministreid, kes ei oska inglise keeles ennast isegi tutvustada. Seda teades võib vaid eeldada, millised võiks nende muud teadmised olla.

        Like

      2. Mul ongi silmad lahti ja vaatan, et töötavad karjäristid, kes absoluutselt ei saa hakkama!!! meil ongi ministrid, kes ei oska inglsie keelt ega end tutvustada ja see EI PEA olema standard. Abilinnapea ei pea kukkuma samasse auku!

        “Abilinnapea koht ei ole ka mingi tuumafüüsika, täiesti hakkama saadav” – TÄIESTI HAKKAMA SAAV, see koht oli naljanumber. Ei, ei ole tuumafüüsika. On täiesti hakkama saav! 😀

        Liked by 1 person

    2. Merithh, miks sa niimoodi lahmid? Tundsid ennast puudutatuna? Jah, baaridaam võib olla turundusjuht ja müügijuht keevitaja aga kas ilma erialaste teadmisteta tulemuslikust töötegemisest niimoodi miskit välja ka tuleb, vot selles julgen sügavalt kahelda.

      Like

  2. See on täpselt selline teise inimese rahakotis sobramise teema. Porgand käitus (mõnede arvates) ebaeetiliselt. So what?

    Like

    1. Ja igal ühel on õigus ju öelda, et käitus ebaeetiliselt. Ja neiukesel on ülbust ja nahaalsust elus ülegi. Ma lihtsalt loodan, et ta ikka ilusti makse maksab oma tulude pealt. 😀 Või tuleb loodetavasti kunagi päev, kus maksuamet hakkab selliseid asju kontrollima. Eetikat sul ju olla ei pruugi, aga ole ja tee siis salaja. 😉

      Liked by 1 person

      1. Maksab makse või ei maksa – ei tea ja ausalt öeldes ei huvita ka. Isiklikult ma toda blogijat ei tunne seega ei oska öelda kas ta on ülbe ja nahaalne, aga ma lihtsalt ei saa aru miks sellest teemast ennast üldse puudutatuna tunda.

        Äkki peaks nende inimeste peale ka hästi pahane olema, kes ta käest neid tooteid ostsid. Või arvasid nad äkki, et preili blogijal on tagatoas Kiehl’si ja Body Shopi tehas?

        Like

      2. Ma ei saa ikkagi ebaeetilist selles, et inimene talle kuuluvaid asju müüb? Vōi kuidas on piinlik müüa maha kallid spordiriided, kui neid on nii palju, et ära kanda ei jōua. Kas ainult Porgandil peab olema piinlik vōi kōigil, kes Sarapuus müüvad? Sest noh, rotid, ja ega meil ole 90ndad.
        Eveliis, Sul ju osta pole küll piinlik Sarapuust? Minagi jōudsin sinna kirbukale Sinu postituste tōttu. Tänane postitus oli imelik lugemine.

        Like

      3. Minu arvates on 1) veider kui inimene saab mingi brändi promomise eest palka toodetes. SEE on aastal 2017. piinlik. 2) kui sa saad asju tasuta, siis nende suht kallilt ehk ärilise kasu eesmärgil, on minu arvates ebaeetiline. Sest kui sa saad nii palju asju, et ei jaksa ära tarbida, siis ära võta neid vastu. Küsi palka/tasu. Või anna edasi. Heategevuseks. Vōi kui paned müüki, ära pane asjadele hingehinda. Ma ostsin Sarapuu kirbukast Anu Saagimi (mitte isiku pärast) Marimekko seeliku viie euroga. Taaskasutuse mõte ei ole minu meelest teenida, vaid säästa loodust, tarbida mõitlikumalt. Kui hinnad on samad, mis tavapoes, siis see pole taaskasutus, vaid lihtsalt pood.
        Kindlasti mitte ei pea taaskasutuses midagi piinlikku otsima ja loomulikult ei pea piinlik olema kirbukatest ostjatel (ma ei tuleks selle pealegi, et seal ostlevaid inimesi rottideks nimetada). Lihtsalt minu vaatenurgast ei ole tundu tema käitumine õige. Paljud blogijad on öelnud, et nad teeks sama. Mina ei teeks. Ma küsiks tasu reklaami eest. Mitte asju.

        Like

      4. Taaskasutus toimub samamoodi olenemata sellest, kui palju uus omanik seeliku/dresside eest maksab.
        Blogija koostöö oma partneritega on nendevaheline leping. Porgand tohib ikka ise otsustada, mida ta töötasuks küsib/tasuna aktsepteerib. Firmad tohivad ka ise otsustada, mida nad maksavad/asjade näol tasuna annavad. Kellessegi kolmandasse need lepingud ei puutu. Ei ole ka aastal 2017 piinlik tasuda Adidase dressides, kui see sobib mōlemale poolele. Üks on Adidase maaletooja, teine on fitnessinimene, dressidel on hea järelturg. Rahaliselt pole mingit vahet, kas Porgand saab kohe raha vōi riiete müügist. Sōna “ebaeetiline” on siin (ja teisteski blogides) kaunis silmakirjalik. Enamik tooteid lihtsalt ei ole nii hästi turustatavad kui spordiriided. See, et enamik blogijaid vōi kirbukamüüjaid ei ole äriliselt sellisel positsioonil nagu Porgand, ei tee Porgandit ebaeetiliseks. Kadedus on inimlik tunne ja selle eitamine on ka inimlik. Aga vasta ausalt: milliseid EETIKAnorme rikub Porgand oma omandit vabalt kasutades? Kas endale kuuluvaid asju tohib müüa ainult kahjumiga? Kust see arvamus, Sa oled ju ise olnud poepidaja?
        Tōesti ei saa aru, mis Sinu postituse motiveeris. Vastus ei ole mingi Porgandi valikutes, vaid Sinu enda sees.

        Like

      5. Mina kirjutasin oma arvamuse. Ongi kõik. Ja põhjendasin, mida mõtlen. Kes tahab on nõus, kes ei taha ei ole. Laias laastus on mul suva Porgandist. Lihtsalt ilus tüdruk.

        Like

  3. Zuzu kõrge lend mind tegelikult ei häiri – tunneb valdkonda, on oma ala entusiast ja töötanud mitme mtü heaks, s.h juhatuse liikmena.
    Jabur moment samas on see, et tema alluvuses töötavate ametnike puhul on ilmselt paljudel nõutav kõrghariduse või isegi teaduskraadi olemasolu.

    Like

  4. Porgandi koha pealt arvasin esimese hooga samamoodi nagu sina, siis aga jäin mõtlema.
    Kui ta saab iga hooaeg uusi trenniriideid – no mis põhjust on tal neid vanu kollektsioone enda kapis hoida ja lasta tolmul koguneda. Sama lugu kosmeetikaga – testib ära ja paneb myyki. Kosmeetikat ei tarbi ju nädalaga ära ja ma sain aru, et talle ikka tuleb neid pakkumisi/tooteid. Ehk on tal sõbrad-tuttavadki juba neid saanud, et pole enam kellele asju pakkuda. Ja siis panigi myyki. Selle nimi on taaskasutus, mida Sina, Eveliis, vägagi ju propageerid. Seega seni kuni Porgandil pole koostööpartneritrga otsest klauslit, et edasi myya ei tohi.. why not?

    Like

    1. Taaskasutus on minuarust see, kui sa ise oled asja ostnud (ükskõik mis summa eest) ja siis selle edasi müüd. Porgandi puhul oli ju tegu tasuta saadud asjadega, mis edasi müüdi. Ehk ma päris taaskasutuseks seda ei nimetaks 🙂 Iseenesest, mul kama kaks, mida ta teeb. Igaüks peab Eestis siplema ja tõmblema, kui vähegi paremini elada tahab 🙂

      Like

      1. Taaskasutus on ühe asja mitu korda kasutamine. Seda tehakse ka Porgandi asjadega. Oma asjade müügis ei näe ma midagi halba.

        Like

      2. Taaskasutus on ikka see, kui üks inimene ostab ja kannab midagi, siis paneb müüki vähema hinnaga kui ise soetas, ja teine inimene kannab uuesti esimese inimese kantut. See, mida Porgand teeb, on ju tavaline butiik (uued riided tulevad sisse ja välja müüakse kasumiga). See on nagu riidepood nagu Dinas Closet või Zara, mis opereerib kasumi eesmärgil uute riietega.

        Liked by 1 person

    2. Ega selles ei olegi midagi halba, et ta riided ringlusesse laseb – thumbs up, et ei kuhja kappi kokku kalleid riideid. Aga mina pidin küll pikali kukkuma, kui Sarapuus ringi tuustides preili riiulini jõudsin. Kui muidu kaalud pikalt 15-20 euriste (kvaliteetsete) kirbuka esemete juures, siis 30-60 eurot panna hinnaks on ikkagi nahaalne. Ka siis, kui need on heas korras ja vaid korra kantud. Aga see on lihtsalt minu arvamus.

      Like

      1. Miks nahaalne? Turumajandus tähendab seda, et hind kujuneb pakkumise-nōudluse tasakaalupunktis. Igaüks küsib oma omandit müües endale meelepärast hinda. Igaüks otsustab, mis hinnaga ta ostab.
        Sinule olid tema hinnad kōrged ja sa ei osta. Keegi teine ilmselt ostab, muidu kaup kas seisaks vōi lastaks hinnad alla.
        Pidada nahaalseks soovi oma kaubale ise hind määrata on naeruväärne.

        Liked by 1 person

  5. Tasuta saadud asjade mahamüümine on siiski samuti taaskasutus ja samas ka nutikas majandamine. Kõiki asju ju ei suuda keegi kasutada, seega on mõistlik need maha müüa nendele, kel neid asju vaja. See loogika, et tasuta saadud asju ei tohiks müüa, ei päde. Sellisel juhul oleks sama ebaeetiline müüa ka päranduseks või kingituseks saadud vara. Ise said tasuta ja kui ei soovi – anna edasi! Nii või? Kas vara suurusjärk muudab mõne asja müümise eetilisemaks? Aga kui tahta müüa pisinodi, mis selle pärandi või kingitusega kaasa tuli?
    Mina müüsin maha vanaisalt päranduseks saadud korteri. Täiesti eetiline tegevus ju. Eelnevalt müüsin maha korteris olnud asjad, ka kadunud vanaema poolt kogutud klaasesemed ja muu. Jällegi eeteline tegevus, kuigi juba saaks ära märkida, et neid esemeid oleks võinud ka annetada. Aga kuna on tegu minu omanduses olevate asjadega, siis ise vaatan, kuhu, kellele ja mis summa eest. Sama on ka sponsoritelt saadud asjadega. Need on selle blogija isiklik omand ja see on ainult tema enda asi, kas ta müüb neid, annab ära või viskab üldse prügikasti.

    Ja siis see postituse teine pool… Ma olen ka kergelt skeptiline. Aga ainult kergelt. Luuavarrest võib pauk tulla küll ja mõnikord on paber (kõrgemate koolide tunnistused) lihtsalt kõigest paber.
    Olen ise see “luuavars”, kel taskus ainult keskkooli lõputunnistus. Edasi kohe õppima ei läinud, sest juhtus nii, et sain lapse. Sellise lapse, et tema kõrvalt kooli minna polnudki võimalik. Küll aga oli lapse kasvades võimalik (elu sundis samuti) teha osaajaga tööd ja käia kursustel. Järgnes teine laps ja osaajaga töö muutus kodus tehtavaks tööks. Kursuseid võtsin veelgi. Tööle naastes selgus, et tööandjal on “seal kuskil keskel” üks auk, mida sobiks lappima minusugune inimene. Vähese haridusega küll, aga hakkaja, sõnaosav ja piisavalt empaatiline. Lappisin seda auku mõned aastad, siis sain pakkumise tööandja koostööpartnerilt. Veelgi kõrgemal oli veel suurem kärisemine. Minu haridus ei huvitanud kedagi, neil oli vaja mind ennast. Tõsi, ma ei lõpetanud enda täiendamist kursuste abiga, aga võimalik, et sedasama on teinud ka see ülalpool lingitud isik.
    Olingi keskastme juht, keskkooli baasil. Ainult isikuomaduste põhjal. Tegin oma tööd üle kümne aasta ja tegin seda hästi. Loomulikult mind häiris, et haridus on kesine, aga ma ei leidnud selle omandamiseks sobivat aega. Midagi oleks kannatanud ja suure tõenäosussega oleks kannatajaks pooleks olnud mu perekond. Niisiis jätkasin samal rajal, kuniks hakkasin märkama läbipõlemise märke. Koolitasin enda kohatäitja välja ning lahkusin lillede, heade soovide ja korras närvidega.
    See aeg oleks olnud sobiv enda haridustee jätkamiseks, aga motivatsiooni enam polnud. Oli pere, kodu, kinnisvara, korralik pangaarve, hulgaliselt teadmisi ja kogemusi – tundsin, et see paber ei annaks mulle midagi juurde. Kui siis ainult teadmise, et mul on see paber.
    Selle asemel läbisin veel kaks kursust, tegin elus kannapöörde ja ajan nüüd vaikselt oma kodus üht asja. See “asi” toimib, toob leiva laualeja singi leiva peale. Kinnisvara toob omakorda sisse ja vahel abistan lisaraha eest ka endist tööandjat. Mõnikord ka lausa ilma rahata, kui tegu on pisiasjadega. Ma ei näe, et see süsteem mu eluaja jooksul enam muutuma või suuremat edasi arenema peaks. Mu eesmärk ei ole kuuluda rikaste edetabelisse, tahan lihtsalt keskmiselt hästi ära elada, nii et lastelegi jaguks. Praeguse prognoosi järgi jagub hoolega.
    Olengi keskealine keskharidusega kodus nokitsev isik nüüd. Tõsi – töökogemusega. Aga töökogemus on ka vabatahtlik töö, ei tasu seda alahinnata.

    Like

    1. Kui provva Zuzu ei oleks ise korduvalt avalikult väitnud, et mõned või teised inimesed on ebapädevad oma hariduse pärast (isegi, kui need inimesed on aastatepikkuse tööga oma pädevust tõestanud), võikski tegu olla “pauku tegeva luuavarrega”. Aga, näe, on.

      Huvitav, miks ronis provva ametisse, milleks ta tema enda isiklike standardite järgi täiesti ebapädev on. Topeltstandardid much?

      Ega neid variante üleliia palju pole, kuidas niivõrd inetu välimusega, korduvalt end rumala inimese demonstreerinud ja ilma igasuguse hariduseta, aga ilmsesti temperamentne naisterahvas kõrgele kohale saab.

      Iseasi, kas just terve pealinn peab kannatama seepärast, et Zuzu Izmailova oskab üle keskmise hästi lahti imeda.

      Like

    2. TAASkasutus on ikkagi see, kui asja kasutatakse ja siis edasi müüakse. Porgandil ju enamuses uued kasutamata asjad.

      Like

      1. Taaskasutus on suunatud sellele, et ühel inimesel ei seisaks niisama asjad ja teine inimene ei ostaks samal ajal uusi asju. Eesmärk on vähendada ressursikasutust ja kaitsta keskkonda. See ju praeguse skeemiga ongi nii . Kui Porgand oma dressid Sarapuusse viib, siis saab tema dressidest lahti, keegi saab dressid odavamalt ja maakera saastatakse ühtede dresside tootmise võrra vähem. Kui hind on 2/3 uue dressi hinda, siis võidab rahaliselt peale Porgandi ka ostja. Pahaks võiks seda panna ainult Adidas (või muu sponsor), aga nemadki vaid siis, kui koostööleping seda keelaks ja kui Porgand tõesti müüks suurtes kogustes neid spordiriideid. Nii see ilmselt pole, sest ajakirjanduses skandaali ei sündinud.
        See võib teha kadedaks (sest kõik tahavad raha teenida ja Porgandil paistab olevat tulus bisnis), aga mingist ebaeetilisest käitumisest rääkida on täiesti kohatu. Me kõik teeme oma asjadega seda, mida paremaks peame.
        Kui oleks spordiriideid vaja, siis ostaksin sobivas numbrid head ja kvaliteetsed asjad 2/3 hinnaga isegi, sest see on väga hea diil.

        Like

    1. Kuule jmk! Taaskasutus tähendabki TAAS kasutust, st kasutatud asja uuesti kasutamist. Sinu definitsioon on küll natuke mööda.. “Eesmärk on vähendada ressursikasutust ja kaitsta keskkonda. “- st siis sinu arust ka lihtsalt see, et ostan ja tarbin vähem (vähendan ju ressursikasutust ja kaitsen keskkonda), on taaskasutus? Ei ole ju.

      Like

      1. Jmk-l on väga õige põhjendus. Porgand kasutaski neid ju – isegi kui kasutamine on vaid yks photoshoot, siis sinu def järgi see ikkagi ju on taaskasutus 😀

        Like

    1. Ta võis vabalt nt pildistamise ajaks sildid alles jätta, kuna juba teadis, et myyb need edasi. Ja ehk ta tõesti polnud neid riideid selga proovinudki – mis siis? Kas tõesti oleks olnud targem need kappi jätta ruumi raiskama? Mis oleksid siis sina porgandi asemel selle suure hulga trenniriietega teinud?

      Like

      1. Mina nt annaks mõnele lastekodule, suurperele, koolile. Ma annetaks ära, aga see, mida sa siin püüad taaskasutuseks rääkida, ei ole taaskasutus. See on tavaline äri! Ja kui on nii palju asju, et neid pole vaja, siis ei pea vastu võtma. Ühe photoshooti jaoks saab asju ka laenata.

        Like

      2. Aga miks ta ei tohi neid vastu vōtta ja maha müüa? Sina vōid oma töötasu (nii rahas kui natuuras) anda loomulikult kōik lastekodudele. Olgu siis sellepärast, et sul on hea süda, vōi sellepärast, et sa ei vaja sissetulekut. Aga milleks sobrada vōōras rahakotis, kuhu inimene on raha teeninud täiesti ausalt? Aus vastus on kadedus. Häirib, et teisele tuleb kuidagi liiga lihtsalt raha (sinu arvates). Ei mäleta, et oleksin siit kunagi lugenud, et sina mingi heategevusega tegeled – vōi siiski annad lastekodudele raha, asju (olgu kasvōi kasutatud) vōi teed vähemalt neile tasuta vabatahtlikku tööd?
        Kas hiina kaltsude müük paari euroga on kuidagi “eetilisem” kui müüa kvaliteetseid spordiriideid? Nii teeb sinu sōbranna Marimell. Tal on ju ka Sarapuus boks, kus müüb tasuta saadud kaupa. Lihtsalt see kaup on ebakvaliteetne ja seetōttu odav. Vōi ei ole hiina rämpsu soetamine sponsoritelt üldse eetiline, sest sellega aidatakse kaasa lapstööjōu kasutamisele ja planeedi saastamisele? Väga imelik lugeda sellistest blogidest eetikatargutusi.

        Like

      3. Aga kui Porgandil on siiski täiesti tavaline äri, siis olgu. Tema seisukohast pole vahet, kas temalt ostetud kaupa loetakse taaskasutamiseks vōi lihtsalt soodsaks ostuks. Sina tegele oma kadedusega ja kui leiad, et kuskil on vaja rahasüsti, kellelegi uusi riideid selga vōi käed tööle külge panema, siis mine, tee ja pane.
        Naeruväärne on rääkida, kuidas sina annetaksid ja kellele kōigile. Keegi ei keela jutustamise asemel tegutseda.

        Like

      4. Tore et sa mind nii hästi tunned. Minu riided kõik lähevad taaskasutusse/heategevusse. Sai ka loodud “ostustopp” grupp Facebookis, et inimesed vahetaksid/jagaksid endale enam mitte vajalikke asju. Aga las olla. Ma võin sinusuguste teadjate kommentaatorite jaoks kade ka olla. Mul ei ole vaja end tõestada.

        Like

      5. Milline AUS vastus? Sa oled lihtsalt häiritud mōttest, et mingil Porgandil läheb liiga hästi. On edukam ettevōtja kui sina (blogi on tal nagu kaubamärk, kirjutab raamatuid), tal on paremad sponsorid kui sul.
        Ei häiri, ei ole kade? Siis ära ussita.

        Like

    2. Ei. Kui sa oleksid aus, siis sa ei ussitaks. Mis sind segab? Porgand äritseb, on ettevōtja? Nōukaajal seda pōlati, aga viimased 25 aastat ei ole ju nōukaaeg. Ei ole normaalne oodata, et keegi toob Sarapuu kirbukasse täitsa tasuta tutikaid brändiriideid. No vōibolla mōni lollike toob, aga reeglina loodetakse seal ikka raha teenida, kuigi enamikul ei ōnnestu. Ei ole normaalne loota ja isegi pidada kohustuslikuks, et keegi annab oma kauba lihtsalt ära, sest sinu meelest on see “eetiline”. See on käsi pikal mangujate ja sotsialismiihalejate mōtteviis. Sina ju pole selline. Proovisid ise restoraniäri ja poepidamist, tead ju, et ettevōtluse eesmärk on kasum.
      Mis mōttes on need “ebaeetilised”, kellel on rohkem kui sul, vōi läheb (tööalaselt, ärialaselt) paremini? Fitnessblogiga ilmselt saabki teenida ja elustiiliblogiga mitte (suured tegijad ehk välja arvatud).

      Like

      1. Su argumendid ja loogika on nii absurdsed (minu jaoks), et meil pole rohkem mõtet vaielda siin. MINU jaoks ON selline käitumine vale, ei ole sama, mis äritegemine. See et kellelgi hästi läheb, ei ole mind kunagi häirinud. Elan kaasa Ostrati edule, isegi Malluka üle on hea meel, et ta endast brändi oskas teha, jne. Paljas porgand on ilus ja tubli, aga MINU jaoks ebaeetiline. Ei ole vaja süvaanalüüsi teha mulle kui mu tõekspidamised on teised ning väljendan oma arvamust tsips sarkastilisemalt.

        Like

  6. Sinul polnud üldse argumente ja ei tulnud ka nüüd. Seda tahtsingi öelda. Sinu arvates on Porgand ebaeetiline. Minu arvates oled sa lihtsalt kade. Kui sinu arvates inimene ei vōi OMA vara müües kasumit teenida ja sul on mōistest “äri” mingi oma arusaamine, siis palun väga.

    Like

    1. Ma juba avaldasin siin kommentaariumis oma arvamust, et minu silmis on kaks eri asja: on taasakasutus (üks asi) ja äritsemine (teine asi). Ja minu kriitika olekski suunatud selle pihta, et Porgand teeb taaskasutuse sildi all äri (nagu sa isegi julgelt väidad). Muideks taaskasutuskeskustes on keelatud äritsemine – sellistesse kirbukatesse ei tohi oma uusi (siltidega) asju müüma minna butiigid näiteks. Aga kuidas on Porgandi tegevus midagi muud kui butiigitsemine? Samamoodi tulevad tema “riideärisse” uued riided sisse ja välja müüb ta need kasumiga. See on butiik, mitte taaskasutus ja isegi puhtalt kirbukate sisekorrareeglite järgi on kirbukates igasugune “butiigitsemine” keelatud. Oma riideäri tuleb ajada kuskil mujal, netis näiteks. Tegemist on kasumile orienteeritud äriga, mitte taaskasutusega. Ja neid kahte asja ei saa kuidagi omavahel segamini ajada või mõlemat korraga teha.

      Liked by 1 person

      1. Oot, kas Sarapuu kirbukas tegeleb kasumita? Vōi Humana? Vōi ei saa preilikesed lihtsalt aru, et ettevōtlus on kasumile suunatud tegevus? Peakestes on mōte, et on mingi kasum, mida tohib teenida, ja üks teine, mida ei tohi? See teine on ebamoraalne, sest seda ei suuda teie ise teenida. Vōi läks segi see, et enda isiklike asjade müügilt teenitav kasum ei ole maksustatav, aga muult müügilt teenitav kasum on?
        Sarapuus on päris palju uusi asju ja müüakse ka nt toitu.
        Muidugi vōib ka suureliselt teatada, et ei saanud argumentidest aru, seega see jutt on rumal. Preilikesed ju teavad, et äri on paha-paha ja taaskasutus ei saa olla äri. Sellised naiivsed neiud ilmselt ei tea mitte midagi ka moekunstnikest, kes ainult taaskasutust teevadki. Suure raha eest. Harige siis ennast.

        Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s