Unenäod

Mul on alati olnud hästi sürreaalsed unenäod. Nüüd antidepressantide tõttu on need veel sürreaalsemateks läinud, kui nii saab öelda, sest unenäod on nii tõesed, et mõnikord hommikul ärgates ma ei ole kindel, kas nägin und või on see asi ka päriselt juhtunud mingi aeg tagasi. Ma tean, et see kõlab nii locolt, aga no näiteks võin ma unes näha, et istun arvutis ja kirjutan blogipostitust. Mõnikord pean ma siis järgi vaatama, kas see oli uni või ma päriselt eelmisel õhtul kirjutasin midagi.

Hästi tihti näen ma unes lapsepõlves läbi elatud ebameeldivaid seiku. Tihti on need vanad juhtumised mu unenägudes tänasesse konteksti jõudnud. Ma olen nii tihti õnnelik kui üles ärgates taipan, et see oli vaid uni. Hästi palju on mu unedes hirmu ja põgenemist. Miks?

Kolm- neli korda olen ma unes näinud lähedase inimese surma. Vanatädist nägin und, et me käisime sõjaväes onu vaatamas ja jooksime pärast rongi peale, mina sain rongile, aga tema jäi rongist maha, kukkus pikali ja sõdurid hakkasid teda peksma. Hetk hiljem oli tädi kõrge mäe tipus ja haihtus siis uttu. Tädi suri üsna pea pärast seda unenägu. Muidugi ei osanud ma seda und nähes surmaga seostada, vaid nüüd tagantjärele. Nii ka nende teiste unenägudega. Üks uni lõppes nagu te teate nii, et saatsin peikale sõnumi, et kas ta on surnud. Ta suri umbes samal ajal autoõnnetuse tagajärjel.

Nädal tagasi kirjutas mulle sõbranna, et nägi toda sama peikat unes. “Veider oli,” ütles ta. Tema jaoks ilmselt oligi, aga minu jaoks on sellest peikast unenäod tavalised.  Natuke võib olla ebameeldivad, sest ma ei saa nendest unenägudest aru. Ma ei saa aru, miks ma neid näen. Need ei ole mingid romantilised igatsevad unenäod, mida ma häbeneks ka oma abikaasale rääkida (kuigi ma ei ole seda teinud – ilmselt nüüd tuleb rääkida), vaid kummalised udused unenäod. Ma näen seda peikat tegelemas erinevate asjadega, erinevates situatsioonides, ma tean, et see on tema, aga ma ei näe kunagi tema nägu või on ta vale näoga või on ta nägu udune. Alati. Aga nimi, kohad, tuttavad on tema omad. Ma ei saa aru, miks ma teda udusena näen. Sõbranna ütles, et need on hoopis deemonid.

Mis deemonid ja mille pärast? Ma ei taha deemone unes näha.

7 thoughts on “Unenäod

  1. Ma tegin ka varem üsna tihti unes oma varasemat 2 peikat, kes olid mingitel ajaperioodidel väga olulised. Ma ise seostasin seda sellega, et meil jäid asjad lõpetamata. Ühele kirjutasin siis kui ta naine ta maha jättis. Vabandas minu ees, et minuga halvasti kàitus. Teisele kirjutasin ja vabandasin ise, sest tundsin aastaid süüd kuidas ma ta maha jàtsin. Peale seda need unenäod lõppesid. Praegu nàen neid üsna harva.

    Like

      1. Mina näen ka lahkunut inimest enamasti kellegi teise kehas või üldse mitte adekvaatse inimese omas. Küll aga ei oska nõu anda, mis sa teda nii palju unes näed. Oled ta haual käinud viimasel ajal?

        Like

      2. Jah, ma käin ikka seal haual. Viimati jōulude ajal. Kuna haud samas surnuaias, kus mu lahkunud sugulased, siis alati käime ka tema haual.

        Like

  2. Ole ettevaatlik, et ta sind kaasa ei taha viia, vota piibel ja loe psalm 91 enne magama minekut, pane valge kuunal enne ood polema.
    Deemonid on olemas ja nagu oeldakse, Saatana suurim saavutus on olnud veenda inimesi, et ta ei eksisteeri.

    Like

  3. Äkki su mälu hakkab detaile temast unustama, et näed teda uduselt või kellegi teisena? Aju ei oska teda enam genereerida unes? Ei oska öelda, miks teda näed, aga sellesse ma ei usu, et tegemist deemoniga oleks.

    Like

  4. Mina näen ka üsna elavaid unenägusid viimasel ajal, sealjuures on veider see, et ma tegelikult magan halvasti (ei jää magama, ärkan öösel mitmeid kordi ja ei uinu uuesti), kuid unenäod on seda ehtsamad (paar korda on pea-aegu lucid dreaming kogemus olnud). Unenäod on valdavalt üsna halvad, mitte otseselt õudukad, kuid rõhuvad ja mõjutavad mu tuju veel mitu päeva tagantjärele. Olen viimase kuu jooksul näinud unes nii vanaonu, kes minuga väga rääkida tahab (ärgates olin veendunud, et varsti tuleb kõne, et ta surnud, kuid õnneks elab tänaseni) kui vanatädi, kes nõudis, et esmaspäevaks kella kolmeks kirikusse aja kinni paneksin (ka elab). Korduvad unenäod on mul mu lahkunud lemmikloomadega seotud, unes on nad kõik elus ja on kaks varianti, kas ma olen nad kuskile maha jätnud (mida ma reaalsuses kunagi ei teeks) või nad on vigastatud ja ma ei saa neid aidata. Emotsionaalselt väga raske ühesõnaga ja kui päeval saab veel kuidagi negatiivseid mõtteid suunata positiivsemaks, siis unenägude näol ei oska nendega mitte kuidagi võidelda.

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.