Miks ma EBA2018 osa võtan? *

Alustame algusest. Jah, mina olen otsustanud EBAst osa võtta. Mitte selle pärast kui tsiteerida klassikuid: “Leenu sõbrana peab osalema Eveliis ja Eveliisi osalemisega peab osalema Ebapärl.” Kui üldse, siis peaks ma MITTE osalema, sest suure tõenäosusega Ebapärlikarp ei osale, aga teate, ma ei ole lammas, kes karjas käib, ja ma teen oma otsuseid ise. Sõltumata sellest, kellega ma läbi käin või ei käi. Miks ma siis osalen? Oot, las ma ennetan. Et sõpra toetada ja Mallukale vastanuda oleks kaks populaarsemat vastust ilmselt anonüümsete kommentaatorite ja perekägude arvates.

Tegelikult on minu puhul asi palju lihtsam. Ma lihtsalt tahan. Ja ma ei ole piisavalt suur ega nii palju teistest parem, et mitte osaleda. Minu väärtutega ei ole üritus üldse seotud.

Ma saan aru, et EBA (kui keegi ei saa aru, siis tegu on blogiauhindade jagamisega) on kõmuline ja vastuoluline ning on asju, mis ka mind häirivad. Kõige rohkem häirib, mind ehk see, et EBA on “sild blogijate ja turundajate vahel”. Mina arvasin ja tahaksin, et tegu oleks justkui omamoodi meelelahutusauhindade jagamisega. Ja ei ole vahet, kas viies aasta järjest on rahva lemmik Henry või Lipsuke või Mallukas või keegi hetkel veel tundmatu. Minu jaoks on see (meelelahutajate) tunnustamine. Samal ajal võib olla mõnele ka moodus kellelegi silma jääda, ma ei tea, ma ei heida ette. Mina isiklikult ei oma ambitsiooni blogiga teenida või tuntuks saada, telesse ei kipu ja raadiointervjuud, mis olude sunnil olen pidanud andma, on ka midagi sellist, mida ma pigem ei teeks. Mulle meeldib kirjutades oma tähelepanu saada, rohkem ma ei vaja. Ei, ka endale ei kirjuta ma ammu enam ja mingis mõttes on ka minu blogi mulle töö, aga sellisel juhul lisatöö, mitte teenistus, mille nimel ma ükskõik, mis sodi reklaamiks või ninast veri välja pingutaks.

Ehk siis võib olla ei peaks seda rõhutama, et EBA on justkui reklaamikanal. Kui ta seda ka on, siis olgu diskreetselt, orgaaniliselt, taustal.

Jah, ka mina olen seda meelt, et üritus ei tohiks olla korraldaja vaid ürituse nägu. Korraldaja ei saa endale tõesti lubada teatud sõnavõtte ja ilmselt siit ka paljude vimm Marimelli vastu. Kui ma oleksin Marimell, siis ma oleks aasta otsa teinud lobitööd ja PR, et vanad vead siluda. Kui ma oleks Marimell, siis ma oleks püüdnud leida koostööpartneri, et üritus oleks anonüümsem, mitte ei seostuks teatud nimega, nii et Perekool saaks kihada. Kui ma oleks Marimell, siis ma saadaks pressiteateid, püüaks üritust teha suuremaks ja tähtsamaks, nii et sellest saaks meediasündmus, mitte blogijatekeskne üritus, millest keegi teine ei tea. Kui ma oleksin Marimell, siis ma ei kutsuks kohale Anu Saagimit ja Zenja Fokinit, keda ilmselgelt see teema ei erutanud ning kes pigem tekitasid osalejates ebameeldivust. Kui ma…Ma võiksin kriitikaga jätkata, aga on üks aga. Mu iga lause algas “KUI MA-ga”. Aga ma ei tee midagi, ma ei viitsiks sellist asja organiseerida. Ma saangi siin vaid “KUI MA-tada”

Mulle ääretult meeldib EBA mõte ja seepärast ma seda ka ei boikoteeri. On ligadi-logadi, on tõesti, aga kas keegi teeb paremini? Konkureerivat üritust teha oleks naeruväärne – mäletate “Eesti miss” ja “Miss Estonia” valimist – aga kui keegi oskab paremini ja professionaalsemalt, siis võtke üle ja tehke ise üritus. Ausalt. See ei ole siin mingi ülbe “tehke paremini või makske kinni” fafaatamine, vaid üleskutse. Blogijate meelelahutusauhinnad!

“Ma ei osale, sest see ei anna mulle midagi juurde” on üks põhiargumente, mida ma olen kuulnud nende suust, kes ei osale. Ma blogin vaid endale, ma olen niigi kuulus, ma ei taha auhinda, see ei lähe kokku mu väärtustega, ma ei taha olla  reklaami ja turundajate sillal. Mina küsin, et aga mida see juurde andma peakski? Peale väikese tunnustuse (mida jah saab ka kommentaarides ja lugejatelt otse, tean tean ka seda vastust). Ärge osalege tuntuse ja auhindade ja potentsiaalse SUURE sissetuleku pärast, osalege sellepärast, et te tahate, et selline üritus toimuks ja olemas oleks ning lõpuks paremaks muutuks. Ma ei ole siiani üle saanud Marimelli “paugupükste” postitustest, aga minu jaoks on EBA ja “paugupüksid” kaks eraldiseisvat asja. Võib olla saab ka Marimell sellest aru ja pea järgmisel aastal end õigustama, miks üritus on selline või selline. Ja võib olla on väga professionaalselt korraldatud üritus? Erinevalt esimese aasta fopaast. Mul on kahju, et “suured” blogijad ei osale, sest ega ma ka ei taha ju üksinda 16aastaste neiudega nö rinda pista – mis mul isegi pista, nende lugejatega ma ilmselt isegi ei konkureeri ja saaks haledalt vastu pükse. Ma tunnen end muide nagu dinosaurus, kes üldse ei saa aru, mis värk nende juutuuberitega on. Kellel on aega pikki videoid vahtida? Kuna? Kus? Jp, saan aru, ma olen väljasuremisohusliik, sest ei…ma ei tea, mis peaks juhtuma, et ma hakkaks tegema videosid sellest, kuidas ma juukseid kammin või juustu söön.

Ühesõnaga.

Tuli pikk, kriitikat täis (mis tegelikult vist omamoodi oli mõeldud toetuseks) ja ilmselt laialivalguv postitus, aga ma lihtsalt tahtsin öelda, et ma osalen. Ma küll ei tea, kuhu ma end liigitama peaks, aga see on kõige väiksem asi. Võite mind nüüd kividega surnuks pilduda, et ma nii nõme olen ja ka ei boikoteeri või kunagi minu poolt hoopis hääletada. Üldse ei pea, aga võite. Teen juba vaikselt reklaami endale;)

Ja ühel päeval loodan ma, et see on tõesti üritus, kus tunnustatakse KÕIKI blogijaid ja millest tahaksid KÕIK osa võtta. See on hea eesmärk, mille poole püüelda ja mille nimel seda üritust teha.

Ma ainult loodan, et sel aastal ei ole mingit vippideks ja mitte-vippideks jaotamist erinevate korrustega, sest vot kui midagi veel…siis vipiks olemine on küll nii aasta 2000. Wannabeendus kuubis. Keefiri ka ei taha laual või hiina toitu. Tahaks mõnusat pidu, mis ei vajuks laiali kohe kui viimane inimene oma kingikoti kätte on saanud.

Korraldajatel on veel aega…

*kui see üldse peaks kedagi huvitama või blogiuudistekünnist ületama.

9 thoughts on “Miks ma EBA2018 osa võtan? *

  1. Mulle hakkab tunduma, et selle ebaga on mingi marimelli-karmavärk 😀 ideepoolest ülihea aga no ei saa vedama, 3% on tähelepanu sellel millel peaks (vinge – need ja need said tunnustatud möödunud aasta blogimiste eest!) ja 97% kajastust on sellest kes mida hästi-halvasti arvab, soovitab, miks osaleb/ei osale jms Peaks ju olema vastupidi, nüüd ei saa bläkkide eest ka enam selle taha pugeda, et esimene-teine kord. Lihtsalt nigel, kui läheb nii nagu sel aastal tundub, et läheb – et osaleb vaid 1-2 laialttuntud blogijat ja ülejäänud marginaalse lugejaarvuga blogid… hea jah, et uutele/vähetuntutele võimalus antakse tähelepanule aga siis peaks ka kogu kontseptsioon seda toetama ja selgelt väljendama – a la hüppelaua-üritus /milles pole midagi halba/ 🙂

    A mida sa arvad sellest, et võitjad on kohustatud saadud auhindadest blogima?

    Like

    1. Kas pole selle osalemise-mitteosalemisega asi mõnevõrra ka nii, et tase on blogidel ikka nii väga erinev, et kõik ei tahagi ühte patta pandud saada? Miks peaks sisukas ja huvitav blogi, kus hea kirjutamisstiil ja laitmatu õigekiri, võistlema nendega, kes temast igas mõttes tublisti allpool? Mis rõõmu sellisest auhinnastki on?

      Like

    2. Sellele viimasele küsimusele – miks ma peaks lubama kellelgi, kellel puuduvad igasugused reklaamialased teadmised ja põhimõtted, oma blogi ära kasutada ja sinna minu eest reklaami MÜÜA – tahaks mina ka vastust. Vahet ei ole, kas sellele on külge seotud õilis “blogimaailma edendamise” lehv või mitte, see on ju võõraste kanalite teadlik ära kasutamine?

      Like

    3. Jah, kusjuures see ei olekski üldse paha mõte, et hüppelaua-üritus neile, kes seda tahavad ja polegi midagi halba. Kindlasti on blogijaid, kes tahaks tähelepanu, aga ei saa seda, ja miks siis mitte seda nii saada. Võib-olla kooruvadki uued Henryd ja Mallukad välja?
      See auhindadest kirjutamise kohustus…Ütlen ausalt, mind ei pane mitte mingi nipiga kohustuslikus korras millestki blogima. Auhind käib kaasas. Sponsorid peavad oma tähelepanu saama muul moel. Fotoseinad jms. Kui auhind on midagi, mis tõesti meeldib, siis sellest kirjutatakse ilmselt niikuinii, st et mainitakse ära. Ajuvaba on aga kirjutada eraldi esseed nt reisikindlustusest. Eeldan et asjalikud sponsorid ka midagi sellist ei ootagi.

      Like

  2. Ma olen sõbrannadega arutanud EBA üle, et kes peaks saama tunnustust. Kas need, kellel on kõige rohkem lugejaid või need, kes tõesti kirjutavad hästi ja kelle blogi kujundus on professionaalne jne. Et kui “tunnustame parimaid”, siis parimad ei ole ju tihti kirjaviisilt jms need tuntumad? Minu arvates on see nii ja naa…Parim blogiauhinna kontekstis ei tähenda minu jaoks, et peab olema kõige-kõigem grammatilises mõttes ja visuaalselt, see võib olla ka tavaline elustiiliblogi, mis inimestele midagi muud pakub. Samastuda, vastanduda, kaasa elada, analüüsida, taga rääkida, you name it. Küll aga meeldiks mulle ka et olekski žürii ja nomineeritud saaks ka need, kes never ise ei osaleks. Ma ei ole ilu- ja moeblogide sihtgrupp, aga selles ilublogijate grupis on ikka täitsa kihvte blogisid, st ilusaid ja professionaalseid.

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.