“Mu elu on igav, kust intriige saab” – lugemine

Uuuuhhh, issand, nüüd ma olen küll portsu otsa sattunud. Oli mul vaja neid blogisid läbi käima hakata. Spordiblogid on minust sama kaugel kui ….eeem…mis on teineteisest võimalikult kaugel? Aa, no mina ja sport. Ma ei ole vapsee spordiinimene. Mind ei huvita sport ja ma ei tee sporti. Mis on tegelikult natukene naljakas, sest kui ma lapsena käisin kergejõustikutrennis (mitte et ma seal väga hea oleks olnud), siis mulle täiega meeldis see. Kolmikhüpe ja tõkkejooks. Täiega kihvt oli. Nüüd olen ma teadagi milline. Laisk ja lodev nagu laiskloom Sid. Spordi asemel lähen homme krüolipolüüsi.

Aga siis spordiblogid.

Ma alustan “paksukese” blogist, selle teise paksukese, kes ei ole paks, mitte et ma teaks, kas esimene ka tegelikult üldse on, sest ma natuke tundsin torget. Sain temalt oma blogikategoorias hääle, selgitusega, et “selline mõnus “mu elu on igav, kust intriige saab” lugemine”. Teate, ma tegelikult üldse ei taha olla mingi intriigiblogija, blogimaailma-pahalane, ometi ma seda olen. Ma ei tea, miks ja kuidas see mul nii välja tuleb, isegi siis kui ma midagi halba ei mõtle, tuleb välja ikka nii nagu alati. Ma olen natuke väsinud pahalaseks olemisest (nagu neverending “Megamind”), aga nagu näha ma olengi selline paha-blogija, teisiti ei oska. Olles nüüd teise blogi arvustamise asemel natuke ennast haletsenud, siis ka sellest konkreetsest blogist. Kuigi ma seda ei loe, siis see on ainukene trenniblogi, millest ma kuulnud olen ja mida isegi avanud ning sirvinud. Nüüd vaatasin siis uuesti. Ja teate mis, täitsa jäin lugema. Täitsa esimene spordiblogi, mida ma võib olla isegi hakkan jälgima. Täiega tuli mott peale end liigutama hakata jälle. Muidu ma olen ikka vaadanud kalendrisse, et varsti saab pool aastat sellest päevast kui ma luban, et hakkan homme jooksmas käima. Tänks, Mariliis, et mulle oma blogiga jalaga pepusse lõid ja mind võib olla liikuma lükkasid!

Oi, ja Regiina trennijutud on ka ootamatust palju huvitavam blogi. Ma saan ju õigesti aru, et blogijal avastati pahaloomuline kasvaja, mis tähendas rinna eemaldamist? Püha issand jumal. Kui ma oleks avanud alalehte pealkirjaga “ravi”, siis ma ei oleks sellest arugi saanud, sest see blogi tundub nii helge. Isegi endast kirjutades ei maini ta sellest, vaid ütleb, et blogi on sellest “kuidas üritan oma kolme põnni kõrvalt trenni teha ja tervislikult toituda, mõned võistlused ja eneseületused ka sekka loomulikult.” Ei mingit enesehaletsust. Vau! Positiivsed inspireerivad inimesed. Tundub, et ma pean spordiblogidele natuke rohkem võimalust andma!

Tervisliku Margiti blogis midn spordijutud, üllatus-üllatus, ei huvita, õnneks pakub ta lugemiseks ka koduteemalisi postitusi ja need on küll äärmiselt huvitavad. Ehitusjuttude osal soovitan silm peal hoida kõigil neil, keda kodusisustamine ja ehitus huvitab. Kas minust on ebaaus või alatu anda spordiblogide kategoorias hääl blogile, kust ma jälgin vaid ehituse ja elu osa, spordi jätan sujuvalt kõrvale? Ma ei tea, aga tervislikule Margitile just selle eest, et pole ainult sport, minu hääl viimases kategoorias ka läheb.

Kas te olete oma hääled andnud? Huvitab teid üldse blogiauhindade jagamine? 

 

Advertisements

11 thoughts on ““Mu elu on igav, kust intriige saab” – lugemine

  1. Ma sain väga palju huvitavaid blogisid oma lugerisse. Üritasin ka läbi ikka sirvida. Kõiki ei jõudnud, aga enamuse. Ja hääledki said antud. See oli raske küll kohati.

    Like

    1. Mina sain ka nii palju huvitavaid blogisid tundma, kas ma neid kõiki igapäevaselt jälgida jõuan, on iseaasi küsimus, aga reisil vms on hea kui on nüüd natuke vaheldust blogilugemisvarasse

      Like

      1. Hehhh, tead ma ka olen lehtede lugemise tahaplaanile jätnud. Raadio annab tööle sõites pildi päevauudistest ette ja mõnikord isegi ei taha mitte uudiseid lugeda, olen Peeter Ojaga nõus, et kohati tundub elu nagu Seevaldi palat.

        Like

  2. Sorryyy! Ma ei mõelnud üldse midagi pahasti 😀 ausalt! Mu enda elu kohati nii igav, kôik on toredad, spordiblogijad kedagi ei kritiseeri, sest “me hoiame kokku”. Vahel on nagu magustoiduks see, kuidas keegi julgelt oma vaadetest kirjutab, hoolimata seejuures sellest, et keegi solvub. Julge. Ma ise suht eit selle kohapealt.
    Ja aitäh ka 🙂 🙂

    Like

  3. Mulle tuli järsku teade, et järsku on liiga palju lugemist ja tulin vaatama, kust see tuleb 😀 ehh, tänks väga armas on lugeda, kui keegi kuulus mu blogile viitab 🙂
    Aga viited ravile- leian, et läbipõetud haigus ei defineeri mind ja mul ei ole vaja endale pidevalt meeldetuletada, et kurja mul oli vähk või siis selle najalt klikke teenida. Kuigi klikimagnetina mõjuvad need ikka mega hästi 😀 Aga kuna enamasti ei tunne, ennast selle tõttu eriti palju erilisemana, kui teised siis ei rõhu sellele. Samas tegelen tagajärgedega siiani. Näiteks sügisel tuleb neljas (või oot juba viies?) rinnaoperatsioon, sest noh sattusin eriti ebapädeva ilukirurgi käe alla :S Aga noh mis seals ikka, teeme ära 🙂 Küll ma sellest ka lähemalt kirjutan, kui asi käes on, seni ikka spordijutud 🙂 Niiet hoia silma peal vms 😀

    Like

    1. Kuulus-šmuulus:D
      Aga mulle just see nii meeldiski, et sa ei kasuta seda klikbaidina ja vapsee ei defineeri end läbi haiguse. See on nii äge, muidu paljud inimesed ikka jäävad end haletsema ja justkui manduvad. Aga panin su blogi endale järjehoidjasse ja hoian silma peal. Edu EBA-l:)

      Like

  4. Vaatasin paksukese blogi ja vb olen ülekohtune, sest suutsin ainult paar hiljutiseimat postitust pilguga üle lasta aga ise on 40-lähenev (?) mitme lapse ema, kellel on ilmselgelt väga püss keha aga ikka nutab nagu 14-aastane, et issshand kui pakššš ta on. Isegi basseini ei julge bikiinides minna, sest niiiiii pakššššš (illustreerimiseks juures poolpaljas pilt kõhulihastest, paks noh, saate aru!!!). Johhaidii, pane trikoo selga siis või midagi, kui minapilt nii kõverpeeglis on.

    Jajah, kui ei taha, ära loe ja ega rohkem ei loegi. Avasin lingi vaid reklaami peale, et motiveeris liigutama ja mõtlesin, et leian sealt trenninippe vms, mitte mingisugust hilisteismelislikku-hala.

    Like

  5. Ma lugesin täna just ühe ronija blogi, kellel on tsüstiline fibroos ja õde juba paari aasta eest sama haiguse tulemusel surnud. Huhh, liiga palju emotsiooni minu jaoks, mis sellest, et intriigi polnud üldse. 😦

    Like

Leave a Reply to Regiina Cancel reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.