Nii üks kui teine on siin rääkinud säästmisest, kogumispäeviku-üritus ilmselt on sama popp kui eelmisel aastal ja aina enam püüan ka mina rohkem säästa. “Säästma” ei ole ehk kõige õigem sõna isegi, pigem on mu eesmärk loomingulisest kaosest oma rahakotis ja majandamises loobuda. Ma võin rääkida küll, et olen säästlik tarbija, kuid kui kuu lõpus ikka midagi märkimisväärset alles ei ole, siis ilmselgelt tarbin ma kusagil ikkagi valesti. Minu eesmärk ei ole muidugi jubedalt koonerdama hakata, aga kuna mul siin on ikka 2019. aastaga omad plaanid, siis iga säästunipp ja natuke oma mõttemaailma muutust tuleb kasuks. On elementaarseid asju, mida ma tean, et ei peaks tegema, aga teen ikka, sest harjumus. Ja harjumused on rasked kaduma, teate ju küll.
Näiteks see kolmeeurone kohv, millest palju on räägitud. Mul on harjumus kütust võttes hommikul osta kaasa ka kohvi. Seda küll nädalas 1-2 korda, ent siiski. Ma isegi ei tea, miks ma seda teen kui ma saan kodust termotopsiga kohvi kaasa võtta. Lisaks sellele, et ma hoian kokku raha, hoian ma kokku ka aega. Kohvi ostmine võib hommikul võtta lausa ekstra kümme minutit – mul ei ole hommikul tegelikult seda aega.
Teine loll komme oli osta toitu valmisletist. Lihtsalt tundsin, et ei viitsi õhtul süüa teha ja krahmasin midagi kaasa. Tundub, et ei ole kallis ja on mugav, aga tegelikkuses on ikka kallim küll ja palju ta siis mugavam on. Poes järjekorras seisimine on veelgi tüütum kui õhtul pliidi ees söögivalmistamine. Seda enam, et ma ei tee ju kunagi tööpäevadel mingeid kolmekäigulisi õhtusööke ega gurmee-eineid. Ma avastasin alles hiljuti, et lõpuks ometi saan ma ka koju tellida poest toitu, nii et ka nö poeskäik on palju läbimõeldum ning juhuostude vabam. Istun kodus diivanil ja valin rahulikult, mida nädalaks kappi vaja oleks, ei teki seda “issand-pean-peale-tööd-poodi-minema-stressi”, kus ma siis kiiruga midagi korvi uhan, et kiiremini minema saaks. Vanasti oli mul nädala toidueelarve (500 krooni), aga mingi hetk unustasin selle ära ja aastaid on eelarve vaid mõte olnud.
Lisaks kolmeeurosele kohvile joome me liitrite kaupa mullivett. Borjomi on hea küll, aga 10 eur ja rohkem nädalas vee peale tundub ikka natuke raiskamine küll. Seda enam, et meil on endal väga hea kraanivesi ja me peaksime end harjutama jooma kraanivett. Sidrunit vee maitsestamiseks osta on kordi soodsam kui osta sidrunimaitselist mullivett.
Kui tahate vaadata, kuidas teil seis säästunippidega on, siis siin on neid lausa 210 erinevat, päris huvitav on vaadata, mitu laiskuse-harjumuse-linnukest kirja saab.
Samas ei saa ma öelda, et ma ikka päris mõtlematu tarbija oleks. Ühehooajariideid ei osta peaaegu üldse, allahindlused ja osturallid jätavad mind külmaks, ei torma ostma mitut paari kingi lihtsalt sellepärast et need on -50% allahindlusega (et siis endale ostu õigustada, et aga kokkuhoid ja säästmine ju), emotsioonioste teen vähe ja üldse kuidagi ostmist kui sellist on meie majas väga vähe. Kasuks tuleb ilmselt ka minu armastus taaskasutuse vastu. Teisalt jälle teen ma otsuseid läbimõtlematult. Enne kui mõni arve või laen on makstud, kasutan nende jaoks mõeldud summa mujal ära, nii et tekib nõiaring, millest välja ei saa. Samuti on mul olnud viimasel ajal fenomenaalne oskus arvetega midagi soperdada, unustada üks ja teine pisike arve õigeaegselt tasuda, nii et lõppkokkuvõttes ahmin õhku ja mõtlen, et kust krt see pauk siis nüüd tuli. Loominguline kaos on tore, aga mitte rahaasjades. Financer.com lehelt leidsin ma päris hea malli eelarveks. Ma täitsa pühalikult luban, et hakkan seda jälgima ja täitma, sest ma tahan ülevaadet ja parimal juhul ka sääste. Ja seda, et Marek mu kallal ei näägutaks;) Millegi pärast talle ei meeldi minu loominguline kaos rahaasjades…
Kas te kasutate mingeid (kasvõi kõige lihtsamaid) säästunippe oma rahaasjade kontrolli all hoidmiseks? Või olete lihtsalt loomulikut rahatargad? Või vastupidi – lootusetud laristajad?
Pingback: Säästmine või koonerdamine – Manjana blogib
Ma pean ennast lootusetuks laristajaks. Samas. Ma loen, et sa võtad kütust kord või paar nädalas.
Ma arva, et minu suurim säästunipp on poodi mitte sattumine. Ostan bloki suitsu korraga. Ostan paagitäie kütust korraga. Eelistan tellida toidukaubad koju e-poest ja muidugi shampoonid, kassiliiva jms. Seal näeb ka kohe kuluva summa ära ja teinekord siis võtan sealt ühtteist välja. Poodi sisse astumine üksi on juba suur risk kõige emotsionaalse jaoks. Mis muidugi ei tähenda, et ma siis e- poodidest ei shoppaks. Aga ka seal olen õppinud Hädasti Vajaminevaid Asju hoopis lemmikute listi panema ja siis sealt veelkord üle filtreerima, kui väga mul neid asju ikka Päriselt vaja on.
Kuna ma nädala sees elan üksi ja söön üksi, siis kulub toidule reaalselt olematu summa. Samas, kulutan hea meelega külaliste võõrustamisele. Ja no paar korda kuus satub ette mõni burksiputka või hiinakas.
Ma võtan paar korda nädalas kütust, sest ma ei võta kunagi täispaaki. Miks? Ebausk. MItu korda kui olen täispaagi võtnud on auto katki läinud:D
See on nagu minul raha kõrvale panemisega. Panen kõrvale ja sama või topeltsumma läheb välja.
Issand kui tore, et ma pole ainus ebausklik ja kellega nii juhtub😂 ei ole ilus kommentaar, ma tean, aga hea on ju lugeda et ma pole ainus, kel “griša” kaasas käib
Ma tean seda rõõmu ja tunnet. 🙂
Seega minu silmis väga ilus kommentaar.
Lootusetu laristaja. Palk on otsas max 2 nädalaga ja samas on tunne, et nagu polekski midagi ostnud. Käin aga palju restodes ja söön ka kodus pigem hästi, toidu pealt kokku ei hoia. Viimasel paaril kuul olen käinud kuus korra soojal maal. Ka reisimise peale kulub rohkem kui arvata julgen. Kogumiskonto on mul ka. Palgapäeval laekub sinna summa X, mille ma rõõmsalt kahe näd jooksul tagasi kannan, sest raha on vaja 😃 See on õudne. Suur inimene, aga raha lausa põleb taskus .
Mõni sissekanne tagasi kirjutasid, et ei tea kedagi kes teeniks miinimumi. Mina! See siiski pole teema, sest miininum on päris suur raha.
Aastaid tagasi, kui säästu teema tuli kinnitati kooris – igalt summalt on võimalik säästa. Minu sissetulek oli koolikõrvalt 90€ toimetulekutoetust. 25-30läks eluasemele,20bussisõidule maalt linna ja tagasi. Ülejäänud oli siis toidu, hügieenitarvete, koristusvahendite raha. Ma tundsin terve aeg, et ma olen petta saanud, sest mitte keegi ei ütle kust ometi koomale tõmmata. Tänaste summade juures pole probleemi säästa, kui vaid elukaaslane koostööd teeks. Täna Terevisioonis teemaks oli siis kihvatas, et kuidas ikkagi on sellelt 90 võimalik säästa
No hea kyll. Ma Manjana blogis juba paar vastukaja jatsin, aga miks mitte ka siia. Mul nimelt on taiesti vastupidine eelarvestamise loogika: tulevikust olevikku. Vaga lihtsustatult tahendab see, et kui vajaminev summa on teada, saab sellest konstant ja koik ylejaanu on muutuja. Mangida saab koigega, tegelikult pole mitte miski pysikulu, sest koigel on alternatiiv. Isegi elul 😉
Saastmiseks on mitu stsenaariumi.
(1) Saastan x summa raha, et teha sellega y tegevusi voi osta z asju. Tundmatu: aeg (kaua kulub?)
(2) Pysikuludeks laheb x summa raha, muutuvkuludeks y, yle jaab z. Tundmatu: objekt (mida osta?).
(3) Aastaks x peavad olema ostetud asjad z voi tehtud tegevused y. Tundmatu: meetod (kuidas seda saavutada?)
Eelnev oli lihtsalt vaike kontseptsiooniharjutus. Vali valja, mis Sul konstant saab olla; mul naiteks sissetulek kindlas perioodis, Sul ehk saastetud summa aasta lopuks. Sealt hakkad analyysima kaitumisharjumuste suunamiseks:
– kuhu kulud lahevad?
– mis on pysikulu, mis mitte? miks?
– kuidas vahem kulutada kummaski kategoorias? kas on alternatiive, nt vahem rahas maksta, rohkem teenida, vajadusi piirata?
– kas oluline on hetkerahulolu voi tulevikukindlus?
Ma ei soovita raha kategooriatesse ette lahterdada vaga kindlalt, sest eelarve ei arvesta sageli riskide ja muutustega. Kes kaotab tasuva too, kes laheb valismaale oppima, kes abiellub miljonariga. Mul on ilusad tulu/kulu Exceli tabelid kuni 2030. aastani tehtud, aga need on pohimottelised ja suurusjargu maaramiseks (palju mul aastas minimaalselt ent ka optimaalselt raha kulub, palju pysisissetulekut saan prognoosida). Oluline on teada, millised impulsid panevad kulutama, ja neid oppida eirama/valtima/muutma, eriti strateegiliste eesmarkide saavutamise nimel. €10k arvel omamine on suurem ja pysivam vaartus, kui hetkenauding kohvist. Taishinnaga topsikohvi ostmine tundub lopuks mottetu, parem on teha see kodust kaasa, raakida valja moistlik sponsordiil voi hakata teed jooma. Ja kui €10k koos, ei tohi uuesti hakata taishinnaga topsikohvi ostma, eks.
PS. Me voiks yhe salagrupi teha, kus koos kulusid jalgida ja alternatiive analyysida?
Hmm, väga huvitav ja miks mitte salagrupp teha, mina oleksin käpp küll, sest mul natuke on sellest kaootilisest seisust kopp ees:D
Ma saatsin kommentaari reaalselt meiliadressilt, sealtkaudu voib yhendust hoida. Voib ka taiesti anonyymsena, ei pea nimesid mainima. Summad voib ka ara muuta, kui vajadus on, nt kasutada % voi taandamist muule naitajale.
Ytlen kohe ara, et ma Eestis ei ela, seega on mu kulud seal vaga vaikesed (ainult 1% jaanuari kogukuludest, sest sealtkaudu tuli tulu ka, mis pysikulud kattis), niiet ma ole igas teemas vaga kohaliku olukorraga kursis. Samas on mul ca 17 aastat kogemust rahavoogude progresseeruvalt positiivsel juhtimisel, neist 4 Eestist, ja ma motlen plaane tehes syvendatult, kas peaks seda ehk kordama. Me peaks Manjana ka kampa saama, nii reaalsuskontrolliks.
Disclaimerina veel nii palju, et ma aktsiatesse, bondidesse, bitconides ega toorainesse ei investeeri, ega panusta turulangusesse. Ja kulutuste piiramisel olen vaga karm, kuna mu elukorraldus on sellele rajatud. Oma Exceli eelarvestusmudeleid ja otsustusmaatrikseid voin jagada, teen seal ka kuluarvestust nagu Manjanagi.
Kui ma postituses toodud linki esimest korda vaatasin, tekkis mul vaike kahtlus, et tegemist on reklaamartikliga. Samas tundus, et akki inimene ikka ise soovib teadlikke ja kvalitatiivseid muutusi oma ellu, ning ma kirjutasin sisulise kommentaari, kuidas edasi minna ja/voi alustada, sest ma olen selles valdkonnas suurte kogemustega ning mul oleks olnud hea meel distantsilt kellegi teekonda korvalt jalgida.
Viis vaikusepaeva hiljem ma selles enam nii kindel ei ole, kyll aga olen absoluutselt kindel, et see oligi portaali promona moeldud, sest avastasin samasuunalise postituse sama lingiga yhes teises blogis. Hea kyll, eks elada voib mitut moodi. Kahju vaid, et ma nii naiivne olin ja omapoolset rahajuhtimisalast abi pakkusin, selle asemel, et suunduda lingitud portaali tolkekirjanduse alusel kokku pandud materjale lugema.
Viis vaikusepäeva tähendab seda, et olen peale sadat aastat haigusi uuesti tööl ja tahan reele saada oma asjadega:)
See postitus on sündinud küll koostööpostitusena kuid teadliku sooviga oma rahaasju muuta. Nii et olen igati tänulik sinu kommentaari ja soovituste eest ning kui jõuan oma asjadega järje peale, saan hakata edasi tegelema oma rahaasjadega.
Töö ei ole küll jänes mis eest ära jookseb, aga kui teda liiga palju on kuhjunud, siis tuleb ikka otsast pihta hakata