Norway

Põhjamaade Pariis

1998: Samal ajal kui meie Yukoga nautisime reisi Hurtigrutal, vuras Anton autoga meile Tromsøsse vastu. 1500 km. Tagasi sõitsime me kõik koos autoga. See oli üks äärmiselt meeleolukas reis. Tagasiteel käisime me vähemalt minu arvates läbi kõik põhjaranniku saarekesed. Ma ei suutnud aru saada, kuna me ühelt saarelt teisele jõudsime, kuna me mandri peal olime ja mis suunas me liikusime. Orienteerumises ei ole ma kunagi eriti tugev olnud. Tranøy’lt jäi mulle meelde Tranøy majakas, Tranast Petter Dassi kabel ja Hamarøy’st Knut Hamsun. Petter Dassist rääkis Anton terve tee erilise vaimustusega. Alstahaugis imetlesime me vähemalt veerand tundi Petter Dassi monumenti ja kuulasime ”Nordland trompet’ist”. Petter Dassi olulisus jäi tol hetkel mu jaoks sama tabamatuks nagu esimestel kuudel oli jäänud mulle tabamatuks Bjørnstjerne Bjørnsoni olulisus. Ma arvan, et kui ma oleks selle välja öelnud, oleks ma ilmselt Antonilt kere peale saanud. Keegi ei kahtle Petter Dassi ja Bjørnstjerne Bjørnsoni olulisuses. ”Dass” tähendab slängis muide ”käimlat“, nii piinlik kui see ka pole, jäi just see fakt mulle meelde. Knut Hamsuni elukohast Hamarøyl olin ma märksa suuremas vaimustuses. Lausa nii, et pärast reisi lõppu, ostsin ma endale nii romaanid „Nälg“ kui „Maa õnnistus“, norrakeelsed.

blogger-image-355188052.jpg

Mõni koht kohe poeb nii hinge, et pidevalt mõtled, et kuna uuesti ja siis täiesti ootamatult, just like that, see juhtubki.

2018: TagasiTromsøs. Seekordse reisi lõpp-punkt. Seekord lennukiga. Aga kes teab, kuna autoga. Tundub adekvaatne mõte? Nii et istuks autosse ja üldse ei planeeriks midagi muud peale reisi alguse ja sihtkoha.  Ja üldsegi, miks lõpetada Tromsøs kui nii palju on veel edasi minna. Ikka Tervamägedeni välja. Ma ju pean sinna ka lõpuks saama!

norra.png

Kuigi kraadiklaas näitas kõigest kuus kraadi ootas meid siin imeilus suveilm ja päiksepaiste. Nii ilus, et ma ei suutnud jällegi vastu panna kiusatusele teha linna peal üks jalutuskäik. Homne päev möödub niikuinii koosolekult koosolekule joostes. Aga Tromsø – Põhjamaade Pariis – oli veelgi kaunim kui ma mäletasin. Ma olen (mitteüllatuslikult) Põhja-Norrasse armunud!

Lennukiga üle lumiste mäetippude sõites tuli mulle meelde oma viimase aja üks parimaid lugemiskogemusi. “Me sureme üksi” – lugu Teise maailmasõja ajal sakslaste eest üle Põhja-Norra mägede põgenevast Janist. Ma vaatasin neid mägesid ja mõtlesin, kuidas pagan ta ellu jäi, milline elutahe pidi tal olema või lihtsalt saja asja kokkusattumus, et ta ära ei surnud. Kuidas ta peale külmakahjustusest liikumatuks jäädes nädalaid lume alla mattununa (!) kelgu külge aheldatuna lihtsalt ootas. Ootas, kas keegi leiab ta veel üles või sureb ta sinna külma kooriku alla. Ulme. Looduse jõud ja inimese tahe.

33243604_1749010031804200_3170617902416003072_n

33200330_1749009938470876_3292899439559049216_n

33149354_1749009701804233_2245486735746138112_n33322851_1749014165137120_687689977089228800_n

33194630_1749014368470433_5932661299744866304_n

33197470_1749013901803813_9185003139789488128_n

33237583_1749014158470454_5947062385217896448_n

33326057_1749014108470459_3612231443427622912_n

33353471_1749013915137145_7516261732289871872_n

33404496_1749014025137134_6940573313890516992_n

33432197_1749013971803806_996722022316769280_n

33442855_1749009791804224_8516187589756059648_n

33540659_1749009338470936_4268107485358850048_n

 

Advertisements

5 comments on “Põhjamaade Pariis

  1. Ma tahaks täiega sinuga seiklema tulla. Võiksid hakata seiklusturismi pakkuma! Tundud inimene, kes oskab igast pasast välja tulla.

    Like

    • Tuntusest on asi muiudgi kaugel, aga seikslusturismi võiksin pakkuda küll. Kolin siia Põhja-Norrasse ja siia hakkan kõige võimatumal moel inimestega punktist A punkti B liikuma:D

      Liked by 1 person

  2. Juba ammu on mulle su blogi lugedes hakanud tunduma, et tahaks Norrasse minna (ma pole kunagi käinud, olen rohkem see tüüp, kes käib 4x aastas Pariisisi kohvikutes hängimas, aga see on hetkel lähemal minnna ka).Lisaks tõlkisin raamatu, kus kogu (kuri)tegevus toimus Norra fjordidel seilavas laevas, siis kasvas soov veelgi. Kui mul kunagi reisilust tagasi tuleb (praegu üldse pole), siis peab vist Norra ette võtma.

    Liked by 1 person

    • Norra on kindlasti külastamist väärt. ma olen jumala kindel, et (väga) paljud inimesed välistavad Norra, sest siin on külm, aga tegelikult see ongi osa selle maa võlust (vähemalt turistina), et ühe päeva jooksul võivad kõik neli aastaaega ära olla. Minule endale Norra linnapuhkus ei paku suurt midagi – st ilus on ikka, aga see ei oleks linnapuhkuse sitkoht, loodus seevastu….vahet ei ole, millises Norra paigas, on hingematvalt kaunis. Seega kui sul reisilust peale tuleb, siis kindlasti Norra!

      Liked by 1 person

  3. Mul täiesti teemast väljas küsimus (vabandust!), aga kas sellest Gallerian bussijaamast taksoga Gardermoeni lennujaama minek oleks überkallis?

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: