Iluprotseduuridest sõltuvuses ehk tere, keskeakriis?

“Marek, ma lähen homme oma pekke külmutama!” teatasin ma õhtul kodus. Marek pööritas silmi ja ütles, et ei tea küll, kelle jaoks ma korraga kõiki neid protseduure teen. “Ikka sinu jaoks,” vastasin mina. Marek kordas oma silmade pööritust. “Kümme aastat ei ole midagi teinud ja nüüd siis järjest…”  Oli minu kord silmi pööritada. “Kallis mees, kümme aastat tagasi ei olnud mul selleks vajadust, ma ei olnud vormist väljas.” Kuigi, tõele au andes, teadsin ma siis oma peas, et olen nii ülekaaluline kui kole.

Nüüd on lood teised.

Iluprotseduuridest sõltuvuses ja keskeakriis jah? Oh ei. Ma ei näe mingit vahet, kas naine käib juuksuris, kosmeetikus, maniküüris või külastab (mõistlikuse piires) ilukliinikuid. Minu arvates on see täiesti tavaline enda eest hoolitsemise rutiin. Lihtsalt erinevas vanuses naiste ilurutiinid on erinevad. 18-aastane mina käis solaariumis, 38-aastane mina ilukliinikus. Elu. Milleks häbeneda?

Keskeakriisist ei tea ma midagi.

Kui ma vaatan ennast kui naist, siis ma ei näe ei ülekaalulist ega keskealist naist, ma näen täiesti normaalset  naist. Ma olen endaga rahul ja meeldin endale. Aga siin on üks aga. Ma meeldin endale kui ma olen riides. Võtame riided ära ja ma ei valeta kui ma ütlen teile, et mu keha tekitab mulle tülgastust. Ma olen sellest ka varem rääkinud. Ma ei kavatsegi end sellisena armastama hakata, ses mõttes, et ma  ei kavatse endale valetama hakata, et armastan oma pekki. Seepärast muutsin ma oma toitumist, hakkasin liigutama, kuid tundsin ikka rahuolematust ning leidsin end ikka ja jälle uurimas muid variante. Ka rasvaimu, kuigi selle ma esialgu siiski olin enda jaoks välistanud. Instagramis jäi mulle ette vipMedicumi konto, kus parasjagu reklaamiti protseduuri, mida ma alguses ei suutnud kokkugi veerida.

Krüolu…krüolüü…krüolipolüüs. Läksin nende kodulehele, et rohkem teada saada- Lugesin ja ei olnud korraga kindel, kas ma olin segaduses, et mis protseduur see siis selline ikka on, või põnevil, et selline asi olemas on. Kuna konsultatsioon oli (on) tasuta, panin ma pikemalt mõtlemata end kirja, paar päeva hiljem olin ma aja kinni pannud ka protseduurile endale.  Et kõik oleks selgemast selgem, siis ütlen ma siinkohal ka ära, et tegu ei olnud algselt absoluutselt koostööga, ma lihtsalt panin aja kinni nagu iga teine inimene, aga üks asi viis teiseni ning tänase protseduuri ja eesootavad endospheres therapy teostan ma ilukliinikuga koostöös.

Ma olen aegajalt ikka mõelnud, et huvitav, kas blogijad saavad natuke paremat teenindust kui nö tavakliendid. VipMedicumis sain ma sellele vastuse. Mulle konsultatsiooni andnud ja protseduuri läbi viinud Terjel ei olnud õrna aimugi, et ma sellest ka mingi kogemusloo kirjutan, avaldasin talle selle alles täna kliinikust lahkudes, ja võin öelda 100% veendumusega, et siin ei teha klientidel mitte mingisugust vahet.

Kui mulle koostööd pakuti, olin ma kahevahel. Kui ma võtan selle vastu, siis oleks minust aus näidata ka seda, mille pärast ma selle teekonna ette võtsin, aga kas ma tahan seda teha? Riietega annab imesid teha ja ei pea üldse põdema, aga vabatahtlikult oma probleemseid kohti suhteliselt loetud blogis näidata, kas ma olen selleks valmis. Ma ei ole üleüldse kunagi eriline nahanäitaja olnud, miks seda teha siis nüüd. Samas mõtlesin ma, et ma olen rääkinud siis blogis avalikult nii paljudest asjadest, et minust oleks kahepalgeline mitte rääkida sellest, mis võib olla huvitab teisigi minuvanuseid ja vanemaid, kes ei taha mutistuda, vaid lisaks sisemisele ilule olla ka väliselt ilusad. Nii et…kogu mu julgus sai kokku võetud ja siis need probleemsed pildid ongi. Saate nüüd ju aru, et ma ei ole niisama moe pärast kurtnud, et appikene, ma olen paks. See moe pärast vingumine jäi 10-20 aasta tagusesse aega.

Siin on teie ees 70 kilo naiseilu. Peitmata.

Ma täna ei hakkaks krüolipolüüsist väga palju rohkem kirjutama kui ütlen, et tegu protseduuriga, kus  krüolipolüüsiseade  tõmbab vaakumiga otsakusse rasvavoldi, mille kudesid hakkab elektriga “külmutama”. Mulle oli konsultatsiooni käigus selgeks tehtud, et tegu ei ole millegi valusaga, kuid kindlasti ka mitte mugava ja meeldiva protseduuriga. Mina ei tea, kas mina olen nii tundetu, aga ma ei tundnud vähimatki ebamugavust, pigem oli mu meelest äge kui “tolmuimeja” pekid vaakumisse tõmbas. “Äge protseduur,” ütlesin ma lahkudes. Administraator naeris, et selliseid kliente, kes nii ütlevad, ei ole üleliia palju. Käsi südamel, 70 minutit peki külmutamist läks mööda nii, et ma ei saanud arugi. Ainus väga kummaline tunne oli see kui lõpuks seade lahti võeti kõhu küljest ning kõhupekist oli korraks saanud pekine ja väljaulatuv Lego-kuubik. See masseeriti kohe muidugi ära. aga korraks vaatasin küll, et mine pekki, mis siis kui see Lego ei kaogi mu kõhult. Kadus vähem kui minutiga.

Esimesed emotsioonid?

Esimesed tunnid peale külmutamist oli kõht täiesti tundetu ja külm, arusaadav eksju. Mida aga aeg edasi seda rohkem läks kõht paiste ja valulikuks, väga kummardada ei saa ja tunne on selline ebameeldiv, valulik. “Sul on beebi tulemas,” kilkas Ida, “siis läheb kõht nii suureks!” Jah, paistes on kõht küll, aga selle eest ka hoiatati. Osadel pidi paiste minema, teistel ei pidanud üldse midagi välja paistma. Mina olen ikka loomulikult see osa, kes paiste läheb. Ma ei soovitaks krüoteraapiat teha enne mõnda olulist üritust, sest kunagi ei või ette teada, kuidas keha reageerib. Kehad on nii erinevad. Naljakas, et räägin siin, et enne ühteggi pidu ei tasuks protseduurile minna, aga ise tegin täpselt vastupidi. Meil on ettevõttel homme 20. juubeli pidustused. Minu õnn, et ma kannan suhteliselt laia lõikega riideid, nii et ehk ei pea ma kõigile kolleegidele oma beebikõhtu väga palju selgitama hakkama.

“No a oled siis nüüd nii peenike, et ei tunne sind äragi või?” küsis Marek kui ma talle päeval helistasin. Käiks kõik asjad vaid nii kiiresti ja lihtsalt. Tulemusi peaks näha olema umbes 1,5 kuu pärast. Väidetavalt saab ühe krüolipolüüsi seansiga  korrigeeritavast piirkonnast kaotada kuni 30% rasvaladestusi. Poolteise kuu pärast saab protseduuri korrata, see võimaldab kaotada kuni 50% rasva. Mul on uus aeg juba kinni pandud.

Kahe kuu pärast vaatame, kas näeme erinevusi enne ja pärast piltides.

 

Advertisements

21 thoughts on “Iluprotseduuridest sõltuvuses ehk tere, keskeakriis?

  1. Kui keegi oleks mulle kolm aastat tagasi öelnud, et ma kaalun 2019 kevadel 95 kg, siis ma oleksin ilmselt šoki saanud. Tol ajal kaalusin 66 kg. Ma ise veel hetkel ei põe, sest lootus on, et ehk mingi osa kilodest läheb pärast rasedust ja sünnitust maha, aga samas tean ma ka seda, et nii kerge see ei saa kindlasti olema, kui üheksa aastat tagasi, kui ma Mehhikost tagasi tulin ja 10 kuuga 20 kg ilma midagi tegemata maha võtsin. Nüüd olen vanem ja sellised asjad on hoopis keerulisemad. Eks näis, mis pärast lapse sündi saab, 100 tuleb nagunii täis veel enne seda.

    Kui nüüd mõelda, siis kaaludes kõige rohkem, mis ma üldse kunagi kaalunud olen, olen ma kõige õnnelikum just sisemiselt ega suurt sellele numbrile ei mõtle, siis on see tegelikult isegi omamoodi. Ma pole ju kunagi pidanud kaaluga maadlema ja enamuse aja elust on M suurus vabalt selga läinud (kui Mehhiko periood ja praegune periood aeg vahele jätta). Aga jah – hetkel ongi asi selles, et olen rase ja õnnelik selle üle, aga kui kilod pärast sünnitust ikka üldse ei taha ära minna, peab midagi ette võtma. Minu jaoks ideaalne kaal oleks kuskil 72-74 kg, 66 kg oli ka muidugi hea, aga sinna oleks liiga pikk tee :D. Eks tulevik näitab, mis sellega saab.

    Like

    1. No see, et sa hetkel kaalud 95kg on ju ilusa põhjusega, mitte et sa oleks end kommidest paksuks söönud:) Ma võtsin rasedusega 30 kg juurde. Jõhker! 56lt 86le:D Aga jah, ei ole beebikilodest lahti saamine nii lihtne kui nooremana kaalu langetamine. Ma ka kunagi Norras elades võtsin 12 kg juurde, tulin tagasi Eestisse oma rutiini ja kilod kadusid, nüüd aga iga asi ladestub kohe hopsti kõhule. Noh tuleb lihtsalt endale meelde tuletada et ei ole enam 20 ja natukene vaeva näha, kõik ei ole veel kadunud!

      Like

  2. ootan põnevusega tulemuse kohta juttu… mul on nokk kinni ja saba lahti värk, et kui alla võtan, siis on näost üsna jube ning ma eelistan näost vähe kabedam välja näha aga nii on hoolimata suurepärastest kõhulihastest ikka kergelt rase väljanägemine 😦 mäletan, et mu ema ja vanaema olid ka suht suure kõhuga, ilmselt geenid. ema on praegu nõks kokku tõmmanud, rohkem liikumist lastelastega ja vähem istumist laua taga tööd tehes ikka mõjub.

    Like

    1. Mul on ka vist geenid. Meie suguvõsas on hästi kenad naised, aga kõhud kipuvad kõigil olema. Ja mul kõik, mis juurde tuleb läheb just ka kõhtu ja põskedesse. Vanama alati ütleb, et nii ilusad suured põsed, ma siis talle jälle tuletan meelde, et paks laps ei ole ilus laps, eriti kui tütarlaps

      Like

    1. Seda krüolipolüüsi mul plaanis kaks või kolm, sõltub tulemusest, üle nelja igatahes ühele piirkonnale ei tohigi teha.
      Aga see sõltuvatki inimesest, osale pidi olema piisav juba esimesest korrast, osale soovitav kaks ja mõni tahab neli. Ma umbes kuu aja pärast saan näidata kui palju on muutusi peale esimest korda.

      Like

      1. Mulle sain ikka aru, et kui ise oled hoolikas, siis peaks olema püsiv tulemus, sest rasvarakud külmuvad päriselt ära, aga mürki ma ei julge võtta.
        Siit lugesin kommentaare ja mu ootused-lootused on igatahes kõrged: https://www.vipmedicum.ee/klientide-kommentaarid/
        Samas lisaks sellele soovitavad nad juurde Endosphere Therapy´t ja selle kohta olen küll teisteltki inimestelt kuulnud, et teeb imet.

        Like

  3. Minu arvates see kahe kuu jutt hästi ei tööta. Oleks, et kohe peale protseduuri, aga see kaks kuud, keegi ju ei tea, kas see on ikka puhtalt protseduuri tulemus. Ma pakun, et alateadvuslikult hakkad veidi ka söögiga piirama, sest jeee sa saad ja tahaksid samasugust pilti välja panna.

    Pealegi, tahaksin endiselt vastu vaielda väitele, et seesugused ilusalongi teenused on võrreldavad juuksuriga. Aga sel puudub vist suurem mõte.

    Like

    1. Olen sama meelt .
      Samuti see tulemuse kestvus on samuti kahtlane . Igavesti ei kesta ükski selline protsess ja selle ”kui ise hoolikad oled siis kestab” taga mõeldaksegi seda et teed sporti ja toitud õigesti KOGUAEG ehk siis see ”minu pekk tuleb kõhtu” toimib ikka endiselt täpselt samuti nagu varem .Kui sporti ei tee (mida sa ju vihkad) ja toitumist ei piira siis tuleb pekk täpselt samamoodi kõhtu tagasi ,miski seda pekki ”tee pool kóhtu” eelnevalt ei ”külmuta” .
      SAMAS on teadagi tõde et sellised opid on heaks motivatsiooniks edaspidi targemalt toituma ja sportima ja nii öelda tulemust hpida ,seega see on see osa mis on tõesti hea selliste protseduuridega .

      Like

      1. Ma ei oleks nii skeptiline, Sest ma toitun teadlikumalt ja liigun teadlikumalt rohkem, aga tead kui raske on kaotada pekki kui see sinna juba tulnud on, aga palju lihtsam on hoida saavutatud tulemust, ükskõik, millise meetodiga see saavutatud on. Muidugi ei saa midagi 100% ma veel väita, sest mul ei ole enda peal tõestust, aga vaatame mõne aja pärast, kas see muutis midagi või mitte.

        Like

  4. Kuna on selge, et sa oled elus, lähen järgmine kord Eestis olles ja külmutan kintsult natuke. Loomulikult ootan huviga ka edasisi muljed, kuidas järgmistel päevadel enesetunne ja kõhu olukord :-).

    Like

  5. Millised on kõrvalmõjud? Või need väga harva juhtub kõrvalmõjud 😀 kuna mul tavaliselt juhtuvad need. Ma ei teadnud, et selline asi on olemas, kunagi tahaks ka, kui ma 10 a vanem olen (siis peaks nagu menopaus hakkama tulema ja ainevahetus muutub).

    Like

  6. Ma käisin seal seda konsultatsiooni kuulamas eile. Pisut pettusin ja jätan mõtte katki. Ma arvasin, et saab terve kõhu korraga ära teha ühe protseduuriga aga tegelikult saab ainult nii palju kui parasjagu masina alla pinda mahub. Et kui alakõht ära teha siis ülespoole võib jääda imelik punn kui sealt teha ei raatsi täishinnaga.

    Like

    1. Võib, aga ei pruugi ja vaevalt sul nüüd metsik kõht on:D Minul on nüüd nädal möödas ja kui torkiv kõhuvalu välja arvata, mis pidigi olema tavaline, siis kuhugi ülespoole mul punni löönud ei ole ja kõht ON tiba väiksem küll

      Like

  7. Kuidas see koostöö pakkumine välja näeb tavaliselt? Kas ise viid jutu sinnani (vihjamisi või otse) või tõesti täiesti lambist tuntakse ära, et oi, sa ju see estonianwithabackpack – äkki kajastad oma blogis ja me teeme sulle tasuta?

    Like

    1. Nägin reklaami, tundus huvitav, läksin konsultatsioonile ja panin aja kirja, kaks nädalat enne protseduuri sain kirja, et võiksime vaadata, kas saame koostööd teha.

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.