Võim on kõige nakkavam haigus maailmas (Erich Maria Remarque)

Mul oli eelmisel nädalal kaks, tegelikult isegi kolm, kriitilist olukorda lahendada. Minu tugevuseks on alati olnud sellistes olukordades mitte pea kaotamine ja paanikasse sattumine, vaid püüd kõige pealt lahendus leida ja siis edasi vaadata, mida teha. Need kolm olukorda panid mind aru saama kui palju inimesed tegelikult võimu naudivad ja kui erinevalt inimesed seda kasutavad. Olles umbes 20 aastat kokku puutunud Skandinaaviaga, julgen ma ka öelda, et need olukorrad ilmestasid ka väga hästi seda, kui suurt mõnu tunneb eestlane kui saab teist eestlast panna endast kehvemini tundma, näidata, et tema on see, kes otsustab, tema on see, kellel on võim. Mul oli eile kohtumine ühe ukrainlasega, kes muide ütles sama, ainult et siis ukrainlaste kohta. Et kui probleem on vaja lahendada Skandinaavias, siis inimesed on mõistvad, halvimal juhul pragmaatilised (mis on äris täiesti mõistetav), aga Ukrainas näevad inimesed võimalust “ära panna” ning nautida oma võimu. Täpselt nagu eestlased. Võib-olla on siis tegu mingi Ida-Euroopa kompleksiga?

Üks neist olukordadest oli plahvatusohtlik. Ilma naljata väga tõsine probleem. Kuna probleem oli Skandinaavias, siis sai osapooltega maha istutud, läbi räägitud ja lahendus leitud. Võib olla mitte ideaalne, aga inimestega oli võimalik rääkida nagu võrdne võrdsega, kuigi tegelikult olid vastamisi hiiglane ja pöialpoiss. Ma muide mäletan ka ühte oma kõige suurmat projekti Norras, kus me tarnega hilinesime ja vihane klient lubas kõik võimalik trahvid meile määrata. Ja me ei rääkinud tookord kommirahast, vaid miljoniprojektist. Kui ta esimene viha laabus, saime me asjad lahendatud ja kusjuures ilma trahvideta. Kuigi vastamisi olid ka tookord hiiglane ja pöialpoiss.

Teine olukord, mis vajas lahendust, oli Eestis. Vastamisi jälle pöialpoiss, kõige väiksem nende seast, ja hiiglane. Siin oli kohe tunda, kuidas hiiglane mõnuga nautis seda, et tema käes on võim ja tema otsustab. Eksimus sai tehtud ja enam ei aidanud midagi – otsus oli resoluutne, suhtumine ülbe ja üleolev ning kui kuidagi oleks saanud siis ilmselt oleks hiiglane veel pöialpoisile otse näkku ka irvitanud ning öelnud, et sinusuguseid söön ma lõunasöögiks, kõrvale mõnus klaas Chiantit.

Kolmas olukord oli tegelikult isegi ebaoluline. Selline “mina sinuga ei mängi, sest sina mängisid temaga”, aga siiski ka kõige pesuehtsam kättemaks võimuga mängides, mis mind lihtsalt kurvaks tegi. Ma võin olla vastuoluline ja paljudele mitte meeldida, aga ma võin ka täiesti ausalt öelda, et ma ei tee kunagi oma otsuseid selle põhjal, et saaksin end kellestki parema või tugevamana näidata. Mulle ei meeldi absoluutselt võimu ära kasutamine. Ka sotsiaalmeedia võimu, millest ma Facebookis juba täna kirjutasin. Mulle ei meeldi jala taha panemine, “ärategemine” ja suhtumine, et “oota-oota, sa käitusid niimoodi, ma sulle näitan, mida mina suudan.”

Veider on see, et kuigi ma võiksin tunda rõõmu selle üle, et lahendasin kõige suurema probleemi, ei tunne ma rõõmu selle võidu üle, vaid kurbust nende kahe kaotamise pärast. Tekkis deja vu tunne. Nagu oleks Mutrike, kellel pole mitte mingit tähtsust. Siblid tähtsate inimeste keskel ja püüad ajada oma asja, aga jääd kaotajaks, sest sul pole nii palju (mõju)võimu.

Advertisements

6 thoughts on “Võim on kõige nakkavam haigus maailmas (Erich Maria Remarque)

  1. Kogesin hiljuti seda tunnet, kui teedki ise vea, tunnistad, et oled idioot, vabandad siiralt ja pakud lahenduse, kuid mida siiramalt sa end süüdi tunnistad, seda rohkem hoogu teine pool sellest saab ja sinu haavatavust ära kasutab. Üks mulle kallis inimene, kohtunik, kasutab sõna “karistamisvajadus”, kui ta hinnangute andmisest ja otsuste langetamisest räägib. Et see karistamisvajadus takistab objektiivsete hinnangute andmist ja õigluse jalule seadmist. Mõnel inimesel on meeletu vajadus karistada – karistada liikluses eksijat ülipikalt signaali lastes või “tagumikku kinni sõites”, karistada sõimuga inimest, kes bussi järsu pidurduse korral kõrvalseisjale kogemata varba peale astub, karistada teisitimõtlejat häbiposti riputades, karistada, et oma võimu näidata. Minul karistusvajadust absoluutselt ei ole ja ma ei saa sellest aru, aga tänu selle fenomeni sõnastamisele on mul iihtsam toime tulla, kui juhtumisi karistatava rolli satun, 🙂

    Liked by 1 person

    1. Jah, mul oli täpselt sama, et tunnistasin oma süüd ja leidsin lahenduse, aga teine sai sellest haavatavusest hoogu juurde ja nüüd tänu sellele on veel väiksem ja kehvem tunne. Oleks võinud uhkelt öelda, fakit ja minema astuda, aga see ei oleks ju õige.
      See “karistamisvajadus” on hea tähelepanek, minul ka ei ole seda, olen tähele pannud, et vahutab ka esimese hooga, et ma veel näitan ja siis mõtlen maha rahunedes, et see ei anna mulle mitte midagi. Samas mõnele siis ilmselt tõesti pakub see ülimat naudingut. Jube kurb.

      Liked by 1 person

      1. Ma tundsin ka end täpppselt mutrikesena! Et suur ja tähtis mees nüüd nahutab mind ja midaiganes ma ka ei ütle, kuidasiganes ma ka ei selgita, ma olen ainult tühine väike rumal mutter. Jõle nõme tunne, õõnestab jalgealuse täiega ära, isegi kui asi iseenesest on mõttetu läheb-kohe-üle-asi.

        Liked by 3 people

  2. Väga hästi kirja pandud. Nii tõesti on. Paljud, kes võimu enda kätte saavad (ükskõik, mis tasemel ja mis ulatuses) kasutavad seda selleks, et kedagi maha suruda ja ta halvasti tundma panna.
    Ütleks, et tegemist on klassikalise koolikiusamise mustriga, mis ei lõpe kaugeltki koolis…
    See sama muster on ka enamike koduvägivalla juhtumite põhjus/eeldus jne.
    Karm, aga tõsine reaalsus.

    Liked by 1 person

  3. Njah, ma olen selliste lollakate emotsioonidel põhinevate võimumängude tõttu kohtus, sest hiiglane tahtis pöialpoisile kohta kätte näidata ning lasi suure tehingu üle. Ise nimetas seda normaalseks äririskiks. Täiesti masendav olukord tegelt. Sellised hiiglased ei hooma oma mäe otsast vaadates seda mätast, millel seisjad nad koos kõigega mutta trambivad.

    Like

  4. Oi, see teema kõnetas kohe väga. Näen ka ise selliseid olukordi üsna tihti. Selle võrdlusega Skandinaavia osas olen täiesti nõus. Minul küll sellist aastakümnete pikkust kogemust Skandinaaviaga ei ole, aga viimase 4-5 aastaga on siginenud mõned väiksemad koostööprojektid, kus partneriteks soomlased-rootslased. Koosolekulaua taga on nendega hoopis inimlikum tunne. Mured räägitakse läbi, leitakse lahendused, kõiki osapooli võetakse tõsiselt. Versus siis meil, kus keegi pidevalt üritab kellestki “üle rullida.” Nii nukraks teeb. Eriti arvestades, et me oleme nii väike riik, meid on nii vähe – me peaksime just üksteist toetama ja abiks olema. Aga iga eestlane käib ringi kulm kortsus ja rusikas taskus – vihane enda, teiste, ilma, tööandja ja kokkuvõttes kogu maailma peale. Otsib pingsalt võimalust kellelegi “ära panna” ja, nagu miiu kirjutas, kedagi karistada.
    Liiklus on väikesel skaalal hea näide. Mina sain hiljuti sõpradelt silmapöörituste osaliseks kui ütlesin, et mina küll tavaliselt lasen liikluses teisi vahele. “Mismõttes? Isegi seal x ja y kohas, kus mingid tropid pidevalt ennast pressivad…?” Nojah, on kohad, kus mõni sõidurada kaob ära vms. Isegi kui keegi näeb hullu vaeva, et ennast mõne auto võrra edasi pressida – ju tal on siis seda 5 sekundit niiiiiii väga vaja. Tulgu. Mis minul sellest kaotada on? Aga enamus vajutab kahjurõõmsa näoga gaasi juurde, hoiab eesolijaga 0,03 sentimeetrist vahet, et jumala eest keegi vahele ei saaks. No milleks? Ma saan aru, et mõni tüüp ajab liikluses natuke närvi küll. Aga kui ma ise hakkaksin nüüd mingeid “karistusmanöövreid” tegema ja troppi mängima – siis ma ju panustan ise ka sellesse, et liiklus troppe täis on 🙂

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.