Lugesin Delfist üht lugejakirja, kus “nördinud lugeja” kirjutas, et kurb oli vaadata teiste pidutsemist kui ise pidi järgmisel hommikul tööle minema, et võiks ju olla vaba päev kui langeb pidupäev pühapäevale. Nii polnud päris õiget peotuju. Kommentaarides käis läbi kaks vastust. Üks neist, et kas siis ka nutad ja hädaldad kui vabariigi aastapäev nädala sees on ja teine, et veeda päev perega ja ära kaani end õhtul täis, et vaba päeva oleks vaja.
Mina tunnistan, et minul jäi ka midagi puudu. Peaotuju oli küll olemas, aga ma tean küll, mis puudu jäi. Üks vaba päev jäigi puudu! Meil on näiteks Norraga võrreldes üsna vähe pühasid ja vabu päevi, mõnikord on tööalaselt lausa ahastamaajav kui palju neil võib ühes kuus olla vabu päevi – munapühade ajal tundub mulle, et mitu nädalat lind ka ei lenda, rääkimata siis 17.maist (nende 24.veebruarist). Ma võin pea anda, et kui pidupäev satub neljapäevale, siis kolmapäevast esmaspäevani on töökohad tühjad. Inimesed naudivad võimalust tähistada. Eks see Skandinaavia hygge sellest alguse saabki, et inimesed oskavad ja tahavad elu nautida. Ma ei arva, et 24.veebruari eelnev ja järgnev peaks olema vaba päev, et saaksime pikemalt tähistada ja nö elu nautida, küll aga olen ma seda meelt, et kui punane püha satub nädalavahetusele võiks eelnev või järgnev päev olla vaikimisi vaba päev. Miks? Kuidas see erineb sellest kui püha on nädala sees? Vaba päev on nagu omamoodi kingitus, mõnus boonus töölkäivale inimesele. Kui püha (jaanipäev, jõulud, vabariigi aastapäev) langeb pühapäevale, siis see on natuke nagu petukaup, nagu oleks kingitusest ja oodatud boonusest ilma jäänud. See on nagu pidu millegi arvelt.
Aga need, kes niikuinii 24.veebruar tööl peavad olema, küsivad nüüd küünikud. On ameteid, kus tõepoolest ei ole vahet, kas on püha või mitte, aga seda, et ostukeskused võiksid pühade ajal kinni olla, no selle kohta olen ma korduvalt siin blogis arvamust avaldanud. Ei pea kilu ja leib ja või meile 24/7 kättesaadaval olema. Suudame pool aastat kuni aasta ette planeerida oma puhkusegraafikud ja suvised muusikalide, kontsertide külastused, suudame ka paar päeva toidu- ja esmatarbekaupu ette planeerida.
Kuulasin täna hommikul raadiost üht intervjuud, kus kohe paariks kuuks Taisse puhkama minev fotograaf edastas mõtte tööandjatele – laske töötajatel rohkem puhata ja nad on palju motiveeritumad ja teevad oma tööd palju mõnusama meelega. Ma olen sellega absoluutselt nõus, meil on näiteks ettevõttes kollektiivne jõulupuhkus. Ma ei ole kunagi aru saanud, miks peab pühade vahel tööle minema päevaks või paariks, kui nendel päevadel niikuinii midagi olulist ei tehta ja lisaks hakib see jällegi ära ühe võimaluse perega rohkem koos olla. Ei taha ette võtta pikemat sõitu teise Eesti otsa kui tead, et kohe on vaja tagasi sõitma hakata.
Tegelikult on ikka natuke kurb küll, et üks (või kaks) lisavabapäeva aastas tundub olevat midagi ulmelist. Ei ole ju suur soov?
Mulle näiteks meeldib, et UKs on maipüha mitte 1. mai, vaid esmaspäev peale esimest mai nädalavahetust. Seega on alati teada, et mai alguses (ja lõpus ka, kui nüüd aus olla…) on üks 3-päevane nädalavahetus, kus saab midagi natuke suuremat ette võtta. Tundub loogilisem ja kuidagi inimsõbralikum, kui see, et mingi suvaline kolmapäev vaba on. Ise ma sellest muidugi suurt osa ei saa, sest ma olen tavaliselt sel ajal nagunii tööl, aga see on juba minu valik.
Hispaanias elades mäletan tervet nädalat, mis ülikoolist vabaks sai, sest kaks kiriklikku püha langesid teispäevale ja neljapäevale, ning egas siis pole mõtet esmaspäeval, kolmapäeval või reedel tööd nii hir sasti teha. Pigem ikka kogu nädal kohe vabaks 😀
UK-s on ka augustis üks vaba esmaspäev lihtsalt niisama ilma mingi otsese pühata, et inimesed saaks ühe ekstra vaba päeva suve nautimiseks. Vanasti (1871) oli see mõeldud ainult panga ja poetöötajatele, aga tänapäeval saavad selle vaba päevaks kõik töötajad 🙂
Hispaanias nagu Norras. Samas situatsioonis ei lähe keegi nendeks kolmeks päevaks tööle:) Okei, muidugi on liialdus, et “keegi ei lähe”, aga põhimõtteliselt siiski, Ja mu meelest ongi põhiline argument, et võiks olla lisavabapäev, et kolmepäevane nädalavahetus annab võimaluse millegi suurema ettevõtmiseks.
Ma natuke täpsustan et neil kolmel ‘vabal’ päeval on kõik poed/muuseumid/ kohvikud jne siiski lahti (esmaspäeval võib-olla vaid mõni koht natukene lühema lahtiolekuajaga). Päris kinni ei ole siin vist küll kunagi midagi 🙂
Kas see teema polnud kusagil kõrgemal pool arutlusel ja otsustati vanaviisi edasi minna. Kanadas on sama, et saad pika nädalavahetuse. Aga kui Kanada “sünnipäev” langeb nädala keskele – 1. juuli – siis sinna see ka jääb. Nagu jõuludki. Mõni hea aasta tagasi loodi Ontarios perepäev veebruarikuusse, et saaks enam-vähem igas kuus ühe ekstra vaba esmaspäeva või päeva nädala sees.
Miks ma üldse ei imesta. Ja asi pole selles, et ma ei tahaks või ei viitsiks tööl käia, kui töö meeldib, siis on tööl käimine – ah kui klišeelikult see kõlab – lausa lust, aga siiski ei ole mu meelest palju palutud, et oleks mõni lisavabapäev juures aastas
Minule teadaolevalt arutati seda (oli isegi uudis selle kohta), aga siis leiti sisuliselt, et osa erakondi pooldas (SDE, Kesk ja EKRE vist) ning teised olid vastu, tuues põhjuseks, et “initsiatiiv peaks tulema tööandjatelt” (fat chance leian ma selle kohta) ja “Eestil on vaja tõsta jõukust ja produktiivsust, väiksem tööaeg ei toeta seda” vms.
Mina olen üks neist, kes seda ideed toetab. Ma pole tööandja ja kahjuks tööandja muresid ei tea, aga palju on meil neid päevi, mille eest tuleks anda lisapäevi? Saab ju ka otsustada, et ainult teatud päevade eest saab lisapäeva – näiteks 24.veebruari, 20.augusti, 23-24.juuni eest juhul kui need langevad nädalavahetusele. Minu arust näitab see sügavat mentaliteedikuristikku, et paljud tööandjad ja parteid leiavad, et inimestel ei ole vaja seda paari lisapäeva (ja et me ei suuda seda endale lubada) – olukorras, kus suur osa ka inimeste puhkusi arvestatakse ju nädalavahetusega kahasse (kas Norras lähevad ka nädalavahetused arvesse?).
Kusagil arutelus jäi mulle ka silma just see “Eestil on vaja tõsta jõukust ja produktiivsust, väiksem tööaeg ei toeta seda” suhtumine ja mu meelest on see lihtsalt nii kitsas ja piiratud mõtlemine. Kui ma vaatan ennast, siis tihti on nii, et kodus teen ma nelja tunniga palju produktiivsemalt tööd kui kontoris kaheksaga, see on nii rumal jutt, et paar päeva muudab meid oluliselt vaesemaks või vähem produktiivsemaks.
Mu meelest rõhutakse liiga palju eestlase töökusele, kohusetundele ja mingil määral ka nö orjamentaliteedile. Keegi ei julge vähem tööd teha, sest siis justkui ei ole ühiskonna täisväärtulsik liige kui ei ütle kogu aeg kui palju meil tööd teha on. “Malevas” oli hea koht, kus eestlased vange karistada tahtsid ja kõige suurem karistus oli eestlase arvates see “et me teeme nende eest kõik töö ära ja ehitame neile lossid, las siis passivad niisama jõude.” Naljakas stseen, aga tegelikult ju puhas tõde.
Vähemalt kord kuus jääb mulle jälle silma mõni artikkel, kus on uuritud puhkeaja ja produktiivsuse suhet. Ja enamasti ikka on tulemus, et puhanud töötaja on motiveeritum ja tema produktiivsus kasvab. Selle valguses tundub arusaam, et lisapuhkepäev vähendab produktiivsust ja takistab majanduskasvu veidi vastandlik.
Vahel tundub, et paljude (tööandjate) jaoks võrdub produktiivsus kui palju tunde on kontoritioolil istutud.
Kusjuures paljude jaoks kahjuks nii ongi. Loeb see, kaua toolil istutakse ja kes esimesena tuleb ja viimasena läheb. Mina ei ole sellisest asjast kunagi aru saanud, olen alati öelnud, et kaheksa tundi järjest ma tööd teha ei suuda ja ei arva, et peaks teesklema ka seda, et jubedalt kogu aeg midagi teen. Oluline on mu meelest see, kas ja kui hingega tööd tehakse, mitte tunnid ja toolil istumine.
Kusjuures tegelikult on ju tänapäeaval suurel osal inimestest töömeilid telefonis jms, nii et tegelikult teevadki paljud 24/7 tööd ja ka lisavabapäeval ilmselt teeks:D
Kui hakata mõtlema, siis tõesti, viimasel ajal on palju (arvamus)artikleid selle kohta, milles kõige yhine mõte/sisu on, et aeg oleks liikuma hakata 4-päevase töönädala suunas. Aga kogu aeg on ainult jutt. Mitte mingnit tegutsemist pole näha.
Selline võimalus olekski kontoritööl. Tootmises, kus hinnatakse takti, seadmete amortisatsiooni, lao pöörlemist, standardaegu jms spetsiifilist on selliseid tööseisakuid keerulisem korraldada. Mitte, et mul tasustatud jalgade seinale viskamise vastu midagi oleks 🙂