Mõtted

“EWTBB on endast jälle liiga heal arvamusel, tundubki et tema laps on ülim ja tema arvamus ainuõige, vastu pole mõtet vaielda, sest siis saad.”

Ma oleks natukene pettunud olnud kui keegi Marimelli feikide blogijate postituses mind poleks feigiks nimetanud. Nagu ma ka ütlesin eelmises postituses, küll vaid parooliteadjatele, siis jah blogi-mina on parasjagu feik.

Marimellide postituse kommentaarides oli minu kohta kirjutatud “EWTBB on endast jälle liiga heal arvamusel, tundubki et tema laps on ülim ja tema arvamus ainuõige, vastu pole mõtet vaielda, sest siis saad.”

Palun öelge mulle, milline ema ei peaks oma last ülimaks? Kas pole nii, et igale emale on oma laps kõige armsam ja targem ja nunnum? Vähemalt niikaua kuni lapsest ei ole saanud narkomaani, varast, sarivägistajat, Breivikut… Ma ei tea, kas see tegelikult ka nii oli, aga mu ema on mulle rääkinud, et kui ma sündisin, siis ema ei jõudnud ära imestada, et isssssand kui ilus laps. Vanaema oli mind vaadanud ja öelnud, et mis ilus, vaata kui suured kõrvad tal on. Aga oma emale jäin ma kõige ilusamaks lapseks kõrvadest hoolimata. Ma ise olen ka mõnikord (jah, ma olen just nii palju halb inimene) vaadanud mõnd beebit ja jumala eest, samal ajal kui ema ilu kiidab, näen mina Benjamin Buttonit, aga see pole oluline. Nii nagu igale emale on ka minu laps minu jaoks ülim. Ja ta on tõesti ülim. Selles mõttes, et mul puudub igasugune varasem kogemus lastega ja võib olla ongi kõik lapsed oma loogikaga sama säravad pliiatsid, ma ei vaidle üldse vastu, aga Ida on mulle õpetanud, et lapsed on tihti palju andekamad ja targemad kui me oskame ettegi kujutada. Viie-aastane küll, aga nupp nokib nii, et ma jummmmala tihti lihtsalt jään hämmingus mõtlema, kust lapsed oma teadmised võtavad. Või vankumatu loogika, millele on raske vastu vaielda.

Ida on ka äärmiselt tubli ja tragi laps. Temaga koos reisida on 99% ajast lausa lust, sest ta ei muutu virilaks ega väsi ära. Pikad jalutuskäigud, kirikud,muuseumid – me ei ole pidanud käima vaid  nö laste asju tegemas, sest Idat huvitavad need asjad, kuhu me teda tirime. Muidugi naudib ta nagu iga väike laps üle kõige lõbustusparke ja mänguväljakuid, aga ei ole haruldane juhus kui Ida kirikust möödudes ütleb, et tahab sisse minna. Me oleme külastanud kirikuid Riias, Stockholmis, Kopenhaagenis ja ma olen püüdnud lapsele arusaadavalt selgitada, miks seal on küünlad ja hauakivid ja muud sellist värki. Hariv endale ja hariv talle.  Ida on tubli laulutunnis, näitetunnis, tantsutunnis, lasteaias ronimas käies, ujumas käies, matkamas käies…Jah, ma julgen öelda, et ta on isegi andekas.

Ida on tõesti (mulle kui emale) ÜLIM.

Kui see kõik on öeldud, siis pean ma ka ütlema, et Ida on nagu te teate ainuke laps ja ma näen, et tal on, hoolimata sellest, et me püüame teda mitte ära hellitada, üksiku lapse sündroom. Meil on kodus päris ranged reeglid, kuid Ida on meister reeglite väänamises. Kui diivanil pole lubatud süüa, sest määrib diivani ära, paneb ta pleedi alla ja ütleb, et aga diivanit ja pleedi saab pesta ning pealegi on ta näinud, et mina ju söön. Miks siis tema ei või. Õige. Ma ei ole alati kõige parem eeskuju emana. Kipun olema see “tee mu sõnade mitte tegude järgi” tüüp.   Ida oskab seda ära kasutada.

Ta oskab jonnida, lihtsalt jonni pärast tunde. Ta võib olla nagu Tõnisson, raputa ja sakuta ja pane pärast tunde “see, kes on meie Issand” salmi pähe õppima, aga ta ei ütle, kas tema lasi parve põhja. Ta on meister ignoreerimises ja vaikimises kui ta tahab, st ei taha rääkida ja vastata.

Ida on kangekaelne, isepäine ja enesekeskne, ta ei oska teistega arvestada ja teistega asju jagada. St ma küll üldistan siin natuke ja teen talle liiga, sest see ei ole alati nii, aga kui Ida tahab, et tal jalanõud ära võetakse KOHE, siis see peaks olema KOHE, mitte siis kui ma olen endal 7438029621 poekotti käest pannud. Kui oleks tema teha ja ta ei oleks vaid viie-aastane, siis jääks igas vaidluses tema sõna peale.

Ida on keerulise iseloomuga ja ma juba tean, ette et me hakkame päris tuliselt vaidlema kui ta vanemaks saab, sest no Skorpion ja Kalad…Mu ema on ka Skorpion, ma tean, kui tuliseks nende kahe tähtkuju vahelised vaidlused võivad minna.

Sellest kõigest hoolimata jääb Ida mulle ikka ülimaks. Sest see on loomulik.

Ja mis puutub minusse ja sellesse, et olen endast liiga heal arvamusel. Teate, ma olen olnud väga madala enesehinnanguga ja mul on ausalt hea meel, et ma olen muutunud, selle kallal tööd teinud ja endasse uskuma hakanud aastatega. Ma ei tahaks olla see ebakindel suss. Mulle hakkas täna silma Õhtulehe pealkiri, kus Brigitte Susanne Hunt ütleb, et ta on parem ülbe lits kui odav kuivik. Ma ei ole küll sõnakasutusega nõus, AGA PÕHIMÕTTELISELT olen ma nõus. Parem liiga heal arvamusel kui ebakindel tossike.

Minu arvamus pole kindlasti alati ainuõige, ma ei usu, et ma olen seda ka kunagi väitnud, aga mulle meeldib, et mul on oma arvamus. Kui see on pahe, siis  – põrgus pidigi lõbusam olema;)

8 comments on ““EWTBB on endast jälle liiga heal arvamusel, tundubki et tema laps on ülim ja tema arvamus ainuõige, vastu pole mõtet vaielda, sest siis saad.”

  1. Oma lapse üle peabki uhkust tundma. Ja mulle on jäänud mulje, et Ida ongi väga tubli ja andekas laps. Kuidas teisiti-minuga ühel päeval sündinud ongi superägedad inimesed 😃 Seega ole ikka uhke emme edasi 😉 Btw- Kalade ja Skorpionite tuliste vaidluste väitega 100% nõus. Mul tütar Kalad ja oioioi, mis vatti ja vaeva ma temaga näen.

    Like

    • Ma ausalt ei kujutaks ette midagi muud kui uhke olla ja ma ei arva et ma olen selline ahvivaimustuses-kiidan igat asja – ema, kes vaid oma last näeb.
      Aga tnx kinnitamast, et Kalad ja Skorpion = peavalu🙄

      Like

  2. Selle posti peale tahaks ikka teada, et mis sa kaitstud postituse all rääkisid. Muidu jääb see jutt nagu poolikuks ja tunne, et igaüks võib nii kirjutada (tahaks smiley panna, aga ei leia sobivat, et mu arvamus sarkastilisena ei kõlaks).

    Like

  3. Võin sulle kinnitada, et seal pole muud kui oma saba liputamine, et olen palju ägedam kui blogist paistan😎

    Like

  4. Mina olen muide see ema, kes näeb, et ta lapsel on suured kõrvad.esimesest lapsest saati olen neid väga objektiivselt näinud. ja mis kõige hullem, see võib mind salamist isegi häirida, sest oma laps peaks justkui olema see ülim.
    mis ei tähenda, et ma omi lapsi ei armastaks. sest nad on ikkagi omad. ja kui omad ka alla annavad või loobuvad, siis ehk ongi narkomaan.

    Like

  5. Ka mulle on jäänud Idast mulje, et ta on üle keskmise lahedam/andekam laps. Ja seda ütlen mina kahe lapse emana, kes enamasti ei suuda vaimustuda võõrastest lastest 😏. Seda kõike on Ida suurelt osalt tänu oma perele, kes te olete andnud talle võimaluse selliseks kasvada. Kõik need reisimised ja erinevate paikade külastamised avardavad ka väikese lapse maailma. Oma osa kõige selle juures on ka sinu oskusel ja tahtmisel seda kõike märgata ja õnneks ka blogilugejatega jagada. Nagu ma ütlesin, ma üldiselt ei vaimustu võõrastest lastest aga postitusi Idast loen alati hea meelega 🙂.

    Like

    • See on nii armas kommentaar, aitäh sulle! Ja mitte sellepärast, et ma tahaks, et keegi veel seda nö ülimuslikkust nâeks, vaid seepärast, et ma pean end suht kehvaks emaks. Selles mõttes, et mulle ausalt ei meeldi mängida ja meisterdada, kuid ma tahan Idat kaasata meie nö täiskasvanute maailma ja on rõõm lugeda, et vbla see polegi kehvasti välja tulnud.
      Muide, ma ka ei vaimustu võõrastest lastest, aga mõni laps on lihtsalt nii pull, et heldin sajaga ja ütlen et appike, lapsed on nii ägedad.

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: