Mulle meeldib hommikuti kuulata Vikerraadiot, saab hea ülevaate, mis Eestis toimub, lisaks hea muusika ja mõnusad saatejuhid. Kuigi Taavi Libe meeldib mulle tibake rohkem, siis naudin ma reedehommikuti Märt Treiali sarkasmi. Täna rääkis ta muuhulgas teemast, mida mina julgeks nimetada ka “kasvatame lumehelbekesi vol 1000”.
Lugu siis selline, et ühes koolis korraldasid noorukid vahetunni ajal tulekahju keemiaklassis. Aineõpetaja, kes sel ajal klassis viibis, oli poiste käitumisest häiritud ja nende käitumishinne alandati rahuldavale. Milline kohutav karistus kas pole? Mul on ka käitumishinne rahuldav olnud ja olgem ausad see ei ole mitte kuidagi minu edasist elu mõjutanud. Keda see käitusmishinne üldse huvitab? Selgub aga, et tänapäeval ikka huvitab ja leidub lapsevanemaid, kelle arvates see on karjuv ebaõiglus mille eest tuleb välja astuda. Tuletame meelde, et õpilased korraldasid klassis (teaduse huvides:D) tulekahju. Ühe poisi kohtunikust lapsevanem ei olnud ebaõiglusega rahul, tuues välja, et kooli kodukorras ei ole kirjas, et lõket ei tohi teha, samuti ei olnud seal kirjas, et välgumihklit, millega lõke süüdati, ei tohi koolis kaasas kanda, keelatud olla vaid tikud.
Olete nõus, et see on ju täielik absurd? Direktor kirjutas lapsevanemale vastu, et kooli kodukorras ei ole ka kirjas, et õpetajat ei tohi põlema panna või maha lasta ja et õpilased panid ohtu teiste elud kui keemiaklassis lõket hakkasid tegema. Kohtunikust lapsevanem aga arvas, et mingit ohtu ei saa olla, sest keemiaklassi laud on spetsiaalsete ainetega üle tehtud, et see põlema ei läheks. Nii et kui aga tuleb koolis tahtmine lõket teha, siis palun väga, see ei ole keelatud, eriti keemiaklassis.
Mul on reaalselt õpetajatest kahju, kes peavad selliste laste ja lastevanematega igapäevaselt hakkama saama. Ja ausalt, mul on ka kahju, et enam ei tohi lapsi mitte mingil moel karistada. Isegi käitumishinde alandamine on ennekuulmatu. Mis saab nendest noortest, kel on täielik karistamatuse tunne ja kelle emmed-issid iga asja suureks puhuvad ja laste “õiguste eest võitlevad”. Kunagi naersime selle üle, et USA-s keegi oma kassi mikrolaineahjus kuivatas ja siis kohtus võitis, sest mikrolaineahjul ei olnud peal silti, et seal ei tohi kassi kuivatada. Tundus absurd. Nüüd aga oleme jõudnud olukorda, kus koolis (ja ilmselt ka tööl) peaks igaks juhuks olema sisekorraeeskirjas ära mainitud, et lõket ei tohi teha ja teisi inimesi põlema panna. Mis järgmiseks?
Koolis on praeguel ajal tõepoolest väga keeruline ja stressirohke töötada, kuna õpetaja ei tohi enam peaaegu mitte midagi teha. Pidevalt tuleb tegemist teha rahulolematute vanemate, taltsutamatute laste ja pealekaebamistega. Ja karistada saab ainult õpetaja.
Üldse ei imesta kui keegi enam varsti ei taha koolis töötada ja mida need helikoptervanemad siis tegema hakkavad?
kuradi helikoptervanemad…
Täiega…ja tundub, et nad ikka täiesti paljunevad, et selliseid lugusid aina rohkem on kuulda ja lugeda
Mu pedagoogist emal on selja taga kogemus, kus lapsevanem tuli teda sõimama, sest viienda klassi õpilasele oli suveks (!!!) jäetud lugeda kolm raamatut. Lapsevanem arvas, et kuidas see laps peaks puhata saama, kui peab terve suve (?) mingeid lolle raamatuid (??) lugema. Et siis jah.
Ma arvan, et kahjuks on veel arenguruumi…Ja ma täitsa usun, et tänapäeva lapsevanematel ongi ka mõnes mõttes lapsi palju keerulisem kasvatada, sest iga nurga peal on keegi kes sotsiaalmeedias, ajakirjanduses särab ja sätendab, kui lihtne, ilus kõik on. Või siis kui nõme ja totakas ikkagi see naabrinaine, trennikaaslane on. Inimesed ei ela oma elu, vaid pidevalt käib mõõtmine kui pikk, kui ilus ja uus, kui edukas, kui tark. Et pidevalt on vaja saada kiitust, õigust ja õiglust. Ma ei ütle, et ei pea targaks saama või, et ei ole vaja oma õiguste eest seista, aga targaks saades või õigusi nõudes ei ole vaja ronida postamendi otsa ja seda kõigile kuulutada. Aga võibolla olen mina see, kes on liiga alalhoidlik, traditsiooniline. Ja võibolla ei peaks mõtlema sellele, et kui näiteks terve jãrgmine nädala ei ole elektrit, siis kas mul on: a) vett, b) süüa, c) sooja, d) autos kütust ja patareisid, et just vikerraadiot kuulata 😁
Aga alles sul oli teema, kus kritiseerisid eesti kooli, et seal drillitakse lapsi, mingit vabadust ja loovust ei ole. Kuidas nüüd siis sedapidi? Või arvad, et kui lapsele algklassides reegleid ei kehtestata (vaba õpe, vaba eneseväljendus jne.), siis kusagil põhikooli lõpus hakkab ta ise neid endale seadma? Loomulikult mitte!
Muide, lumehelbekesed ei kasva kusagil räästa all omaette, need on kasvatatud praeguse 40+ põlvkonna poolt, st. pea sinu eakaaslaste poolt. Ehk oleks hea küsida mõnelt oma sõbralt-tuttavalt, kellel selline lumehelbekesest ülekäte teismeline, et miks nad on oma lapsed sellisteks kasvatanud? Vanemate põlvkond on ju sinu meelest ideaalne- viks, viisakas, käib nööri mööda ja lööb kulpi? Või on ununenud enda nooruses tehtud lollused ja muru tundub tagantjärgi rohelisem?
Kamoon, kas maailm on must ja valge? Et kas vaid vabakasvatus voi drill?
Kui ma tunneks mond “ûle käte läinud lumehelbekese” vanemat, siis ma muidugi küsiks neilt, miks nad nii kasvatavad oma last. Kahjuks (voi siiski pigem õnneks) minu juba teismeliste lastega tuttavate lapsed on nii eeskujulikud, et ma motlen et need on mingid imelapsed (ja imevanemad). Paljudel minu sopradel (vanusest hoolimata) on alles Ida-vanused lapsed, nii et kahjuks ei saa küsida (veel ja loodetavasti mitte kunagi).
Ma ei ole kunagi öelnud, et muru oli varem rohelisem, aga täiskasvanu oli lapsele autoriteet voi kasvoi kardeti täiskasvanut ja lollused karistamata ei jäänud. Praegu aga hakkab ikka nats kiiva kiskuma küll asi
Märt Treier on see tore reedene ärataja.
Jah muidugi