Hullud eestlased ja üks leedukas/Crazy Estonians and one Lithuanian

Mõnikord on mul tunne, et ma ei tee oma eluga mitte midagi olulist ega kasulikku. Lihtsalt eksisteerin ja võtan ruumi. Mõtteid mul iseenesest on ja isegi tahtmist, aga julgust jääb puudu. Eriti kuna ma olen läbikukkumistest õppinud ja enam uisapäisa tegutsema ei torma. Samas mulle nii meeldivad igasugused hullu(se)d ja eriti sellised heas mõttes hullus, kes päriselt midagi teevad oma eluga.

Ühel päeval kirjutas mulle Miina, et on koos kolme eestlase ja ühe leedukaga Gruusias, et anda oma panus sealse teetööstuse päästmisesse. Tehtud on esimesed sammud, et olukorda rõõmsamaks muuta- nad on  alustanud kolme istanduste puhastamisega ning suve keskpaigas on valmis tootma oma esimese mahedalt kasvatatud tee. Puudu on veel tehas ja selle ehitamiseks vajavad  nad  natuke kaasmaalaste abi. Ehk siis üsna pea alustavad nad  ühisrahastuskampaaniaga, mille raames loodavad koguda vähemalt osa vajaminevast investeeringust, et nad saaksid ühest vanast laohoonest teha korraliku teetehase.

Küsis, kas ma olen nõus neid aitama info levitamisega. Püha jumal, jaaa! Kas see pole mitte fantastiline mõte? Jätta oma tegemised siin ja minna Gruusiasse teed kasvatama. Nii äge, et ma ausalt mõtlesin, et issand jumal, kui vaid saaks tõmbaks seljakoti selga, haaraks Ida kaenlasse ja nõuaks, et Marek kaasa tuleks ning läheks ka Gruusiasse.

Kui te ei teadnud, siis aastaid tagasi oli Gruusia üks maailma suurimatest teetootjatest, kuid 1990-ndate alguses kukkus kogu tööstus kõigest 5 aastaga kokku. Tänaseks on kunagisest hiigeltööstusest järel vaid kummituslikud tehasehooned, umbrohtu kasvanud istandused ja tühjad külad.  Ma mäletan varajasest lapsepõlvest, et Andu jõi alati  musta teed ja ma enda arvates ei eksi kui ma ütlen, et see oli Gruusia tee (kui lugeda seda postitust, siis mul võib täitsa õigus olla). Mul on meeles, et seal oli pal tekst kummalises keeles ja gruusia tähed on ju ometi kummalised. Vähemalt väikesele lapsele.

Igatahes elan mina nendele täiega nüüd kaasa ja kohe kui nad oma ühisrahastuskampaaniaga alustavad toetan ma nende tegevust kohe kindlasti. Ilmselt on minu panus küll imepisike võrreldes vajaminevaga, aga võib olla tahad sina ja sina ja sina ka toetada?

Hoidke nende tegemistel silma peal. Väga põnev on.

30726000_1833288350017231_5285394528348405760_n30727830_1835298383149561_8334199680711786496_o

Instagram: Renagade Tea Farmers

Facebook: Renagade Tea Estate

Koduleht ja blogi: Renegade Tea Estate

A lot of “journeys” start in a somewhat similar way. Usually, there are

some coincidences for people, such as meeting someone who inspired them or

visiting places that led to new ideas. The journey of

Renegade Tea Estate started also with a series of coincidences. It’s a long story, however, so if you want to know exactly how they  discovered the abandoned tea plantations in Georgia, you can read the full account in their blog.  
They didn’t have a lifelong dream to become tea farmers and there were no dramatic moments of “clarity” that descended on them. It started as a random thought but, somehow, one step followed another and with each of them they got more interested and more determined to push further. There were also moments of doubt and, at times, they were intimidated by the idea of exchanging the office attire for rubber boots. There were a few that left the team halfway through and there were others that joined later but, in the end,  passion was bigger than our fear.

Read more: https://www.renegadetea.com/ourjourney

 

All photos: https://www.renegadetea.com

4 thoughts on “Hullud eestlased ja üks leedukas/Crazy Estonians and one Lithuanian

  1. hej !
    Küll sa oled lahe ,mulle meeldib see sinu hulljulge ellusuhtumine .Sa oled üks armas väike unistaja 🙂
    Teemasse .
    Kõik heateod on minu meelest vajalikud .
    Kuid kui juba isiklikku arvamust küsid siis ka vastan. Gruusia “teede parandust” kindlasti ei toetaks .Leian et minu toetus sellele projektile oleks sel juhul vaid eufoorias langetatud otsus ,lauslollus isegi.eriti veel tänases maailmas rahaliselt sellist projekti toetada . Ma ei ütle et toatama PEAB vaid põgenikke ,vähihaigeid või kodutuid lapsi ,eks iga inimene teab ise kuhu oma sääste panna .Kuid kindlasti jääks mul halb mekk suhu kui ma paneks kasvõi paar kümpigi sellise asja peale ,kui ma tean et on kante ,kus pole isegi VETT ,millest teed keeta .
    Ps:See on minu ,täiesti erapooletu inimese arvamus ,minu kommentaar ei ole nool kellegi toetaja ega ühegi projekti suhtes .Iga heategu on loomulikult väärt tegu ❤️

    • Jah, ma olen unistaja küll ja mulle meeldivad sellised projektid. Võib olla otseselt selline projekt eluliselt vajalik pole, aga kõik ei peagi eluliselt vajalik olema. Samamoodi toetan ma hea meelega kunsti-ja muusika- ja kirjandusprojekte, sest lihtsalt.

  2. Mina jällegi toetaks :). Joongi ainult teed ja üks hea mahetee valikus juures, on ainult suureks plussiks.

Leave a Reply