Mõtted

See kadedus

Mul ei tulnud õhtul und. Scrollisin Facebookis, Instagramis, Delfis, blogides ja mõtlesin ühe raamatu peale, mida mu sõbranna hiljuti luges. Ma nime ei mäleta, aga laias laastus räägib sellest, kuidas inimese aju töötab. Muuhulgas toodi seal välja ka see, et kui ikka midagi väga kritiseerid, siis on selle taga kadedus. See teooria hakkas mind närima.

Ühelt poolt olen ma sellega nõus. On ikka asju, mis teevad kadedaks. Või panevad mõtlema, et aga miks tema ja mitte mina. Ma ei tea, no näiteks, miks tema võitis loteriil suure summa, miks tema sai päranduseks kadunud lehma lellepojalt villa Balil, miks mina ei võitnud seda konkurssi, miks mina ei saanud seda tööd, miks mulle ei kuku midagi sülle. Inimlik kadedus. Samas natuke selline abstraktne kadedus. Otseselt ju ei häiri või ei pane vanduma, aga natuke ikka kriibib, kasvõi korraks. Siis läheb meelest ja liigud eluga edasi. Võib olla hakkad ise tegutsema. Kunagi üks mu tuttav ütles, et kadedus on edasiviiv jõud. Ma olen sellega ka natuke päri. Et kui kadestan, et naaber saab lubada endale x ja y asju ja ma tunnen, et tahan ka, siis pean ma selle nimel pingutama. Hoopis teine teema on see, et me püüame naabrist paremad olla ja end ikka võrdlema kipume.

Hiljuti jäi mulle silma üks arutelu, kus müügis oli uhke villa ja inimesed kommenteerisid, et tasuta ka ei tahaks, sest maitsetu. Maitsetu või mitte, aga mis loll jutt, et tasuta ka ei tahaks. Kas see võiks olla kadedus? Ma arvan küll. Olen ise mõned korrad mõelnud mõnd kodu vms vaadates, et esimese hooga tahaks öelda, et ma küll nii ei teeks, aga siis hakkan mõtlema, et miks ma nii ütlen. Kas seal taga võib ka väike kadedus olla? Võimalik. Et tahaks endale sisestada, et ei meeldi või et mina küll nii ei teeks, siis pole põhjust kadeduseks. Kõlab loogiliselt. Seega kadeduse-teooriaga nõus.

Samas jälle. Paljud tuttavad näod on viimasel ajal abiellunud. Eile vaatasin kolme inimese (naise) pulmapilte. Kõik kolm on mulle ebasümpaatsed, kõik kolm on minu meelest mitte kõige kaunimad naised oma tavaolekus. Kaks neist nägid aga pulmapiltidel välja tõeliselt säravad ja kaunid, õnnelikud ja armastust täis, kolmas see eest oli mu meelest nagu vahakuju, elutu ja kole. Kui ma tooksin selle viimase pildi siia välja ja ütleksin, et no on minu meelest kole naine, siis saaksin ma esimeseks kommentaariks, et kade oled. Püüdsin seda kadedust analüüsida. Kas olen kade? Et ei saanud selliseid pulmi lubada? Et ise ei ole nii ilus? Et ise ei ole armastatud? Et ise…? Meil olid väga ilusad ja armsad pulmad, praegu muidugi teeks ma teistsuguse peo, aga 11 aastat tagasi olime me hoopis teised inimesed. Ilus olen ma piisavalt inimeste jaoks, kes mind armastavad. No ei ole kade. Lihtsalt ei meeldi. Sama ka teatud inimeste tegevused, väljaütlused, arvamused, olek, riietus, soeng, you name it. Ei ole kade. Tee või tina.

Vana hea klassika siin blogi kommenteerijate ja minu vahelisest erimeelsusest. Mulle ei sümpatiseeri Kersti Kaljulaid (mis ei tähenda, et ma teda targaks naiseks ei peaks), ei meeldi ja kõik. Kade. Sest tema on president ja mina ei saa kellekski mitte kunagi. Aga kes seda ütleb, et ei saa kellekski. Mis on kellegi jaoks see keegi? Ambitsioonid on erinevad. Minu ema tahtis, et minust saaks vähemalt välisminister, suursaadik või Nobeli preemia laureaat, halvimal juhul jurist. Ma ei saa öelda, et minust ei võiks üks neist neljast saada (okei, Nobeli preemia siiski välistaks), aga mul ei ole selleks absoluutselt mitte mingit ambitsiooni. Ja kui ma ütlen, et pooled meie ministritest ja Riigikogu liikmetest on lambad ja isegi mina võiks ilma igasuguse probleemita neid asendada, siis ei räägi ju minus kadedus, vaid mõistuse hääl.

Mis “eveliisilikult kibestunud” arvamusblogija ma oleks kui ma ei tooks näiteid ka blogijatest.  Pean ausalt tunnistama, et 90% blogijate saavutustest jätab mind külmaks, loen postitusi nagu scrollitavat tapeeti, lihtsalt harjumusest, aga laias laastus jätavad mind külmaks inimeste laste sünnid, uued töökohad, uued kodud, reisid… Välja arvata kui on  ilusad kodupildid (nagu näiteks üks mu lemmikblogi,mida mulle täiega meeldib vaadata stiili ja piltide pärast) või huvitavad reisijutud (näiteks Susanna blogis), mis mulle pakuvad lihtsalt mõnusat emotsiooni, aga kadedust ma küll ei tunne, et appike, miks mina ei saa. On blogisid ja blogijaid, kes ajavad mind nii närvi, et ma ei suuda neid isegi lugeda, mitte kadedusest, vaid selle pärast, et nad tunduvad ulmedebiilikud. Kelle jaoks olen mina ulmedebiilik, kes minu jaoks – elu. Osa ajavad mind megalt närvi oma poliitkorrektsusega. Ühte oma endist lemmikblogi ma enam ei suuda lugeda, sest kommentaaridest sain aru, et inimene peab end näiteks minust paremaks ja tema poliitkorrektsus muutus mulle vastumeelseks, kahepalgeliseks. Ometi on “kibestunud” minu blogilistis blogijaid, kelle tegemistele ma elan kaasa ja täiega tunnen rõõmu nende kordaminekutest. Ei jäta külmaks, vaid tunnen siirast rõõmu. Üllatus-üllatus, üks neist on…Herling (te arvasite, et Ebapärlikarp, eksju?) Blogijad ei aja mind kadedaks.

Küll aga julgen ma väita, et paljude kommenteerijate sõnade taga peab olema kadedus. Ma mõnikord loen kommentaare (mitte enda kohta) ja mõtlengi, et mis ajendab inimest niimoodi kirjutama. Lihtne näide. n+1 aastat on kommenteerijad vingunud, et mis inimene see Mallukas on, et lube ei tee. Ja siis teeb tüdruk load ära. Mis läheb lahti. Kommentaarid, et teeme panused, kuna ta avarii teeb, kogume allkirju, et ta ei saaks lube. Reaalselt vastik lugeda. Keegi ütles, et no eks näis, mis auto talle antakse, sest ise ta ju ei osta midagi. Kui selle lause taga ei olnud kadedus, siis ma ei tea, mis kadedus on. Mina oleks ka kade. Kes ei oleks tasuta auto pärast kade? Või tasuta maja ei tahaks nagu eelpool kirjutasin? “Ise teenitud on palju suurema väärtusega” öeldakse. Jaa, osaliselt olen ma nõus. On tõesti hea tunne kui oled ise midagi teinud ja saavutanud, aga tasuta majadest ja autodest ei ütleks keegi ära. Eriti need, kes vastu rinda taovad, et nemad küll ei tahaks.

Osa kommenteerijaid ütleb, et aga miks ma peaksin kade olema sinu (st minu) peale või blogija peale, kel on vaid põhiharidus ja neli last ning kes tööl ei käi. Aga võib olla just selle viimase peale oledki kade? Et pead ise tegema tööd, mis ei meeldi, samal ajal kui keegi “mõttetut mula” kirjutades ära elab. Olgu see siis tasu saades jogurtites, šampoonides või taskurahas. Vähemalt ei pea hambad risti tegema midagi, mis ei meeldi. Ma isegi saan aru, miks minu peale kade ollakse.

Seega see kadeduse teema on ikka nii ja naa. Osaliselt ma täielikult nõustun, et kadedus on kriitika ja sõimu taga, osaliselt jälle ei nõustu üldse. Mida teie arvate sellest teemast?

 

32 comments on “See kadedus

  1. Ise välja teenitud auto ja maja väärtus on enamasti siiski vaid inimese enda peas. Pidades end paremaks, sest on ise midagi teind selle heaks. Kõrvalseisjat ei huvita üldjuhul karvavõrdki, kas maja ja auto on ise välja teenitud või tasuta saadud. St see ei anna ei ühele ega teisele ei pluss ega miinus punkte. Need viimased tulevad palju sügavamalt, emotsioonide pealt või kusagilt n faktorist.

    Like

    • Kui kommentaarist õigesti aru sain siis ka minu meelest tulevad need “sülle kukkunud” asjad kuskilt sügavamalt ja just selle peale võiks kade olla, kui nii hirmsasti on vaja kade olla 🙂
      Need veri, higi, pisarad lood on suht meeh… no kui endale meeldib, lase käia. Mul ka neid lugusid aga neist väga pasundada ei taha, piinlik 😉

      Like

      • Ei no mulle tegelikult meeldivad ka need veri, higi, pisarad lood, annavad kuidagi lootust, et kui väga tahta siis saab. samas annavad samamoodi lootust ka need “tasuta sülle kukkunud asjad”. Et õnne on ka vaja ja lõpuks pole vahet, kuidas soovitud asjad peremeheni jõuavad.
        Päris sülle kukkunud asjade all pean ma ikkagi silmas ootamatut lotovõitu või pärandust ja nats võib ikka kadedust tekitada küll. Mul oleks hea sõbranna lotovõidu üle küll väga hea meel, aga ma mõtleks ikkagi kasvõi korraks, et no miks tema ja mitte mina. Mul on oma teoreetiline miljonivõit muide nii tükkideks ära jagatud inimeste vahel, et endale jääks õnnetud 95 000:D Võib olla peaks hakkama lotot mängima? annaks endale kasvõi võimaluse? 😀

        Like

  2. Ma ka just mõtlesin, et paras neile Malluka kirujatele, et näe saabki load.
    Minus ei ole kadedust. Vahel tundub täiesti imelik. Kui kellelgil läheb super hästi, siis ma tunnen, et ooh, vähemalt ei pea tema pärast muretsema :D, no tuttavatest siis. Mulle tundub alati nii õudne kui keegi äpardub, et siis tal on raske ja ma peaks teda justkui aitama või vähemalt südant valutama. Kui keegi käib kusagil ilusas kohas ja vaatan instast, siis tunnen, et ooh, nii tore, et MINA olen kodus ja ei pea seal rähklema – see tundub alati nii, kui ise kohal ei ole – mega raske reis, kontsert, sõit, käik. Kui keegi saab ilusaid asju, siis on mul alati kergendus, et õnneks mul on vana asi veel töökorras – et jumalaeest ei peaks hakkama minema poodi, midagi ostma, valima, koju tassima 😀 . Jne.
    Kõik teised surmapatud on minus aga olemas – et keegi ei arvaks, et ma ennast kuidagi paremaks pean. Aga vat ja kadedus puudub.
    Aga kritiseerinud olen küll. No noorena ikka maailma parandades. Aga ka siis, kui keegi blogib ja tundub mega võlts, vat see ajab alati närvi ja tahaks kasvõi õelutseda. Või on keegi väga loll – see ka paneb “sulge” haarama :D.

    Like

  3. Üldse pole teemaga seotud, aga miks esilehel enam postituste juures olevate kommentaaride arvu ei näita. 😦

    Ega mul pole ilmselgelt kahju rohkem klikke teha ja alla skrollida, et ise järgi vaadata, kas mõne huvipakkuva teema juures on keegi ehk midagi öelnud, aga lihtsalt mugav oli noh! 😀

    Like

    • Britt, mul ei ole nendest klikkidest ju mingit kasu, tead ju:) Mul pole siin ei reklaami ega midagi, mis vajaks klikke. Ma EI TEA, miks enam ei næita kommentaare ja see on irriteeriv, sest ma ise pean ju ka minema vaatama ekstra. Ja see on ebamugav.

      Like

      • Aah, ei-ei, ma seda ei mõelnudki, et see sulle raha peaks sisse tooma. Ma pigem mõtlesin aja osas, et mul pole kahju see sekund võtta ja paar klikki rohkem teha.

        Reklaamidest ei saa ma nii või naa midagi teada, sest minu ja adblocki vahel on äärmiselt kirglik armastuslugu. 😀

        Like

      • Mind ennast ajab nii metsikult närvi see kommentaaride puudumine esilehel, aga kuna ma olen wordpressis koba, siis ilmselt saan kommentaarid tagasi vaid nii, et valin mõne suvalise templiidi, kus kommentaarid vaikimisi avalehel on. Jama on rumal olla:D

        Like

      • Sain pmst, väikeste mööndustega kommentaarid tagasi:)

        Liked by 1 person

  4. Tahtsin kommenteerida selle Tommy Hellsten “Peatu – Oled juba kohal” raamatu valguses. Ma ei mõista ja ei tunne mitte mingisugust liiklusraevu, ärrituvust kui liikluses keegi midagi minule mitte ootuspärast teeb. Mul on lihtsalt kurb vaadata kuidas fooris põlev punane tuli on justkui soovitus peatumiseks. Kõik hakkab meist endist ja mina olen see, kes lihtsalt lasebki autosid enda ette. Ja kui küsida miks, siis vastus on väga lihtne ” ise samas olukorras olles me ju tahame seda, et ei peaks 5 foori autosid läbi laskma”. Elemetaatne, loomulik. Kõik mis teeme, teeme ju endale.

    Like

    • Ma ikka aegajalt tunnen liiklusraevu, kui nt keegi lihtsalt koperdab jalus nt, samas ma lasen hea meelega teise auto vahele ja ei tõmble mõttetult, sest see kiirustamine ja kirumine ja närvitsemine annab heal juhul minuti paar võitu. Mõnikord kui tunnen, et ei viitsi ummikus istuda, lähen väikse ringiga ja teist teed pidi;)

      Like

  5. Eks need tasuta asjad ole ka mingil viisil välja teenitud, ma leian. Ja mismôttes sa pole keegi? Oled sa ise ja vot see on juba midagi väärt, sest seda julgust pole teps mitte kôigil.

    Like

    • Jah, nõus. Tasuta lõunaid ei ole olemas ja iga nö tasuta asi (kui see just ei olegi lehma lellepoja Bali villa või lotovõit( on välja teenitud tegelikult, lihtsalt mitte klassikalises mõttes.
      See “sa pole keegi” kommentaar on selline, mis aegajalt siit blogist ikka läbi käib kui ma natuke krõbedamalt arvamust avaldan. Mina ise olen alati arvanud, et oskus ja julgus olla mina ise, on midagi väärt. Ja kuigi mu mu ülikriitiline ema oleks tahtnud,et ma oleks poliitik v jurist v jumal teab, kes, siis isegi tema on ju öelnud need kuldsed sõnad – “Aga kõige uhkem olen selle üle, et oled Sina ise. Sellega ei taha ma öelda, et oled täiuslik – ei sa ei ole. (Anna mulle andeks, kui olen seda Sinult mõnikord nõudnud). Oled rohkem kui täiuslik –oled ainukordne – ekslik, uudishimulik, alati kirglik oma avastustes ja unistustes.”

      Liked by 1 person

  6. Liiklusraevu kohta tegi autokoolis õpetaja märkuse, nimelt selle liiklusraevu kohta, mis valdab juhte, kes satuvad õppesõidu auto taha. Ta ütles, et kõik need juhid, kel on kombeks õppesõidul olevat õpilast signaalitamise ja tõmblemisega end halvasti tundma panna, peaksid meenutama seda kas nad ise olid kohe esimeses linnatunnis superjuhid. Jube kahtlane, et olid. Ütles ka, et see tõmblemine ja “kiirustamine” on selle taga tõmbleva jobu probleem, sõiduõpilane ärgu lasku end sellest üldse segada. Mina samal ajal pobisesin moka otsast lihtsalt “eestlased”. Mingi vaimse tervise kontroll peaks ka tervisetõendiga kaasas käima. Lisaks peaks olema mingid kohustuslikud kordusõppused. Aga see selleks… see oli niisama kõrvalteema.

    Mis kadedusse puutub, siis see jutt, et kui miski ei meeldi, oled kade, on lihtsalt rumal. Kade olen ma siis kui ma olen kade ja seda ma ka tunnistan, kui ma kade olen. Kui mulle miski ei meeldi, siis see mulle lihtsalt ei meeldi, sel pole kadedusega pistmist. Ja teha nägu, et kõik siin ilmas mulle meeldib, oleks silmakirjalik, nii et juhtub, et mõne asja kohta ütlen küll, et ei meeldi. Ju ma siis mingi osa kaaskodanike meelest olen kade. 😀

    Liked by 1 person

    • Jaa, ma ei saaks rohkem nõus olla, et need inimesed, kes õppesõiduõpilase peale vihaseks saavad, on tropid. Me kõik oleme alustanud kunagi täpselt sama kohmakalt ja sama moodi koperdades, aga huvitaval kombel läheb see meelest ära kui palju stressi tekitas kui keegi selja taga tuututas. Ma ei ütle kunagi midagi õppesõiduautode kohta. Küll aga niisama koperdajate ja unistajate ja tähelepanematute juhtide kohta. Tartus on neid uimaseid kohe eriti palju:D

      teise osaga – kadeduse teemal – olen ma sinuga pooleldi täiesti nõus. Selles mõttes, et sina OLED intelligentne inimene ja oskad möelda, julged ka öelda kui midagi ei meeldi/meeldib/kadedaks teeb, aga on mingi osa planktonit, kes õelutseb puhtast kadedusest, selles olen ma veendunud

      Liked by 2 people

      • Planktoni motivatsioon siin ilkuda tuleb sellest, et ta üritab panna teisi tundma end sama kehvasti, k ui tema ilmselgelt tunneb. Mida ta aga ei tea on see, et mul on suva. Ma võin siin kaasa irvitada ja “julgustada”, aga isiklikult on mul sellistest asjadest suva. Neid inimesi, kelle arvamus mind kõigutab, on väga vähe. (Jah, Eveliis, isegi sinu arvamus ei paneks mind nurgas looteasendis nutma.) Ega ma ei tea, mis inimene ta on ja ma siiralt kahtlen, et ta mind isiklikult tunneb. Aga et internetis teiste inimeste kallal närimine on 21. sajandi meelelahutuse eelistatud viise, siis ei saa seda talle ju pahaks panna. Ta lihtsalt läheb vooluga kaasa. 😉

        Like

    • plankton

      No mida see “Just another little knowing nothing” ka teab. Temal ju oma arvamus puudub üleüldse, läheb ainult üldise vooluga kaasa. Aga vooluga kaasa lähevad ainult surnud kalad.

      Like

      • Jah, täpselt nii ongi, elus kalad ikka ujuvad kõik vastuvoolu, aga mina olen täitsa surnd. 😦

        Like

      • Vaata, see siin on koht, kus tulebki välja see, kas tunned inimest päriselt vōi mitte. See sama “surnud kala” on väga OMA arvamusega ja sp ka tihti tuliselt vaidleme, aga sõbrannatamise ja päris sõprade puhul ongi see hea, et võib erineval arvamusel olla asjadest ja OMA arvamus on teretulnud;)

        Like

      • plankton

        Ja, ja! Viimasel ajal on näha, et Ta üritab kõiges olla eriarvamusel. Ilmselt selleks, et näidata, et Tal oma arvamus ikka olemas on.

        Like

      • Las ta jääb. Ausalt. 🙄

        Like

  7. Minu meelest tegi Mariann autokooli ära, sealt lubade saamiseni on veel mõni samm minna 🙂
    Või olen ma millestki valesti aru saanud?

    Like

    • Seda ma nii täpselt ei tea, ka kool läbi v load käes, aga igal juhul kui kasvoi kool läbitud, siis load ikka pmst käes. Ja mul ausalt, parastajate meelehârmiks, hea meel

      Like

  8. Ma ei mäleta, et ma oleks väga kade kunagi olnud, küll aga tekitab võrdlus teistega aeg-ajalt mingeid teistsuguseid emotsioone. Näiteks olen kurb, et mul on välimuse osa kehvad geenid. Tõesti on. Ja ma aeg-ajalt lihtsalt jään jõllitama inimesi, kes näevad lihtsalt nii ilusad välja oma loomulikus olekus, et nutt tuleb peale, nende ilust ja oma kehvadest geenidest… Aga noh, mis seal ikka… Ega nemad “süüdi” pole, et nad sellise paketi said ja mina selle teise… Ja kui mõni väljas ilus inimene ka seest kohe eriti ilus on, siis on kohe eriti segased tunded. 😀 Et tahaks kaaaaa:D Võibolla see on kadedus, aga ma ise tunnetan seda pigem kurbusena.
    Ja vahepeal lähen lihtsalt närvi rumalate ja nõmedate inimeste finantsilise edu peale. 😀 Tarkade inimeste hea majanduslik seis ei tekita minus mingeid emotsioone, aga rumalate raharohkus ajab vahepeal ikka täiesti närvi. 😀 See tunne ei tundu mulle kadedusena, samas äkki ikka on…

    Like

    • Mõtlen sama. Kusjuures samade asjade kohta. Ma ei pea end koledaks, aga moni inimene on nii paganama ilus (ka seest), et siis mõtlen küll, et no tahaks ka nii ilus olla.
      Ja rumalate ja halbade inimeste finantsedu ajab mind ka närvi.
      Ise ka ei oskaks seda kadeduse alla liigitada, pigem just kurbuse alla, aga vbla kurbus on kadeduse mingi alaliik🙄🤔😂

      Like

  9. kylaline

    Mitmenda koha sai eee Saapamaa pulm?

    Like

    • Eee…ma ei andnud mingeid kohti ju? Aga ma ei saa ka aru, kellest sa räägid🙄

      Like

      • kylaline

        Päriselt? Ma küll ootasin kommentaare antud pulma osas ja arvasin, et siin need olid. Selge, minu viga 😀 Kirjeldus ju nagu klapiks?

        Like

      • Ma ausalt ei saa aru, mis pulmast sa räägid, anna siis vihjeid kui mingeid kommentaare ootad. Nimi ei ole kûll mulle “tuttav nägu” 🤔🙄

        Like

  10. kylaline

    Kui sulle ei ütle kaksiktornide aastapäeva pulm midagi, siis rohkem ei hakka vihjama. Ju ma olen millestki valesti aru saanud.

    Like

  11. Hea oli kohe lugeda, sest mõtleme samamoodi! 🙂

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: