Kuidas lihtsa vaevaga Marekile rõõmu valmistada

Te ju teate kõik, kuidas minu mees armastab tööd teha. Ta teeks võimaluse korral kõik maailma tööd ära, aga kuna ta siiski peab hakkama saama 24 tunniga ööpäevas, siis ta teeb ära kõik tööd Ussipesas. Mida rohkem teha on, seda õnnelikum ta on. Me Idaga ei ole kadedad tüdrukud. Ise läheme lilli korjama ja “unustame” igale poole vedelema ämbrid, labidad, närtsinud lilled ja nii edasi, kõik vaid selleks, et Marekile rõõmu valmistada. Milline hea naine ma olen, kas pole? Mõelge, kui ta oleks saanud endale virga naise? Ta oleks siis nii õnnetu, sest keegi teeks tema tööd võib olla eest ära. Minuga ta selle pärast muretsema ei pea. Meie korjame lilli ja teeme (tilul)ilu. Marek teeb tööd.

img_1010

Seda te teate ju ka, et mul oli plaan suvel soetada aiamaja. Isegi mudelid olid välja valitud siit, aga seda te teate ju ka, kuidas võivad väikeste ettevõtete jaoks asjad lõppeda kui kaks blogijat sama toodet reklaamivad. On see siis koostöö või mitte, aga ajalugu on näidanud, et kahte blogijat mõnikord ühe toote juurde ei mahu, seega vaatasin ma edasi ringi. Mul läks silme eest kirjuks ning tegelikult olin ma juba nii kaugel, et mõtlesin Marekit moosima hakata, et ta kas 1) loovutaks mulle oma kuuri, st muudaks selle ümber aiamajaks, kus saab ööbida või 2) hakkaks uut aiamaja ehitama. Õnneks see moosimine venis ning ma sattusin rattasõidul nägema Tuula tunnetusaeda. Täiesti uskumatu, et meie külas on selline äge asi. Ma olen täiesti hämmingus ja loomulikult positiivselt üllatunud.

60814164_296013401288927_6505325133454901248_n.jpg
Foto: Tuula tunnetusaed Facebooki lehelt.

Kas te teate, mis juhtub siis, kui ma mõnest asjast vaimustun? Muidugi tundub mulle, et ilma selleta ma elada enam ei saa. Veidra kokkusattumusena õpib mu sõbranna Räpinas just sama asja ja lubas mulle juuni keskpaigast nõuga (ja jõuga ma loodan ka, eksju, mu Räpinas õppiv sõbranna?) appi tulla. Üks asi viis teiseni ning ootamatult (te ei kujuta ette, kuidas mu aju kogu aeg midagi genereerib) jõudsin ma mõtteni, et ma ei taha enam puidust maja. Ma tahan klaasist maja. Satu tellis oma aeda klaasist kasvuhoone, mõttega et seal oleks hea veini juua ja raamatut lugeda, me kahjuks ei jõudnud veinitamiseni, kuid ma saan oma klaasmajas temaga mõtetes  veiniklaasi kokku lüüa ning kinnitada talle, et jah, Elena Ferrante raamatud meeldisid mulle sama palju kui talle.

Tegelikult on mu idee isegi natuke suurem kui üks klaasist maja, aga see mõte on veel liiga toores, et jagada. Võib olla järgmiseks aastaks. Hetkel alustaks ühega. Guugeldades jõudsin ma sellisele lehele nagu Vitavia. Leidsin täpselt sellise maja nagu ma olin oma peas välja mõelnud, et mul vaja on – selle siin – ja võtsin nendega ühendust. Mõnikord lähevadki asjad nii nagu nad minema peavad. Nendega rääkides tundsin ma nagu oleks teisel pool telefonitoru vaata et hingesugulane. Kuidagi kõik mõtted olid meil sarnased, maailmavaade kippus sarnanema, väärtused, isegi elufilosoofia. Luksus, mida saad endale lubada! Kas see ei ole ilus mõte, mille järgi elada. Maal elamine, omad taimed, kasvuhoone, värske toit, metsalilled vaasis, vaikus, isegi muru niitmine ja rohimine. See ongi luksus, mida kõik saavad endale lubada. Käegakatsutav luksus. Kas pole veider, kui vähe on tegelikult vaja?

62111399_379072699406524_4762315538019909632_n.jpg
Step 2: Pizzaahi

Ja kuidas ma selle kõigega Marekile rõõmu valmistan? No aga enne aiapaviljoni kohaletoomist on vaja betoonist vundament valada, et sinna plaadid/kivid panna. Kes selle valmis teeb? Ikka Marek. Kes siis teine kui minu kallis kuldsete kätega tööd armastav abikaasa. Jälle kord pean ma endale õlale patsutama ja ütlema, et ma olen nii hea ja hoolitsev naine. Vaatan, et tal ometi töö otsa ei saaks. Igatahes sellest majakesest saab meie külalistele romantiline magamiskoht. Jah, just selline loodusega ühte sulanduv magamistuba!  Ma olen selle oma peakeses muidugi ka romantiliseks juba sisustanud ja kujutan ette seal lehvivaid pitskardinaid….

Sellised on meie selle suve plaanid. Lisaks sajale muule plaanile. Ma ei tea, kas me üldse midagi tehtud jõuame, sest ma ei saanud isegi aru, enne kui mai juba läbi oli. Juuniga on nii, et üks üritus ajab teist taga ning mul on tunne, et suvele tuleks kiiruse eest trahvi teha. Kuidagi liiga kiirelt lippab!

 

Advertisements

7 thoughts on “Kuidas lihtsa vaevaga Marekile rõõmu valmistada

  1. Kuule, mul oleks vaja üks kuur maha lammutada ja saun asemele ehitada. Elan teile üsna lähedal, Laulasmaal. Marek viitsib äkki minu juurest ka läbi astuda? 😀

    Liked by 1 person

  2. Kummaline, ühtpudi kiidad Marekit taevani ja teistpudi viskad laia joonega, et kui närvidele hakkab käima, saadan sulle ära.
    Ka see ongi see teievaheline eluterve must huumor?

    Like

    1. Mu meelest see pole isegi mitte huumor, vaid elu. Mis seal nii valesti oli? Et kui ta oma ehitamiste ja toimetamistega liiga palju närvidele käib, siis saadan ta mujale ehitama.
      Dziisus….Ma ausalt ei saanud sellest probleemipüstitusest praegu ära. Kas elukaaslane/laps ei tohi kunagi närvidele käia. Mina käin talle ka närvidele mõnikord, siis ta kupatab mind Norra. Laps käib närvidele, siis me kupatame ta vanaema juurde. Elu ju:D

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.