Mõtted

No just noh

Ma olen ALATI rääkinud, et Eesti lasteaias magavad lapsed päeval liiga kaua.  Me ei saa Idat õhtul enne kümmet magama, sest ta lihtsalt pole end päevast ära väsitanud. Samas hommikuks ei ole ta end välja puhanud, sest ta läheb liiga hilja magama.

Norras ta lasteaias ei maga ja läheb õhtul kell kaheksa magama. Ärkab hommikul puhanuna. Ma olen kuulnud argumente, et no aga kuna see vanem siis lapsega tegeleb kui laps kohe peale lasteaeda magama läheb. Kui ma lapsele kell kolm-neli järele lähen, siis kella kaheksani on piisavalt aega. Ja meil on nädalavahetused, mida me ei veeda “perekondlikult ostukeskusi kammides”, vaid teemegi midagi koos. Kogu koosveedetud aeg on kvaliteetsem. Eestis oleme meie Marekiga peale tööpöeva väsinud, aga lapsel on veel nii palju energiat. Nõiaring tegelikult.

Ma lihtsalt ei saa aru, miks pagana pärast peavad lapsed lasteaias (pikalt) magama ja suurema osa päevast toas veetma. Las nad jooksevad õues ringi, väsitavad end ära. Ida Norra rühm käib pidevalt metsas matkamas, söövad värskes õhus, jooksevad, müttavad, madistavad. Ma tean ma tean, et Eestis on ka juba õnneks lasteaedasid, mis suudavad natuke raamidest väljapoole vaadata, aga miks Eesti lasteaiasüsteem ei võiks natukene ajas edasi liikuda. Minu lasteaias käimisest on 30 aastat möödas ja ausalt, suurt midagi ei ole selle ajaga muutunud. See on ju jabur!

38769180_892382414306085_2768133570760278016_n39265766_900394113504915_596787569795006464_n38171282_883968328480827_8405716353683554304_n

 

About Eveliis

-Ma olen väga õnnetu inimene. Ma olen hea inimene. Erudeeritud inimene. Aga kahjuks liiga hingeline. Ja seepärast arvatavasti ei sobi ma antud keskkonda. - Ahah. - Minus on liiga palju säilinud renessanssi. - Ahah. Aha-aha-ah.

27 comments on “No just noh

  1. Mina olen samamoodi hädas. Endal ei püsi õhtul silmad lahti, aga last pole mõtet enne kümmet magama panna. Minu laps vajab päeval tunnikest und, siis ei lähe õhtul tuju pahaks, aga teda kiputakse liiga kauaks voodisse jätma.
    Ma töötan ise lasteaias ja näen, et mõned õpetajad lasevad lastel rahumeeli ka poole neljani magada, sest “tal on ju nii hea uni”. Vaesed vanemad, kellel õhtul on nii hästi välja maganud laps 🙂

    Like

    • Ida tegelikult ka väsib ära ja ideaalis võiks ta 30min kuni tunnikese pikutada küll, aga samas on see harjumise asi. Ning ausõna, parem väsigu päeval ära ja jäägu õhtul vabatahtlikult magama, varem, mitte nii, et me peame teda sundima.

      Like

  2. Ma küll ei tea Norra lasteaedadest mitte midagi, aga küsin siis omalt poolt vastu. Kui palju on Norra lasteaedades abiõpetajaid ja õpetajaid kokku? Kui lähedal on see nn mets Norra lasteaiale? Kui lapsed kuhugi minema peavad, siis kui palju inimesi nendega kaasa läheb – mitu õpetajat, mitu abiõpetajat, mitu vabatahtlikku lapsevanemat?

    Üks asi on kindlasti see, et ollakse kinni oma harjumuspärastes asjades – näiteks see, et “nohuse ninaga last lasteaeda ei viida” vms. Aga teisalt tuleb ka vaadelda seda, et mis ümbruskonnas lasteaed on. Mina mäletan oma lapsepõlvest, et lõunauni oli ca. kell 12-14. Lasteaeda toodi mind 7.30-9 vahel. Nii palju kui ma mäletan (sest tõepoolest – tänapäevast kogemust mul lasteaiast ju ei ole), siis lasteaias on ka mingi päevaplaan. Näiteks lõunasöök 11.30 ja lõunauinak kell 12-14. Kui söök on 11.30, siis see ju tähendab, et lastega peab “tuppa” hakkama minema juba kusagil 11.15, kui mitte varem. Kui nö. vaba aeg mängimiseks (ehk kuhugi minemiseks) on 9-11.15, siis paljude lastega ei saagi ju kuhugi minna. Tallinnas – kui lasteaed asub näiteks kesklinnas – kuhu metsa sa lähed nende lastega? Kes sul nende lastega kaasa tuleb kui isegi lasteaias pole piisavalt õpetajaid, abiõpetajatest rääkimata?

    Siis veel see – Norra lasteaias, ise oled kirjutanud, söövad lapsed näiteks võileiba. Aga Eesti lasteaia alustala on see, et laps saab lasteaias sooja toitu. Tõsi, selle toidu kvaliteediga on olnud probleeme (ei ole piisavalt toitev vms), aga ma usun, et väga paljud lapsevanemad oleksid selle vastu kui nende laps ei saaks lasteaias enam sooja toitu, vaid peaksid selle ise kaasa võtma või sööma võileiba. On palju lapsi kelle jaoks lasteaia toit ongi päevas üks väheseid korralikke toidukordi ning üks väheseid toidukordi, kus nad saavad tõepoolest kõik vajalikud toitained ja vitamiinid kätte, erinevalt sellest, mida neile nende vanemad kas sööta suudavad või annavad.

    Minu arust peaks olema nii, et võimalusel peaks lasteaias olema võimalus, et laps ei maga. Meil oli lasteaias lapsepõlves paar sellist tegelast, kes kunagi magada ei soovinud, aga pidid teesklema, et magasid, sest MITTE ÜKSKI laps ei tohtinud uinaku ajal üleval olla. Ühest küljest arusaadav, sest siis tahavad kõik, sh need kes tõesti peaksid magama, sest on väsinud, üleval olla, teisalt aga….

    Oled sa uurinud – äkki on Eestiski tehtud mõni magistri- või bakalaureseutöö, kus võrreldakse Eesti ja mõne muu riigi lasteaedu? Kui on, siis saad ehk parema ülevaate, miks ühte või teist asja tehakse Eestis nii ja mitte naa (kuigi kui aus olla, siis usun et päris tihti tehakse asju siiski harjumusest ja mugavusest, mitte otstarbest).

    Like

    • Muidugi on lasteaiarühmas täiskasvanuid rohkem – üks pedagoog-juht, eriala inimene ja assistent (tõlkisin vägivaldselt eesti keelde), lasteaias kui nad on hoovis, siis on korraga väljas igast rühmast keegi ja kõik hoiavad kõigil silma peal. Metsa/matkale minnes kõik sõltub kui kaugele ja kui suure grupiga minnakse. Mõnikord läheb üks õpetaja kuue lapsega lähedal metsa matkama, mõnikord minnakse bussiga kaugemale.
      Toidu koha pealt muidugi meeldib mulle, et saan kindel olla, et Eestis on lapsel kõht igal juhul täis ja tõesti on lapsi, kelle jaoks see ainus söögikord, aga mulle iseenesest meeldib, et nad ei pane toidule nii palju rõhku. St matkal söövadki oma vorstikesi ja võileibu ja see on minu jaoks okei.
      Olen nõus, et peaks olema võimalus magada, aga mitte kohustus. Madratsid või matid pleedidega, et need, kes väsinud, saavad pikali visata ja magama jääda kui tahavad, aga näiteks 6,5-aastase lõunaunne panek, nii et kohe öösärk selga ja teki alla, tundub mulle liiast.

      Liked by 1 person

  3. Ja siis on mul Ella, kes võib magada 13.30-17.00 ja seejärel rahumeeli 20.30 magama minna, et kella kaheksast hommikul ärgata :’D
    Ehk siis mul temaga vastupidine mure, kui ta nüüd septembrist lasteaeda läheb: ta ei saa seal piisavalt magada.

    Aga ta ongi mul üks üsna omamoodi eksemplar (nii magamise kui söömise osas).

    Like

  4. Ma usun, et nendes Eesti lasteaedades, kus mets on kõrval, käiakse ka üsna tihti metsas. Tallinna kesklinnas … hmm, ma kahtlustan, et pole väga ratsionaalne iga päev mitu tundi bussiga sõita, et lapsed korraks loodusesse saaksid. Tean kesklinnas lasteaeda, kus isegi mänguväljakule minemine on raskendatud, rääkimata siis veel loodusmatkadest. Ma millegipärast arvan, et nt Oslo kesklinna lasteaedades on sama lugu. Kui nendes siiski iga päev metsas käiakse, siis võtan oma sõnad tagasi.

    Aga lõunaunest ka. Mina näiteks tahaksin väga, et mu laps lasteaias kauem magaks, sest tal on lihtsalt suurem unevajadus ning kui ta pole päeval paar tundi magada saanud, siis on ta õhtuks üleväsinud ja jääb nt bussis magama. Samas on tema rühmas ka lapsi, kes ei taha üldse magada. Mu meelest ongi vähemalt aiarühmades nii, et lapsed ei pea ilmtingimata magama, vaid lihtsalt vaikselt olema – joonistama, lugema jne, peaasi, et teisi ei segaks. Lastel on väga erinev unevajadus ja seetõttu on lasteaiakasvatajate töö tegelikult hästi keeruline – 20+ erinevat last sundida ühtsesse unerutiini. Samas ma leian ka, et isegi lapsed, kes magada ei taha, võiksid paar tundi rahulikult istuda ja puhata. Kõigil parem 🙂

    Like

    • Ma ei oska kahjuks Oslo kesklinna lasteaedade kohta midagi öelda, tean vaid neid lasteaedasid, mida ise jälgin näiteks Facebookis ja seal küll käiakse ka matkamas kui mets väga lähedal isegi ei ole. Ida lasteaias on paar korda tema rühm bussiga kuhugi sõitnud.
      Ma tegelikult arvan, et lapsed peaksid lasteaias rohkem liikuma, sest tead kui palju on lapsi, kes ei jaksa kõndida kilomeetritki, sest nad lihtsalt pole harjunud. Ja siin ei pea ma silmas vaid lasteaedasid, vaid ütlen seda ka vanematele. Rohkem liikumist!

      Like

      • Liikuma peaksid lapsed kindlasti palju, sest kust siis tervis tuleb. Ma teisi peresid ei tea, aga meie perel on kombeks hästi palju jalutada ja see tähendab, et nt paarikilomeetrilised rännakud pole mu kolmeaastasele mingi probleem. Lisaks tahab ta iga päev staadioniringe joosta, jooksurattaga sõita …

        Liked by 1 person

  5. nuhk albert

    Olen näinud, kui vähe ruumi on Kopenhaageni lasteaia õues. Tallinna lasteaiad on selles suhtes üliavarad. Muide, juab aastaid kehtib Eestis seadus, mis lubab uued lasteaiad rajada väikeset õuealadega. Ilmselt ka Oslos pole lasteaiaõues ruumiga priisata. Aga on üks väike nipp, mis aitab. Ärge tassige last autoga lasteaeda, kui vähegi võimalik jalutage koju. Jõuate tee peal kõik päevasündmused läbi arutada ja laps saab liikuda. Just igapäevase liikumise puudumine on põhipõhjus, miks lapsed on ülekaalulised.

    Like

    • Olen sinuga nõus, et kui vähegi võimalik, siis tuleks lapsi mitte autoga tassida lasteaeda ja koju. Mõnikord ma ise ka jätan auto näiteks tanklasse, et saaksime jalutada/rattaga sõita. Pole pikk maa, ehk 2 kilomeetrit kokku, aga parem ikka. Kodust ja koju jalutada oleks natuke pikk maa. Meil. Samas rattaga oleme ühe korra koos poes käinud. Kümme kilomeetrit väntas ise täiesti vapralt, kokku oleks olnud umbes 14km, aga teele jäi tädi maja ette ja siis tuli väsimus/laiskus/soov seal kooki süüa ja Marek pidi järele tulema.

      Like

  6. Lapsed on ilmselt erinevad ja perekonnad ka. Minu lapsed vajasid magamist päeval, kuigi me kl 8.00 neid õhtuti magama ei surunud ka, oli täitsa OK, et kl 10.00 läksid, meile sobis. Aga samas ma nägin, et mõlema lapse rühmas oli lapsi, kes ei vajanud nii palju und ja täitsa arusaadav, et nende jaoks oli see magamisaeg täitsa piin. Õnneks oli ka õpetajaid, kes sellest aru said ja mingist vanusest sellised lapsed magamisruumist “ära korjasid” ja lasid neil vaikselt teises toas mängida. Paindlikkus võibolla võikski olla Eestis ka see just, mida võiks ehk teinekord katsuda kasutada :).

    Samas on mul ka kogemus Rootsi lasteaedadega, kus ma arvan on sama seis, mis Norras. Päris väikestel (kuni 2 aastat) oli võimalus (ja paljud ikkagi ka kasutasid seda) väike uinak teha. Aga mitte mingi selline, kus vahetati riideid ja mindi linade vahele voodisse, vaid igaüks võttis väikse joogamati ja väikse õhukese tekikese (ilma linata, ühiskasutuses kõik) ja läks ja keeras end põrandale magama. Seal nad kõik siis ühes väikses ruumikeses külgkülje kõrval põõnasid veidi. Eestis vist tervisekaitse annaks otsad kohe selle peale ja see ei tuleks siin kõne allagi, aga seal ei juhtunud nende lastega mitte midagi. Kuskil 2-aastate puhul hakkasid juba paljud vanemad seda ütlema, et ärge meie lastel laske magada, sest siis ei jää nad õhtul magama. Ja õpetajad tegid nii nagu neilt paluti. Aga ausalt öelda võin ma ütelda, et selliseid lapsi oli ikka väga kahju õhtuti vaadata, sest nad olid üleväsinud ja nutsid ja jonnisid – isegi linnapildis nägi ära, kas kärus olev laps, keda koju viidi oli maganud või magamata ja täitsa endast väljas. Sellega seoses mulle tundus pigem, et vanematele sobis see, et nad said lapse kohe kiirelt koju jõudes pärast õhtusööki magama suruda (tuttavad lapsevanemad ütlesid, et neil lähevad lapsed kl 19.00 magama!!), et siis rahulikult oma “täiskasvanu aega” nautida. Mitte, et see oleks niivõrd olnud lapsele sobiv lahendus. Aga no iga pere oma asi, eks.

    Sellest ajast on nüüd päris pikk aeg möödas ja ma tean kindlalt seda, et see magamiseteema on Rootsi lasteaias uuesti päevakorrale tulnud ja uued suunad pedagoogikas ka seal on need, et lõunaune magamine on ikkagi väikelapse jaoks oluline. Aga ma olen nõus, et 6-7aastase (või 5-se Sinu lapse puhul) magama suunamine, kui ta ikka ei vaja seda magamist, on igand, nii et paindlikum võiks Eestis olla küll. Aga see vist jälle nõuab vist rohkem personali ja muid ressursse. Nõiaring?

    Like

    • Ma töötan Rootsis lasteaias,väiksed lapsed 1-3 magavad kōik pórandal oma väikeses “voodis”vâike tekike peal ja max 2h,oleneb lasteast ja vanematest kui kaua.Suuremad ei pea magama aga kōik peavad vaikselt lamama vähemalt 30min,enamasti on taustaks mingisugune jutuke ja kes tahab magada see magab.Magamine ja uinakud on selleks ka head,et siis ōpetajad saaksid oma 30min puhkepausi ära teha.
      Meil oli varem ühe lapsega probleem u 3 aastane ja ta vanemad ei that is,et ta magaks üldse päeval aga laps väga tahtis ja oli üleväsinud ja kurnatud,siis juhatajal oli kohtumine vanematega selgitamaks kui vajalik ikkagi cäike uinak sellises vanuses lapsele on,tōestuseks rohkelt erinevaid artikleid ja uurimustöid selle kohta 😊

      Like

    • Nõiaring natukene jah. Juba selle pärast, et meil ei ole harjutud, et saab ka nii, et osa magab ja osa mängib ning samal ajal ei pea hiirvaikselt olema. Kui Ida oli väiksem, siis ta Norras ka magas lasteaias koos teistega, õues pandi lapsed kärusse ja magasid/puhkasid seal. Samal ajal teised kilkasid ja jooksid ringi. Kõik lapsed olid rahul. Lapsed on erinevad ja vajadused ka. Paindlikkus ongi võtmesõna.
      Aga nagu isegi ütled, siis Eestis tõesti tervisekaitse saaks vist südari kui lapsed niisama kusagil matil tukuksid.

      Like

  7. Olen õpetaja lasteaias. Päris mitu rühmatäit juba kasvatanud ja näinud igasugu lapsi erivanuses. Minu tööpäeval magavad kõik lapsed nii väiksed kui suured. Ju ma siis suudan nad ära väsitada.
    12.30-13.00 kuulavad nad unejuttu 13.15 magavad. 14.00 ärkavad esimesed ja naudivad voodis laisklemist. Kui teisi üles ei aja, luban ka naabriga väga vaikselt ka sosistada. See käib lapsepõlve juurde (väike susserdamine 😀 )

    Neil on vaja seda päevast vedelemist, sest sageli on nad päevast nii ülestimuleeritud, et on veel pikka aega voodis nagu võõrutusnähtudega duracelli jänesed.
    Aga jah, õues võiksid lasteaialapsed küll rohkem olla – olen sinuga nõus. Kui mina otsustasin ilusate ilmadega lapsi õues vastu võtta ütlesid osad pedagoogid, et kas mul tööd vähe või. Aga no… ma leian, et just õues olemine tööd lihtsamaks teebki.
    Lõunaund lasteaias on vaja.

    Like

    • Marmel

      Usun, et oled tore õpetaja! Aga sina näedki seda päeva keskosa. Nüüd need puhanud lapsed lähevad õhtul koju ja mõned neist ongi pool ööd üleval. Mul oli selline laps. Nii hale oli teda kell 23 seal voodis vedelemas vaadata – tal lihtsalt ei tulnud und. Lõpetasime lõunauned ära, laps hakkas normaalsel ajal magama jääma ja kõik olid rõõmsamad. Ta oli siis 3a. 5a vend võib aga vabalt ükskõik kui pikalt lõunaund magada ja õhtul jääb ikka kohe peale unejuttu magama. Nii et ei ole kõik ühe vitsaga löödud ning tasub kuulata lapsevanemat, kui tal selline mure on.

      Liked by 1 person

      • Pigem tuleks 3 aastasele lapsele lihtsalt mingi füüsiline väljund leida peale lasteaeda, mitte oodata, et ta ise väsiks. Rohkem liikumist, nagu siin ka kõlas. Õpetaja ei pea muretsema mitte vanema heaolu eest vaid lapse oma eest ja see kui lapsevanem ei oska/taha/pole aega oma lapse auru kuskil kulutada polegi tegelikult õpetaja mure.

        Like

      • See on teoorias õudselt lihtne, praktikas siiski mõnevõrra keerulisem. Samuti arvan ma, et lasteaed ja vanemad peaksid koostööd tegema, mitte nii, et aga vanema v õpetaja asi, kuidas hakkama saab

        Like

  8. Olen arvamusel, et laps vajab aju puhkamiseks ja kollektiivist/lärmist väljalülitamiseks puhkeaega, eriti väike laps ja olgugi, kui suurem laps ei maga, siis 30 minutit-1 h puhkeaega on igaljuhul lapsele kasulik. See organiseeritud tegevus, reeglid, piirangud, teistega arvestamine, lärm, seltskond, see kõik väsitab. Ja lapsevanem ei saa kasutada argumenti, et me oleme õhtul väsinud, et lapsega koos energiat kulutada ja lihtsam on, kui laps ei magaks vaid oleks õhtul hästi väsinud, kui kõik koju jõuame. Ja nõukaaegne suhtumine on tegelt möödas, lastele pakutakse võimalust puhkama minna, kes mingi aja jooksul ei maga (suured lapsed nt), saab enamus aedades üles tõusta ja vaikselt olla. Ja vaikselt seepärast, et miks lapsed puhkavad, et puhata aju ja ka lärmist, ja kui siis kõik veel mängivad kõrva ääres, siis see pole kvaliteetne puhkeaeg. kui laps jääb magama, siis ta vajas seda järelikult.

    Like

  9. Meie novembri lõpus 5ks saav laps küll ootab lasteaia lõunaunesid. Asi on selles, et terve õhtu peale lasteaiast koju tulekut mängib ta koos sõpradega väljas. Kell 9 õhtul saame ta kuidagi tuppa. Käib pesus ja siis peab vapralt veel kella 11ni vastu, meie mehega juba ammu tukume teleka ees. Hommikul on muidugi väsinud aga varem magama ka ei jää. Oleme juba harjunud. Kui lasteaiast kodus on ja lõunaund ei maga, siis üldjuhul jääb varem magama.

    Like

  10. Mu neljane praegu suvel keeldub lõunaund tegemast ja mul pole aega temaga siin taielda. Aga ma näen, et tekib ikka unevõlg mil siis iga paari päeva tagant ärkab ta hommikul alles 10-11 vahel.
    Austraalias vist on kasutusel see 19-7 magamise süsteem. A seal vist ka lapsed saavad ka varem nn lasteaias koju.

    Like

  11. Ketlin

    See on täpselt minu praegune teema! Läksin just äsja täiskohaga tööle ja lapsed (6a ning 2,5a) pärast suvepuhkust taas lasteaeda. Nüüd ongi nii, et kumbki laps ei jää lasteaiapäevadel magama, sageli isegi mitte enne kui kell 23 alles! Kusjuures just väiksemat on iseäranis raske voodisse saada. Neil lastakse seal kella 15-ni magada ja pärast nad lihtsalt pole väsinud, isegi kui käia õhtul veel pikkadel jalutuskäikudel vms. Nad lihtsalt ei vaja kumbki nii palju und.
    Ja minu meelest ongi kummaline, et isegi 6-7-aastased peavad, nui neljaks, päeval mitu tundi magama. Mis seal siis imestada, kui õhtul enam üldse und ei tule. Ma olen ise õhtuks täiesti läbi omadega, tööpäevad on päris pikad ka, aga kuna laste magamapanek võtab nii kaua aega, siis reeglina enne keskööd voodisse jõuda ei olegi võimalik.
    Õpetajad ise propageerivad seda väga, ütlevad, et nemad ikkagi näevad, et laps väsib kollektiivist ja vajab seda päevast puhkust ka veel seitsmeaastasena. Olen lugenud õpetajate kommentaare sel teemal, kus ollakse koguni pahased, et miks vanemad kurdavad, kas siis ei taheta õhtul üldse oma lastega aega veeta, et kohe pärast lasteaeda peaks laps magama minema. Et küll need vanemad on ikka laisad.
    Ma ei tea – kas see ikka on laiskus, kui ma hommikul kell 6 tõusva inimesena tahaksin enne südaööd ise magama minna?

    Like

  12. hulkuvkass

    Ega kõik sama riigi lasteaiad pole ühe vitsaga löödud. Minu noorema lapse lasteaias on ka ühise õueala süsteem, kus iga rühma õpetajad ei pea kogu aeg väljas olema, saavad muid asju teha. Käiakse retkedel looduses või mõnes muus huvikohas vähemalt korra nädalas. Siseruumides on tegevused ja päevakava küll konservatiivsed, sh päevane uni/puhkeaeg, aga kui rühmas on 24 last, siis paratamatult tuleb teha kompromisse. Mõnele sobib selline päevakava paremini, teisele halvemini. Isiklikult pooldan klassikalist päevaunega rutiini.
    Muutuste osas pole lasteaias piduriks mitte õpetajad, vaid vanemad, kes ei soosi laste kehvemate ilmadega õues olemist või kardavad poriste ilmadega riiete määrdumist. Suve alguses tõmmati meie rühmas väike skandaal üles, kui lapsed käisid mererannas avastusretkel ja lubati paljaste jalgadega vette solberdama.

    Like

    • Jah, ma olen kahjuks sinuga täiesti nõus, et paljus on piduriks vanemad, kes lihtsalt hoiavad lapsi/riideid liiga palju. No nagu see sinu toodud skandaal eksju. Mul oleks hea meel kui saaks teada et lapsed mere aares vees solberdasid;)

      Like

  13. Tuuker

    Enda laps just lõpetas lasteaia ja mul ei ole põhimõtteliselt ühtegi head emotsiooni lasteaiast. Õpetajad vahetusid koguaeg, enamus neist olid täiesti demotiveeritud. Lastest oli väga kahju. Lasteaed tundus lihtsalt üks asutus, mis toimis oma 20 aasta taguses muutumatus rütmis. Talvisel ajal said lapsed olla õues tunnikese, sest hommikupoole ju kohustulik “õppetöö”, ehk siis töövihikute täitmine ja pärast lõunaund oli pime ja õue ju minna ei saa!
    Eesti lasteaia 2 põhilist probleemi on esiteks vanades tavadest kinnihoidmine ja teiseks liiga suured rühmad (või liiga vähe kasvatajaid). See koormad kasvatajad üle ja neil pole tööst mingit rõõmu. Kaader voolab, lapsed on lasteaias teisejärgulised, üritatakse lihtsalt kuidagi seda süsteemi töös hoida.
    Lõunauni ja õues viibimine on kaks põhilist asja, mida võiks muuta. Õues peaks olema palju rohkem ja lõunauni võiks olla ikkagi vabatahtlik: vaikne (pool)tund kõigile ja edasi siis vastavalt erinevate laste vajadustele.

    Like

  14. Meie lasteaias on need lapsed kes magada ei soovi kunstiringis. Meisterdavad, kleebivad ja joonistavad nii kaua teises ruumis kuni teised magavad. Muidugi peab kunstiringis vaikselt ja rahulikult nokitsema.. sõimerühma lapsed loomulikult kunstiringi ei saa

    Like

  15. Ma vaatan praegu oma lapse rühma ja mul on kahju, nii õpetajatest kui ka lastest. Suveaeg, kolm rühma on koos, lapsi on olenevalt päevast ligi 30, 1,5-3 aastased lapsed, nendega on ÜKS õpetaja. Abisid on 2, pesevad kahekesi ruume ja nõusid, õpetaja möllab hommikust õhtuni siiski sisuliselt üksinda 30 sõimekaga.
    See on ebareaalne mis toimub?!
    Turvalisuse huvides istuvadki õhtul rühmas kuni enamus massist on koju läinud, siis viimastega minnakse pooleks tunniks õue.

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: