2018 lemmikud

Ma olen ikka teinud aastate kokkuvõtteid oma lemmikutest, aga siiani hotellidest. Sel aastal ei ole mul hotellide jaoks lihtsalt aega olnud. Ma olen küll aasta jooksul külastanud mõnda pärli, kuid päris palju on olnud ka “klassikaliselt igavaid” hotelle ja sellise lemmikute kokkuvõtte jaoks oleks see liiga igav. Seega sel aastal veidike teistsugune lemmikute kokkuvõte.

  1. Aasta eeskuju: Panen kõik ühte patta. Nii blogija Herlingi, tema pere, Mesi Tare kodumajutuse kui Sibulatee. Nende tegevuslust ja pealehakkamine on täiesti fenomenaalne, enneolematu ja nakkav. Herling, nii vähe või palju kui ma teda tean, on oma ettevõtlikkuse ja omanäolisusega üks suurepärane eeskuju. Mitte et ma tahaks ja oskaks teda kopeerida, aga just oma olekult. Selline soe ja siiras, rõõmsameelne, positiivne, energililine. Ehe Eesti naine. Kas te ta pulmapilte olete blogist näinud? Pühaissamumeie, millised kaadrid ja milline pulm! Ma olen neid pilte kümneid kordi vaadanud ja ahhetanud. Ma tänan teda siiralt, et ta mulle Peipsiäärseid külasid ja oma muinasjutulist kodumajutust tutvustas. Sellest saati olen ma selle piirkonna tõeline fänn. Ma panin meid Mareki ja Idaga just kirja Varnjast Kolkjasse viivale jalgsimatkale.
  2. Aasta restoranikogemus: Võib olla natuke vildakas, sest tegu ei ole ju otseselt restoraniga ja keegi meile midagi ei serveerinud, aga maitselamus ja kogemus oli kinldati seda erilisem. Loodusvägi sünnipäev Anni Arro stuudioköögis. Esiteks imelised uued maitsed, kooslused ja retseptid. Teiseks Anni Arro stuudioköök ja Liisu Arro keraamika. Viimane on mu meelest midagi nii geniaalset, et ma ei oska seda isegi sõnadesse panna. Kunst. Puhas kunst. Uus kollektsioon “Muusad” on nii mõnusalt boheemlaslik ja sürreaalne, ent siiski kaunis. Loomulikult erinev “Linnud kollektsioonist, mis peaks olema iga nõude-hooliku kollektsioonis, aga lihtsalt omapäraselt lummav.
  3. Aasta uustulnuk: Tuduluu lasteriiete pood. Selle eestvedaja Miramii blogi on Eesti mõistes täielik välismaa. Selles mõttes, et kui see poleks kirjutatud mu emakeeles, oleksin ma veendunud, et tegu on välismaa sisustusblogiga. Nii stiilipuhas ja maitsekas. Pole siis ime, et järgmiseks oli oma e-poe avamine. Kui teile meeldib skandinaavia stiil ja sooneutraalsus, siis see on pood teile. SleepyFox, BlaFre, Monokind ja miniMilla muuhulgas esindatud.
  4. Aasta ost: Muna saun. Oleme seda nüüd paar kuud testinud ja peab tunnistama, et on ikka üks hüva leil küll. Mulle tuli sõber külla, kes oli sauna suhtes skeptiline, et õues ja vett pole. kui ta siis KOLM tundi hiljem saunast tagasi tuli, ütles ta vaid “vau! võtan sõnad tagasi, see oli üks hea saun!” Jah, oleme leidnud ka mõned miinused (uks käib külma ja kuuma koosmõjul kehvasti ja osa viimistlust võiks parem olla) kuid plussid kaaluvad selle sada kora üle. Peamised plussid minu jaoks: hea leil, lai lava ja aken, disain. Mulle meeldib eriti selle sauna välimus. See on cool.
  5. Aasta pood: Tuba ja Taburet Keilas (jah, Keilas!) Maakodu hõng, pitskardinad ja piparkoogid on märksõnad, mis seda poodi iseloomustavad. Põhimõtteliselt võiks need sõnad iseloomustada ka meie kodu Ussipesas. Ma olen sellest poest soetanud kolm kappi ja nii mõnedki nipsasjakesed. Ma loodan väga väga väga, et see poeke tegutseb veel kaua. See toob Skandinaavia teise ringi maakodu mööbli mulle praktiliselt koju kätte.                                             DSC02142DSC02137
  6. Aasta raamat: Jõuame jälle otsaga algusesse. Peipsiäärde. Raul Oreškini “Kui ma vananen” on universaalne ja nutikas nagu kirjutab ka “Sirp”. Auhinnad auhindadeks, nendest ei teadnud ma lugema hakates midagi. Mina lugesin raamatut kui sümpaatset fantaasiat ja armastuslugu.
  7. Aasta galerii: Andke mulle andeks see Peipsiäärse poole kallutatus, kuid sel aastal üllatas ja imponeeris just see piirkond mind enim. Voronja Galerii on midagi sellist, kuhu lihtsalt peab minema. See on süreealne unenäoline maailm, just kui paralleeluniversumis, ent kõigest mõnikümmed kilomeetrit Tartust. Ja nende rabarberivein ning vahvlid – palun proovige ise, saate aru, millest ma rääkida ei oska.
  8. Aasta üllatus: Ma ei saa öelda, et ma oleks vähe hotelle ja mõisaid külastanud, aga iga jumala kord kui ma satun uuesti mõne mõisahoone lähedusse, õhkan ma kui imeline see kõik on. Ma lihtsalt jumaldan mõisaid nii metsikult. Kernu mõis pakkus jälle mulle seda tunnet, mis aegajalt meelest kipub minema: kõik meid ümbritsev on imeline! dsc00438.jpg
  9. Aasta kook: Vanasti kuulus iga meie sünnipäeva või muu ürituse juurde suur Brita kook. Lõpuks sai sellest üle söödud ja Britat ei tahtnud enam keegi näha, aga Werneri koogid jäid. Siis tuli erinevatel põhjustel paus. Aastaid ei olnud me tema kooke söönud. Kuni nüüd Mareki sünnipäevani. Kurat! Hea oli. Väga hea oli.  ja mis veel? LÕPUKS ometi oli üks tort, millel oli ilus alus, st et võtsid plastikust ümbrise ära ja said tordi kuldsel paberil tordialusele tõsta. Mitte ei pea koledal plastalusel lauda panema. 100 punkti selle eest! Gustavi soolased koogid on fenomen omaette!
  10. Aasta blogi: Mis blogija ma oleks, kui tooks välja ka oma selle aasta lemmikuid. Liisi Väli kodu piltidest ei ole ma veel väsinud, kuidas saakski! Vaadake ise. Uustulnukana läheb minu hääl ka uue aasta auhindade jagamisel kindlasti Paksukesele. Muide, ma olen jummmmmala kindel, et ta on sama paks kui mina, aga tema kehakaal ja isik mind üldse ei huvita, mulle meeldib suur osa ta mõtetest ja arvamustest, samuti on ta instagram nauditav ja inspireeriv.  Samuti on mulle sel aastal meeldima hakanud Jane blogi. No offense, Jane, aga see, et kodusest elust pärapõrgus on ikka midagi loetatavat kirjutada, on mu meelest päris hea oskus. See on selline lihtne meelelahutus, asendus TV-le, mis minu peakski olema (hea?) blogi tunnusteks.

Ma võiksin asjadega jätkata, aga kümme tundus selline sobiv number lõpetamiseks:) Mis on teie 2018 aasta lemmikud? 

Päisefoto: Mesi Tare

Advertisements

6 thoughts on “2018 lemmikud

    1. Mis täpsemalt ei vaja lahtiseletamist selle vaieldamatult lemmiku suve juures? Ränk põud üle Euroopa, tapamajade järjekorrad, mis ulatuvad järgmise suveni, kuna loomakasvatajatel üle Euroopa pole loomadele enam varusid, mida karjale süüa anda? See oli cool ja fun või?

      Like

      1. No kuule, päris nii ikka ei saa. Ka mina nautisin selle aasta suve, sest kui tihti meil siin sellist sooja ette tuleb? Ja ei tunne selle pärast süümepiinu. Alati ei pea kõike üle analüüsima, vaid tohib ka lihtsalt rõõmu tunda.

        Like

      2. Just nii Eveliis! Kogu aeg Rõhutatakse ju, et tundke rõõmu väikestest ja lihtsatest asjadest ja ilus suveilm on, millest rõõmu tunda 😊 kauneid jõule sulle Eveliis! 😊

        Liked by 1 person

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.