Näita mulle ka mu isa, palun!

Käisin hiljuti sõbral külas. Istusime niisama, lobisesime maast ja ilmast, lastest, elust-olust, vanematest. Mu sõber rääkis oma perest ja oma pärisisast, kellega tal ei ole mingit kontakti, aga et ta teab, kes ta on. Rääkis, kus ta elab ja millega ta tegeleb. Mida rohkem ta rääkis, seda rohkem hakkas mul peas mingi kelluke helisema, et kõlab nii tuttavalt.

Ma nimelt käisin suvel ühel üritusel, kus osalesin ka ühes töötoas ja mulle tundus, et seda töötuba viis läbi täpselt selline inimene nagu mu sõber kirjeldas. Uurisin natuke veel ja mõtlesin, et kas küsin või mitte. Lõpuks siis rääkisin ära, et olin suvel sellisel üritusel ja juba tuttav kõlas see osa, millega sõbra pärisisa tegeleb, et kas võiks sama mees olla. Sõber vastas, et loogiline oleks, sest selle alaga ei tegele seal piirkonnas paljud.

Täiesti müstika kui väikeseks muutus korraga maailm. “Tead, see on nii sürreaalne, et mul on sellisel juhul sinu pärisisast oma telefonis ka mõned pildid,” ütlesin ma. Istusime natuke aega vaikuses. “Kas sa näitaksid mulle ka, milline mu isa on?” küsis sõber mõne aja pärast.

Ja nii näitasingi ma oma telefonist oma sõbrale tema isa pilte. Sarnasus oli täiesti olemas.

2 thoughts on “Näita mulle ka mu isa, palun!

  1. See postitus tegi mind kuidagi eriti kurvaks 😦
    Kurb kuidas elu keerleb ja pöörleb vahel nii,et inimesed kes peaks olema meile kõige kallimad on hoopis võhivõõrad 😦

    Like

    1. Meid kõiki olime peale seda lugu natuke melanhoolsed ja ma ise olen väga palju mõelnud sellele, et ka mulle kallid inimesed on mulle võõraks jäämas. Elu.

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s