Läksin lennujaamas läbi Apollo poest ja haarasin kaasa raamatu “Natašad”, oli allahinnatud ja inimkaubanduse teema meeldib mulle. Issand kui valesti see viimane pool lausest kõlab, aga saate ju aru, et mulle ei meeldi inimkaubandus ise, aga teema. Ajab oksele küll kui loen ja vaatan, aga ikka loen ja vaatan, tunnen vastikust ja hirmu, millises maailmas me elame ja kellest me ümbritsetud oleme. Seks ja prostitutsioon selleks, aga varastada või meelitada lõksu noored naiivsed naised, keda siis kasutada, alandada, peksta, edasi müüa, osta kuni neist enam kasu ei ole ja füüsiliselt ja psüühiliselt kurnatuna minema vistakse, tapetakse või nad lihtsalt enesetapu teevad – see on teema, mida minu mõistus tõrgub mõistmast.
“Vastuhakkajaid peksti. Sõnakuulmatud lukustati kolmeks päevaks vee ja toiduta pimedasse keldrisse, kus kihas rottidest. Üks tüdruk keeldus anaalseksist ja õhtul tüi omanik kaasa viis meest. Nad hoidsid teda põrandal kinni ja vägistasid teda kõik kordamööda anaalselt. Vaeseke kisendas südantlõhestavalt ja me kõik nutsime.”
Inimkaubanduse olemasolu ja suurus paneb mind hirmu tundma. Ma ei arva, et peaksime kartma ja oma tütreid kõige rohkem hoiatama Mangisuguste nilbikute eest, kaine mõistus kuidagi ütleb, et sellistest nö kahtlastest kujudest hoiavad normaalsed naised lihtsalt eemale ja ei lase oma tšakraid puuõõnes avada. Kaine mõistus ütleb, et Mang pole kõige suurem ja koledam koll, keda karta. Palju suurem ja koledam koll on pealtnäha ilus poiss, kes kannab kallist kella, kannab moodsaid riideid, sõidab uhke autoga, meelitab elustiiliga, mis võib paljudele noortele tunduda ahvatlev. Ma ei valeta kui ma ütlen, et kuulsin bussis sõites hiljuti kahe umbes 15-16-aastase tüdruku vestlust, kus nad arutasid, et päris okei oleks kui oma sugar daddy olemas oleks. Ja võib juhtuda, et see “sugar daddy” satubki nende teele – teeb kingitusi, on šarmantne, kutsub reisile.
“On ohvreid, kelle meelitab piiri taha uus “kallim”, ahvatledes neid põneva õhtuga võõras linnas. Nemadki aetakse ootavatesse sõidukitesse ning müüakse rahapataka eest kupeldajale või inimkaubitsejatele.“
Iga päev peibutatakse kümneid endiste idabloki riikide noori naisi tööpakkumistega, mis viivad neid seksiorjuse ja vägivalla põrgusse. Ja see mõte on nii kohutav. Oluliselt olulisem, et noored naised teaksid, et kõik, mis hiilgab, ei pruugi kuld olla. Aga kuidas hoida lapsi? 10-12 aastaseid poisse ja tüdrukuid, keda röövitakse, et need Tai seksituriste räpastes urgastes rahuldaks? Õudne.
“Seksiturism õitseb õige mitmel põhjusel. Eelkõige annavad need mehele vabadusetunde. Välismaale seksima sõites tunnevad nad, et võivad teha tegusid, mida nad muidu mingil juhul ei julgeks kas ühiskonnas kehtivate normide, peresidemete või kriminaalsanktsioonide tõttu. Paljusid mehi köidab võimalus magada noore tütarlapse, eelistatavalt ilusa teismelisega. Nad teavad, et kodumaal satuksid nad selle eest trellide taha. Ent seksireisile minnes on teada, et neid ootavad ees meeleheitel tüdrukud, keda on õpetatud meeste meele järgi olema.“
Sofi Oksaneni “Puhastust” olete lugenud – näinud? Ja “Human Trafficking”? Nii nendes kahes kui “Natašades” räägitakse tüdrukute kohutavatest tingimustest. Ma süda tahab neid lugusid lugedes katki minna ja täitub jõuetu vihaga.
“Ühe reidi käigus läksime keldrikorrusele, kust leidsime valvuri ja kuus luku taha pandud tütarlast. Kui tüdrukuid taheti, läks valvur kongi, viis üles teenust osutama, siis tõi jälle tagsi ja pani luku taha. Tualetti polnud. tüdrukud urineerisid keldri nurka, Keskpäeval lükkas valvur ukse alt sisse toitu, näiteks hamburgeri. See oligi kõik. Kella neljast õhtul kella kolme-neljani öösel pidid tüdrukud kliente teenindama, viisteist korda öö jooksul seksuaalvahekorras olema.”
Ma olen ni ühes paadis sinuga Mangilood on lapselalin ja liivakoogid selle räige (..ma ei oskagi seda nüüd nimetada- kuriteoliik?probleem?) kõrval.Teise aspektina olen ma alati mõelnud, et mismoodi peab oma väikest poega kasvatama, mida on tal olnud liiga vähe või ülemäära palju? Kus on mida ja mis tegemata jäänud, et pisipoisist kasvab empaatiavõimetu , julm.omakasule ja mõnule orienteerunud isasloom? Ja elabki sellist elu ja ajabki sellist äri ja peab seda normaalseks..Arumaisaa!
Jah, see on tegelikult veel hullem küsimus, et mis läheb valesti, et poisist kasvab selline sadist, kellest need lood räägivad. Peksmine, alandamine, tapmine, vägistamine. Kuidas ometi saab see kellegi jaoks olla normaalne?
Mu tuttav rääkus et uus trend on laste vargused hotellidest.
Türgis tehtavat koostööd hotelliga. Läksid vanemad õhtul tantsima ja jätsid lapse üksi tuppa. Ühel hetkel , õnneks! Laps helistab, et mulle helistati tuppa ja küsiti ingl keeles kas ma olen üksi. Vanemad tormasid tuppa just selleks hetkeks, kui mingid tüübid avasid kaardiga nende toa ust…
Tais oli pere kaubanduskeskuses. Ühel hetkel pisike heledate lokkidega tütar kadunud. Õnneks turvad reageerisid kiiresti ja sulgesid uksed. Lapse leidsid ühe naise käest, lapsevankrist, müts oli pähe pandud.
Saatkond oli öelnud, et hoiatus kodulehel oleks vale, kuna lapseröövi pole toimunud.
Olge oma lastega ettevaatlikud
Jaa, ma täitsa usun et sellised asjad juhtuvad ja see ajab mind hulluks kui hakkan kaugemale motlema, mis koik juhtuda voib
See on üks väga hull teema, ma lausa näen õudukaid selle kohta (mul väike laps). Ma tahaks muuta maailma ja kõik lapsed ja inimesed vabaks lasta, keda ahistatakse, röövitakse.. nii õudne.
Ma ei näe küll õudukaid, aga mõtlen küll neid lugusid lugedes, et keegi meist ei ole ju tegelikult kaitstud ja siis mul tekib peas selline paanika. Kurbus niikuinii, sest teada on, et samal ajal kui me siin sellest teemast räägime, on keegi inimkaubanduse ohvriks langenud. See on nii nii nii hull mõelda ja tahaks ka, et ma oskaks või teaks, kuidas saaks maailma muuta, et selliseid asju ei juhtuks…
Ma hakkasin lugema Douglas Lindsey “Surnute laulu”, sest seal räägitakse eestist. Selles võtmes, et briti uurija tuleb Tartusse inimröövi/organikaubandust uurima. Üsna. Jõhker. Eesti osas ilmselt ilukirjandus, aga kusagi ju toimuvad need asjad reaalselt…
Reaalselt toimus nii, et kahe aasta eest käisime perega Ikeas – laps oli kahene ja lällas seal ringi – ja mingid kaks suvalist meest käisid meil kogu aeg sabas ja jälgisid. Väga kõhe hakkas. Vbl nad tahtsid just samu asju samas eba-ikealikus järjekorras vaadata, aga… liiga kahtlane.
Nii et jah, mang on lapsemäng. Aga lapsemängudest sageli saavad hullemad asjad alguse. Ja ka sellistele lapsemängudele tuleb piir panna. Ei ole ju nii, et me ütleme autoõnnetuse kohta, et see pole midagi, vähemalt ei kukkunud lennuk alla. Mõlemad on halvad, lihtsalt üks on mastaapsem.
Lapsed ja hotellid… ma ei tea, mis inimene see on, kes pärast Portugali-Madeleine’i juhtumit lapse(d) üksi tuppa jätab. Okei, see laps oli piisavalt vana, et abi kohale kutsuda, aga… ikkagi.
Õudne maailm. Miks ma lapsed sain? Äkki nendega juhtub midagi? Või äkki juhtub nendega midagi muud ja nendest saavad need, kes teistele liiga teevad? No see valesse seltskonda sattumine jne. O.O 😳
Muidugi olen ma nõus, et piir tuleb panna igasugu nilbustele, mis tunduvad inim- ja organiäri kõrval lapsemäng, lihtsalt Mang on kuidagi liiga lihtne koll vms.
Aga jaa, teades Madeleine’i juhtumit, siis peab ikka peast hull olema, et laps üksi jätta hotelli. Raha paneb rattad käima, kõigel on hind ja nii saab ka suvalise hotelli administraatori tulusasse ärisse värvata.
Jaa, see teema on kohutav.
Postitust lugedes tulevad mõttesse Meelis ja Mari-Leen , kes käivad Tai reisidel ja tagasitulles kihistavad tussu-tissi-pepu teemade üle. Tegelikult on nad ju loogika poolest normaalsed inimesed meie endi seast ja samas käivad ja toetavad inimkaubandust samamoodi kui need tuhanded kiimas vanamehenässakad enne ja pärast neid. Ja siis annavad oma blogi soovitusi erootiliste massaazide jne kohta, käivad sekshowsi vaatamas ja muljetavad pärast, nagu see olekski ok ja õige. Ja üllatuslikul kombel on nende kommentaarium sarnaseid heakskiitvaid ja kaasarääkivaid inimesi täis. Minule on nii kummaline kuidas ei jõua kohale inimestele, et nende “lõbustuste” taga on päris inimesed katkiste saatustega, kes on sunnitud seda tööd tegema ja kes ei saa paremat varianti valida. Kellegi õed, kellegi tütred. Millal hakatakse aru saama, et niikaua kui kliente jätkub, on need kohad alles ja orjandus ja kauplemine kestab. Olen kuulnud ka eesti mehi uhkustamas kuidas nad Hispaanias kas tööl või komandeeringus on käinud ja selleks ajaks endale naise ostnud. Ostnud. Inimese. Ennast seksuaalselt teenima. Aga näed, tulevad tagasi ja uhkedki. Endal kodus lapsed, tütred. Aga vot ei ühenda ära ja empaatia puudub või siis on oma lõbu tähtsam ja “vaja” kogemus kirja saada. Nagu Marimelli happy end massaaz. Selleni lihtsalt ei küündi, et inimene, kes seal päevas mingi 30+ inimesel lahti peab käperdama, teeb seda tegelikult vastumeelselt. Mari-Leen vist isegi yhel reisil kinkis Meelisele naise. Kes ütleb, et see naine ei tule samasugusest keldrist.
Minu meelest nad kirjutasid üsna selgelt, et nende postitus sellel teemal oli kokku pandud internetis leiduvast infost, mitte nende enda kogemusest.
Mina tahtsin jälle aitäh vihje eest öelda, ma olen ammu tahtnud seda raamatut osta ja nüüd siit lugesin, et allahinnatud ja ostsin ära täna.
Lisaks tahtsin uurida, et kuidas Sulle paroolisoovi edastada saaks? 🙂
Sama siin, mulle jäi kunagi see raamat silma, aga ei raatsinud osta ja nüüd siis oli sellise allahindlusega. Hea meel kui sain kedagi veel vihjega aidata.
Paroolisooviga kirjuta mulle palun, vaatame, mis teha saab