Lapsena elasin ma Annelinnas üheksakordses majas, majas oli neli trepikoda. Minu meelest sai (vähemalt) igal nädalavahetusel igas trepikojas, kui mitte öelda, et igal korrusel, keegi peksa. Lapsed, naised, emad, vanaemad. Politsei käis majas harva, sest kes see ikka oma inimese vastu süüdistust esitab ja pealegi järgmisel päeval said kõik kaineks ja armastasid oma lapsi, naisi, emasid, vanaemasid. Kuni järgmise reedeni. Kõige valusamalt on mulle hinge jäänud kõrvaltrepikojas koos oma joodikust pojaga elanud vana naine. Ei olnud harv juhus, et see vana naine klobida sai, sest pojal oli viinaraha vaja. Ei olnud harv juhus, et see vana naine kusagil naabrite juures redutas kuni poeg kaineks sai ja jälle ema armastama hakkas. Kurb oli aga see, et tihti olid naabrinaiste, kelle juures naine redutamas käis, pojad ka tolla naise joomakaaslased. Ma mäletan väga hästi ühte korda kui too poeg kirvega oma ema ähvardas. Ei läinud keegi vahele, sest joomakaaslaste jaoks oli see “ah, tavapärane” ja naised oleks ise peksa saanud. Kui mitte tolle mehe käest kirvega, siis oma meeste käest, et julgesid võõrastesse asjadesse oma nina pista.
Lugesin eile uudist, et midagi pole muutunud ja ikka klobivad mehed viinaraha pärast oma emasid ja vanaemasid ning ma tundsin jõuetut viha. Mulle tuli meelde see abitu tunne lapsena ja abitu tunne nüüd. Tahaks aidata, aga kuidas? Tookord saime me vähemalt tolle vana naise enda juurde varjule võtta kui vaja oli.
Naised hoidsid tolles majas kokku.
Enne kui ma sain vanainimeste klobimise uudisest toibuda, lahvatas skandaal. Skandaal, mis viis mind mälestustes tagasi sinna Annelinna majja.
Esimesel korrusel elas joodik, kelle uksest ma kartsin mööduda kui ta purjus oli. Ma teadsin kui äkiline ja vägivaldne ta on ning ma lihtsalt kartsin sealt mööduda. Sealt tuli aegajalt ikka mööda minna, sest liftiga oli alatihti mingi jama. Väidetavalt oli mees ka vangis olnud, seda enam ma teda kartsin, kuid sundisin end iga kord talle viisakalt naeratama ja teda teretama, vahepeal kui ta akna peal suitsu tegi, isegi juttu puhuma. Igaks juhuks. Tal oli imeilus naine, aga oli igavene koperdis, pahatihti kukkus silma kapinupu otsa siniseks. Sealt korterist kostis aegajalt põrgulärmi, hirmunud naise hädakisa. Järgmistel päevadel naist väljas ei näinud väga, aga nende köögist tuli võrratut kotletilõhna. See naine teadis hästi oma kohta rusika ja pliidi vahel.
Kõik selle maja naised teadsid oma kohta. Said peksa, kasvatasid lapsi, käisid tööl ja praadisid kotlette. Naiste sõimamine litsideks ja lehmadeks oli tolles majas osa elust, argipäev, tavaline asi. Kui neilt küsiti, kas nende mehed on vägivaldsed, olid vastused nagu ühe vitsaga löödud – klassikaliselt kukuti kapinupu otsa, komistati tänaval, trepist alla, tundmatud mehed andsid rahakotti röövides pasunasse ja kui juhtus ka, et mees ikka lõi või lõhkus, siis oli naine ise ikka natuke süüdi. Keda see ei ärritaks kui kaks päeva järjest praeliha asemel ülessoojendatud seenekastet pead sööma. Ikka annad naisele sellise laiskuse eest vastu lõugu.
Mina ei ela tolles Annelinna majas juba pea 20 aastat, aga ma mäletan kõiki neid nädalavahetusi. Meie uus “traditsioonilisi pereväärtusi kaitsvast” erakonnast pärit minister ei mäleta, mis tema naisega juhtus.
Tead, ma olen sinust noorem, aga mäletan samu asju ja need toimuvad ka praegu. Me oleme lihtsalt end sellest võimalikult kaugele viinud.
Ministri teema on aga minu silmis lihtsalt inetu iga osapoole poolt, kummalgi poliitpoolel pole enam väärikust. Mingeid tõendeid ei ole, aga selline seakisa lahti tõmmatud ja ma kardan, et lõppkokkuvõttes naeruvääristab tõelisi ohvreid. Meie poliitika on juba pikemat aega inetu, vahendeid valimata ja ebamäärane. Lihtsalt piinlik ja kurb on, et me paremini ei oska.
Olen absoluutselt nõus, et iga osapoole poolt on inetu ja pole grammigi väärikust enam. Pean ütlema, et ei toeta ka presidendi “mässumeelsust” oma välja jalutamiste ja pusadega. Oleks varem pidanud oma suu lahti tegema, mitte kõige pealt kinnitama ministrid, ütlema, et kahtlused said hajutatud ja siis hakata näitama, et midagi on valesti.
Oot-oot nüüd. Presidendi käed olid siiski seotud. Ta ei saa lihtsalt sellepärast jätta valitsust ametisse nimetamata, et “naised saunas rääkisid”, et üks tulevastest ministritest vabal ajal abikaasat/eksabikaasat/armukest klohmib. Tal oli põhiseadusest tulenev kohustus see klounaad ametisse nimetada – Põhiseaduse peatükk 6 § 89. Ma ei ole päris kindel, et ta meelsuse näitamise vahend oli nüüd kõige paremini valitud, aga vähemalt näitas ta mingeid põhimõtteid vastupidiselt peaministrile, kes vist munad koju unustas. Kahtluste hajutamise jutt vist ei käinud ka päris kriminaalkuritegude vaid muude nähtuste kohta. See kes antud hetke oleks pidanud reageerima ja ütlema, et sorry sõber, sina meiega ei tule, oli Jüri Ratas. See pole isegi mitte enam tähtis, et äkki pool Rakvere linna valetab, oluline on see mis väärtusi sa kannad ja mida ühiskonnale tagasi peegeldad. Kui meil on ministrid tagasi astunud, sest õnnetul kombel võeti sõna NATO vastu (kusjuures tegemist ei olnud isegi kaitseministriga), siis mis mõttes 21. sajandil lastakse ministriks naisepeksu kahtlusega inimene? Seakari mitte Tallinna raad ausalt.
jaa, ma saan aru, et käed seotud, aga kui selle klounaadi oled heaks kiitnud juba, siis mis see nüüd siis muutis? Hajutamise jutt ei olnud jah seotud selle juhtumiga vist üldse, see oli siis kui kõik ministrikandidaadid Kadriorus käisid. Ratas on selle valituse loomisega näidanud, et totaalne munadeta mees, nõus sellega. Ja paremini ei saaksi kogu seda tsirkust väljendada kui sinu sõnadega, et seakari, mitte Tallinna raad. Ma olen kergelt öeldes pettunud just samal põhjusel, et igasugu väljaütlemiste pärast on ministrid tagasi astunud, aga naisepeksu kahtlusega inimene on just nagu kõige õigem mees.
Minule jälle presidendi “mässumeelsus” meeldis.
Mulle esimese hooga meeldis ka, nii pusa kui väljaastumine, aga kui järele mõtlesin, siis mõtlesin, et natuke pubekalik ikkagi. Pusa on hea sõnumiga, selles olen ma nõus, aga vale koht kuidagi.
Mulle peamiselt meeldis ka pusa sõnum, väljaastumise osas on pigem kahetine seisukoht.
aga see ei kõnetanud kui Rõivas kapi taga naist käperdas või presidendi poolt auhinnati tõendatud süüga ojasoo, kes ka lapsi peksab? et rakvere rahvaski hakkas südant valutama just siis kui poliitilistele oponentidele väga väga hästi sobib see?
ohsajessas seda naiivsust
Mind ärritab kohutavalt presidendi silmakirjalikkus! Kui oled põhimõtteliselt naistevastase vägivalla vastane , siis ei saa seda olla ainult ühtede puhul, teiste puhul aga mitte! Kui Ojasoo peksis naist, lõi naise pikali ja peksis RASEDAT naist jalaga kõhtu, mis ei olnud kuulujutt ja tõestamata, vaid oli konkreetne VIDEO selle kohta- siis sellise mehe puhul miskipärast rääkis “ühiskondlikust andestamisest” ja premeeris meest veel EV 100 aastapäevakontserdi korraldajaks valimisega! Nüüd aga kus “valest” parteist mehe puhul on ainult KAHTLUSTUS, hakatakse tsirkust tegema oma pusade ja saalist lahkumisega jne. Miks Kuusiku puhul ei räägi president ühiskondlikust andestamisest? Vastupidi- see mees tõmmatakse võlla veel enne ametlikku ja seaduslikku süüdimõistmist! MIKS?
Tead miks? Tiit Ojasoo asja avalikuks tulles võttis süü omaks ja vabandas. Sai karistatud – olgugi, et karistus oli naeruväärne. Kõigile teadaolevalt oli see ka ühekordne juhtum, kuigi tegelikult võib mitte olla. Ja ohvri sõnutsi teda pikali ei löödud, vähemalt nii ütleb ta oma avalikus kirjas. Aga tsirkusvalitsuse ministri puhul räägitakse pidevast süsteemsest koduvägivallast. Olgugi, et vaid kahtlustus, selline minister ei saa olla ametis. Ma tunnistan ausalt mina presidendi asemel poleks sellest tsirkusest üldse osa võtnud. Inimesele, kelle suhtes on algatatud kriminaaluurimine, ei saa anda riigisaladuse luba. Julgen kahtlustada, et tagasiastumise soovitus tuli kaitsepolitseist. EKRE ja Helmete retoorika on jälk, vastik ja ma ei kannata sellist ülbet haukumist. Sellest ma ei hakka isegi rääkima, et neil puudub igasugune originaalsus, päris mage on Donald Trumpi kopeerida igas teises väljaütlemises. Helistada neljaliikmelise meestekambaga potentsiaalsele koduvägivalla ohvrile ja aru pärida nii et väidetav peksja on kõne osa…Kui see ei näita empaatiavõimetust ja rumalust, siis ma ei tea mis näitab.
P.S. See oli nüüd viimane kord, kaitske oma suurepärast EKRE-t edasi, sel hetkel, kui Eesti selliste juhtimisel põhja käib ja paariariigiks saab rahvusvahelise avalikkuse silmis, naeravad need, kes koguaeg ütlesid, et nii läheb. See ei ole nüüd otseselt Marge ja tema kommentaari pihta, konkreetne poliitiline klounaad lihtsalt ajab mul südame pahaks.
Nii et kui on ÜHEKORDNE peks ja pärast vabandab, siis on õigustatud mehe premeerimine talle vastutusrikka ja auväärse ürituse korraldamiseks? Minu arust ei saa olla natuke paremaid ja natuke halvemaid naisepeksjaid- ka ÜKS kord ei tohiks olla tolereeritav. Ja see et vabandas- enamus vägivallatsejaid vabandavadki pärast peksu, lubavad et enam ei kordu, teevad kingitusi.. Siis nagu peakski andestama ja unustama? Sinu jutu järgi ma saan praegu aru, et asi oli valetamises ja vabandamises. Et president mitte ei mõista hukka niivõrd naistevastast vägivalda kui valetamist, kuna just see sai kaalukeeleks erineva suhtumise puhul Ojasoosse ja Kuusikusse?
Ma enda meelest seda ei öelnud, aga samal ajal pole mul mingit kavatsust hakata siin vaidlema. President inimesena võib muidugi areneda ja oma veendumusi ja seisukohti muuta, ligi kolm aastat on ikkagi aega olnud. Vägivallatsejae teemal ei ole vaja mulle moraali lugeda, tean sellest rohkem kui keegi peaks teadma! Mina mõistan vägivalla hukka, aga ma ei istu ja ei vigise ainult ma kännu otsas vaid näen maailma laiemalt ja püüdsin mõelda, et äkki president tõesti on inimesena arenenud. A ju see siis on mõeldamatu.
Ja nagu ma Eveliisile ühe meie legendaarse vaidluse ajal juba ütlesin, ma enam ei suuda neid poliitikateemalisi postitusi, kus räägitakse aia asemel aia august, lugeda. Lööge aga edasi seda presidenti risti, aga järgmiseks ametiajaks paluks parem leida. Ja Mart Helme ei ole valikus!
No tegelikult minu viimane postitus oli peaasjalikult üldsegi Ted Bakerist, ma ei oleks presidenti pidanud üldse mainima, sest mina ei saa aru, miks see presidendi mainimine (kritiseerimine) on nagu punane rätik inimestele.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kumne-naiste-tugikeskuse-juhid-taunivad-marti-kuusiku-arvatava-perevagivalla-kajastamist-politseile-tuleks-teatada-mitte-lugu-teha?id=86092175
Nii..ja kuidas nüüd, kolm aastat hiljem antud paatoslik blogikohus punkti saab? Äkki korraks mõtiskleks, kuidas suures solvumise ja ristilöömise tuhinas olete ka siin keskkonnas inimesele liiga teinud.
Eveliis. Kui mina leian näiteks, et Sina klobid oma meest, räägin pehmeks ka mingi tuttava, et too sama väidaks, võtan ühendust kohaliku uudisteagentuuriga ja sellest läheks Sinu suunas lahti selline kolme-aastane triangel, siis…on meil ühiskonnas ikka probleem küll või kuidas?
Miks me sugugi ei mõtle, armsad naised?