Minu ja Mareki suurim erinevus

Sõitsin koju ja järsku torkas mulle pähe, mis on minu ja Mareki suurim erinevus.

Et kõik ausalt ära rääkida alustan ma kaugemalt. Eelmisel nädalavahetusel käisime Idaga Pärnus, ma ei olnud jõudnud viitsinud kohvrit veel lahti pakkida ja nii seisis see ka veel esmaspäeva õhtul koridoris. Mis tast enam lahti pakkida ja ära viia kui me juba teisipäeva õhtul pidime Rootsi minema. Pakin lahti ja kokku ühe hooga teisipäeva hommikul, mõtlesin ma. Kuigi ma teisipäeva hommikul enam tänu muutunud töösituatsioonile ei teadnud, kas me ikka läheme kuhugi, viskasin ma enne Ida lasteaeda viimist kohvrisse juurde mõned asjad ja viskasin kohvri autosse. Lõuna ajal olin ma juba kindel, et me ei lähe õhtul kuhugi. Aeg hakkas käest ära kaduma. Aga ma kihutasin ikkagi Idale lasteaeda järgi ja kimasime sadamasse. Ütlesin Marekile ka, et ega ma ei tea, kas jõuame, aga proovime. Jõudsime isegi tund aega enne väljumist, mis minu puhul on ikka nagu väga vara jõutud. Isegi pileti ostmisega ei pidanud kiirustama. Ega te ometi ei arvanud, et mul oli pilet ostetud varem?

Kolmapäeval hakkasin ma vaatama, kuidas Rootsist tagasi saada. Ainuke kriteerium oli, et pean laupäeva lõunaks jõudma Tartusse. Ilmselt ikka laevaga. Laevapileteid uurima hakates selgus, et koolivaheaja puhul on hinnad kõrgeks aetud ning muutsin oma plaane. Valisin lennuki. Mis seekord oli per nägu soodsam kui laev. Ida pidi niikuinii jääma Rootsi Tarrrrrmot ja Merrrrrlet (Ida rõhutab neid r-tähti nii, et meile on ka see külge jäänud) ootama, siis sobis see mulle hästi. Mõeldud tehtud ja broneeritud sai täna lõunaks lennureis läbi Helsingi Tallinna.

Hommikul ärgates oli mu telefonis sõnum. Ida kutsuti oma Norra lasteaiasõbra ja (endise?) peika sünnale. Neljapäeval. 8.03. Meie esialgne plaan oli Norra minna alles 9. või 12. märts, aga kuna mul otseselt mingeid plaane ega takistusi polnud, siis miks mitte minna ka juba kolmapäeval. Küsisingi Idalt, kas ta Norra tahab minna. Magnuse sünnipäevale .”Jaaaaa!” hüüdis Ida ja veel enne kui ma jõudsin osta Nynäshamn Stockholm rongipileti, olid mul järgmiseks kolmapäevaks valmis vaadatud lennupiletid Oslosse. Kolmapäevane lend on üldjuhul ka soodne. Oli ka seekord.

Kauaks me Norra jääme ma ei tea. Ma ei oska planeerida, ma vaatan asju jooksvalt. Milleks üldse planeerida? Alles planeerisin ma, et olen 20.03 Kopenhaagenis, aga ei ole, arvasin, et niipea ka ei satu uuesti, aga ikka satun, juba varsti. Samal ajal planeerin ma poolenisti üht käiku Amsterdami. Korraga tuli vajadus;) Nagu välk selgest taevast. Aga see võib ka veel muutuda, kes teab. Elu on ettearvamatu.

Kuna ma Mareki ja enda erinevuseni jõuan? No ilmselt te juba aimate. Kell viis maandusin ma lennujaamas, kella poole kuueks olin ma sadamas (no oli vaja läbi põigata). Ma tean, et viimane Rootsi laeva check in´i hetk on 17:40. Vaatasin laeva ja mõtlesin, et pähh, astuks ka laeva – Tarrrmo ja Merrrrle olid ju selles laevas, aga siis tuli mulle meelde, miks ma üldse varem Rootsist tagasi tulin. Tartu. Mul on homme Tartus vaja olla!

Marek, kes algselt pidi ka nendega Rootsi minema, otsustas eile ümber – ma ei saanud aru, kas tal oli mure, et maja jääb kütmata või oli mingi töövärk või jumal teab, mis veel, aga kui ta mulle veerand viis helistas, et hakkas töölt liikuma, mõtlesin mina, et noh jõuab ju veel laevale. Ütlesin talle ka. “Aa ei, mul ju pakkimata ja ma ei saa ju ja…” Sada asja tuli sealt vastuseks. Ja ma mõtlesin. Kui MINA oleks olnud sellises olukorras, et tean-ei tea, kas saan minna, siis ma oleks igaks juhuks ikka kohvri autosse visanud (mida ma nädala alguses tegingi) ja ISEGI kui mul ei oleks kohvrit olnud, siis ma oleks selles situatsioonis kaks kätt taskus (eeldatavasti ka rahakott taskus) laeva astunud. See on ju kruiis. Hambapasta ja -harja saab laevast ka osta.

Aga Marek ei ole mina. Tema otsused on läbi mõeldud ja kaalutud. Mina olen spontaanne. Marekis puudub spontaansus. Marek seiklusi ei armasta. A see vist ongi põhjus, miks me koos elame ja kokku sobime. Üks mõõdab kümme korda enne lõikust, teine usaldab kõhutunnet ja tuju, kokku tuleb üsna stabiilne paar.

2 thoughts on “Minu ja Mareki suurim erinevus

  1. Ma vist olen rohkem Mareki tüüpi inimene. Minu jaoks on ainult 3 nädalat ette lennupiletite ostmine juba spontaansuse tipp 😀
    Ma töötan aga koos Sinu tüüpi inimesega. Vahel (no keskmiselt kord päevas) ajab ikka täiega vihale, aga palju rohkem olen kade! Sel ajal kui mina teen nimekirju ja detailset tegevuskava ning stressan juba ette asjade pärast, mis tõenäoliselt ei juhtu, on mu ülemus juba alustanud mingit asja, ümber mõelnud, teed teinud ja koertega jooksmas käinud ja uuesti esimest asja alustanud. Ja pole kõige selle juures üldse stressis. Krt, tahaks ka nii! 😀

    Liked by 2 people

    1. Eile Marek luges seda postitust ja ütles, et mis mõttes tema pole spontaanne. “No kas sa tuleks minuga homme Tartusse niisama lambist?” küsisin mina. “Ma olen sellele mõelnud,” vastas ta. “Aga siis see pole ju enam spontaansus, sa oled plussid ja miinused enda jaoks kokku löönud juba?” Marek noogutas. Ja jäi koju.

      Liked by 3 people

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.