Kuradi jõulu-Grinch

Ärge hakake mulle seda karma jama ajama, ma ei ole tegelikult halb inimene, keda karma peaks taga ajama.

Aastaid on mind kunmitanud jõulu-Grinch, kes täpselt enne jõule mind rahast lagedaks teeb. Umbes kolm aastat oli paus. Unustasin juba teise ära, aga näed sa, sel aastal otsustas ta tagasi tulla. Rahakott varastati ära, no ikka juhtub, palju jama lihtsalt juhilubade ja muude tegemisega. Nädal tagasi sain kirja Eesti saatkonnast, et mu rahakott on sinna toodud. Rõõmustasin, palju olulisi kaarte saan tagasi.

Lootus sureb viimasena öeldakse. Noh olgem ausad, kuigi ma ei uskunud, et võiksin kaardilt varastatud raha tagasi saada, lootsin natuke ikka, et äkki juhtub jõuluime. Ei juhtunud! Sain pangast vastuse, et “kuna raha välja võtmisel on kasutatud minu pin-koodi, siis pole pangal midagi teha”. Muidugi ma saan mõistusega sellest aru, aga kurb on ikka. Lootus surigi viimasena.

Nii palju siis minu jõuluplaanidest. Plaanide asemel on mul nüüd uus miinus. Jipikajeee! Merry christmas! 🎁

Ma olen niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii kurb.

9 thoughts on “Kuradi jõulu-Grinch

  1. Kuna sa seda juba ise mainisid, siis ma siiski natuke ajaks seda karmajama 🙂 Karma puhul lähevad arvesse mitte ainult teod, vaid ka mõtted ja sõnad, st ka see osa sinust, mida mitte keegi teine peale sinu ei näe. Näiteks kui kellelgi läheb midagi halvasti ja sa lohutad teda, jättes seejuures 100% tõetruu mulje, seesmiselt aga juubeldad kahjurõõmust, siis annab see su karmale siiski miinus-, mitte plusspunkte, kuigi kõrvalseisja võib vaadata, et on alles hea ja kaastundlik inimene. Seega tööd tuleb teha eelkõige oma mõttemaailmaga. Sa ütled, et ei ole tegelikult halb inimene ja ma usun, et see ongi nii, sa peaksid lihtsalt õppima suhtuma asjadesse neutraalselt või positiivselt, mitte negatiivselt.

    • Ma ei usu karmasse, see on puhas väljamõeldis, et end lohutada vms. Pealegi ma usun, et mu mõttemaailm on üsna okei, ausalt. Aga hetkel on sitt tunne ikkagi, karma või mitte karma, see ei muuda midagi

  2. ma ostsin kevadel endale seljakoti, mille rahakott käib lukuga taskusse, mida saab avada ainult siis kui kott seljas pole. plaanin analoogse “salataskuga” koti ka talveks osta aga suurema, kuhu ka läpakas sisse mahub.
    swedis saab teha endale lisakonto (sh netipangas) ning oma kontode vahel raha liigutamine on minutite küsimus, seega soovitan soojalt, siis pole kogu raha (ühe) kaardi peal.
    mul on mingi kamm rahaga, hetkel olen küll miinuses aga üldjuhul suudan elada normaalselt aga niipea kui hakkan raha kõrvale panema, siis laguneb kas pesumasin, külmkapp või mis iganes, nii et kogu raha läheb kohe ära. pole veel aru saanud, mis mu mõttemaailmas sellist asja esile kutsub, et ma koguda ei saa. mu vanaema-vanaisa kogusid kunagi eelmise EV ajal raha ja oli väikse Nõmme maja raha koos aga tahtsid nõks suuremat ja tuli rahareform, nii et jäid edasi üürnikeks, kuni NL väikese korteri andis – iseasi kui omaks seda pidada. ja kui polnud rahareform, siis käis varas. Ilmselt mingi jama, mille vanavanematelt kaasa olen saanud 🙁 kui vaid oskaks jõuda õige arusaamani, mida ma muutma pean.

Leave a Reply