Rääkisin hiljuti ühe sõbrannaga, et me ei mõista mõningaid turul olevaid tooteid, mida inimesed näivad siiski tarbivat. Sõbranna ütles, et me oleme moodsa äri jaoks lihtsalt liiga lollid. Või vanad. Et lihtsalt ei mõista.
Täna hüppas mulle Instagramis ette sponsoreeritud postitus fotokaartidega. Vist oli neil poppidel asjadel selline nimi? Teate neid kaarte, mida saab lapsele kõrvale/sülle/kätte panna, et teha siis pilt “minu esimene sõna”, “minu esimene amps”, “minu esimene autoreis”, “minu esimene” + kuude kaardid ja nüüd ka raseduse nädalate kaardid. “Täna rase 20 nädalat”, “täna 20+1”, “täna 20+2”. Ma olen näinud vähemalt viit erinevat selliste kaartide tootjate reklaame. Kas need kaardid ja sellised fotod on tõesti nii popid, et tasub selliseid asju aina juurde ja juurde toota? Osad neist kaartidest ei ole isegi nunnud ega erilised, lihtsalt suvaline tekst, suvaline värv ja suvaline pilt. Mu meelest rikuks selline kaart foto pigem ära. Või saab neid kuidagi erinevalt kasutada? Kes üldse on need inimesed, kes iga enda ja oma lapse/laste hetke niimoodi stiliseeritult pildistavad?
Mu jaoks on see nii jabur äriidee, aga tundub, et turgu on, miks neid muidu nagu seeni peale vihma tuleb ja ilmselt ongi asi vaid selles, et mina olen loll (moodsa) äri jaoks.
*Päisepildil mina sel aastal esimest grilli ootamas. Kahjuks fotokaarti ei olnud. Loodan, et varsti toob keegi turule ka täiskasvanutele iga hetke pildistamiseks erinevad kaardid. “Minu uued kingad”, “minu uus soeng”, “minu esimene grill”, “minu pulmaöö”, “minu lahutus”.
Ooo, ma kohe ostaks kaardi kirjaga ” minu uued kingad”. Ja üldse, neid võikski kohe kingapoes müüa. Ja pesupoes kaarte ” minu uued püksid”. Toidupoed “hooaja esimene arbuus” jms. Mõtle, kui palju selgust see maailma tooks!!
Kui ma olin postituse ära kirjutanud, siis mõtlesin ka, et aga mu ju ostaks “minu uued trussad” ja “minu esimene karulaugupesto” kaardid. Nii et siiski vajalik toode
Ausalt viimane kommentaar täna: ma veel mõtlesin, et kui juba poes müüdaks, siis las olla värvivalikuga, nt ” minu uued kollased ketsid” või “minu uued punased püksid” , ikka selguse huvides, sest mäletad seda lugu, kui terve maailm ei suutnud ära otsustada, mis värvi kleit on. Ja see mõjuks kaardiärile hästi, sest iga kord kui ostes uut värvi ketsid, ostad uue kaardi ka.
Ikka tæiesti geniaalne bussiness kui nüüd analüüsima hakata:D Tuleb inimestega rääkida;)
Mde, vaga inspireeriv blogi, mul tuli uus äriidee (maailma selguse tarvis): TUJUKAARDID! Võiks kasutada nii fotodel kui päriselus. Päriselus nt kleepse, nagu lastele mängutoas rinda pannakse. TUJUKAARDID märgistaksis tujusid. Ma nt tihti vaatan inimesi nii piltidel kui lives, et ei tea kas mossitab või unine või…
Hahhaa! See on ju lausa geniaalne idee, krt ma teen selle ära:D
Kusjuures need tujukaardid oleks päriselt ka heaks õppevahendiks lasteaialastele või erivajadusega lastele oma tunnete väljendamiseks ning mõistmiseks.
Tunnete kaardid on juba täitsa olemas ja mitmes erinevad versioonis 😀
Kas sinu trööstiplaastrid on kuidagimoodi vähem “moodsa aja äri”? Usun, et nende puhul mõtleb keskmine inimene täpselt samamoodi, et miks küll…
Hakkas kergem? 🙂
Mina näen küll trööstiplaastrites päriselt suurepärast toodet, mis päris tihti aitabki nii hingehaava kui kohutava kriimustuse puhul. Ja pisarad kaovad kiiremini, sest lapse tähelepanu läheb mänguasjale.
Lisaks sellele on need head lohutajad suurematele lastele, kel juba häbi kaisulooma kaasas kanda, aga kes teatud olukorras muutuvad närviliseks või araks ning tahaks oma lemmikut kaasa. Sellises olukorras on trööstija nagu väike salajane kaisuloom, kes rahustab (karvast pinda saab salaja silitada;)
Mida sa silmas pead, et hakkas kergem? Ma ei tulnud end välja elama või kellelegi ära panema, püüan vaid viidata asjaolule, et tekitasid väikestviisi “pada sõimad katelt” olukorra. Kui lubatud on ainult positiivsed ja kiitvad kommentaarid ning teises suunas vaadata ei tohi, siis nii ütlegi, edaspidi tean, kus suu kinni hoida.
Kas sulle tundub, et on lubatud vaid kiitvad voi positiivsed kommentaarid? Kindlasti mitte. Ma pidasin silmas, et kas hakkas kergem kui said ära torgata. Minu arvates ei ole need sarnased tooted, selgitasin ka, miks ma nii arvan. Aga jah ma ei vaidle vastu, et kindlasti voivad nad monele mottetud tunduda.
emotsioone kirjeldavad mängud-kaardid on mu meelest rahva raamatus müügil, väga täpselt pole küll süvenenud
Emotsioonide õppimiseks on isegi vist mingi Lego Duplo kollektsioon. Üleüldse on lastele vist pm kõike müügil, mida hing või ihu ihaldada võiks.
Aga täiskasvanutele … jaa. Sellised kaardid oleks juba edasiarendus nendest tsitaatidega postritest 🙂 Ja jube lahe oleks ju käia ringi ja pildistada ennast kaardiga “Minu sünnipäev”, “Minu viimane hammas”, “Minu esimene tselluliit” jne jne.
Minu viimane hammas. Da best!
Tead, kui sa teed need tuju/misiganes/asjade/lahutuse/viimastehammaste täiskasvanu kaardid ära, ma põhimõtte pärast kas või ostaks sult komplekti.
Aga miks need titeomad müüvad ja turgu on plju – sedt beebimajandus müübki ja igasugu jura eest saab raha. Kuidas sa siis ei osta oma nupsukesele kõike nunnut kokku? Seda on ju VAJA, sest sa armastad teda – üldse pole asi selles, et oled megahirmonaalne ja seega kerge sihtmärk. Ma räägin – beebid, pulmad ja lemmikloomad – koik sellega seonduv on juba hea papikokkuajamisskeem. Sest makstaksegi seda, mis küsid.
Lisaks eelpoolnimetatule on hea rahateenimisallikas ka surmad.
et nagu minu esimene surm ja muud kaardid, mis saaks matustel ära kasutada peielauas jne? See oleks päris hea. Sry, must huumor, aga mul hakkas täiega hitt peas jooksma, kuidas ühtäkki hakatakse matustel selfisid tegema ja kadunukest veel kaunistama igasugu kaartidega
Minu nupsukesel pole vapsee vanematega vedanud, tal on küll kõike vaja ja me tahaks ju talle asjades näidata, kuidas teda armastame, aga noh ma ei tea…ikka pole tal pooli asju, mida ta soovib:D
Kusjuures pulmadega seotud kaardid on täitsa olemas ja müügil. Lahutuskaarti olen näinud, aga see oli vast kellegi enda tehtud. Ma muidu ise ka imestan, et nendel “milestone” (unustasin jälle emakeele ära) kaartidel nõnda hea minek on. Mul poleks järjepidevust ja kui oleks, siis teeksin need kaardid vist pigem ise, et saaks vähegi omanäolisem. 🙂
Kui juba netist välja prinditud pabereid jaeketid omale müüki võtavad, siis selle kõrval pole midagi imestada 😀
Ma ka vist olen lahutuse kaarti näinud, pinterestis ilmselt. Aga ma mõtlen sama kui sina, et kui selliseid kirjakesi kasutada ja miks ka mitte, siis ise teha oleks ju palju ägedam
Simpel, need on neile, kes ise enam pildi pealkirja kirjutada ei viitsi. Ùhe klõpsuga kõik olemas.
PS! Ma olen juba nii vana, et isegi reklaami ei näidata, seega pole näinudki.
Minust vanem ei saa keegi olla;)
Minu armuke
Minu oma naine
Hahaaaahaaaa!
21. sajandi titemammile võib absoluutselt kõike müüa. Sest 21.sajandi titemammil on titeblogi ja millest ikka kirjutada ja pilte teha, kui asjadest 😀
21.sajandi titemma, kel on titeblogi võiks/peaks just ise tegema sellised asjad
Ma nii loodan, et mingi ime läbi kunagi mu meiliaadressile potsatab üllatuskiri(kingitus) su blogi parooliga 🙂
Mina sooviks ka endiselt parooli
Kirjuta mulle Facebooki;)