Millal mina täiskasvanuks saan?

Teate kui tihti ma vaatan oma eakaaslasi – just naissoost eakaaslasi – ja mõtlen, et issand kui täiskasvanulikud nad on, emalikud, küpsed, ratsionaalselt majandavad, kaine mõtlemisega. Täiskasvanulikud. Ja siis olen mina. Nagu Pipi Pikksukk.  Neli aastat tagasi olen ma blogis kirjutanud: “Pipi on minu eeskuju. Ta julgeb olla tema ise, on ehe ja äge, ütleb, mida mõtleb ja julgeb omada oma arvamust, seab küsimärgi alla väljakujunenud nö õiged käitumismallid ja hüppab pea ees tundmatusse vette, ta tahab uusi asju proovida, sest see on lõbus. Ja ta ei karda. Mittemidagi? Ta oskab elu nautida. Mulle tundub, et me kõik peaksime temast natuke eeskuju võtma. Tema positiivsest ellusuhtumisest. Mitte nii palju kartma ja analüüsima, mitte ootama ja leidma vabandusi, vaid lihtsalt proovima asju, millest meil pole õrna aimugi. “Seda pole ma varem proovinud, see tähendab, et ma saan sellega kindlasti hakkama!” ütleb ta. Ta ei oota, et keegi lubaks või aitaks, ta teeb. Koos Idaga Pipi vaatamine on mulle õpetanud, et ma ei saa mõelda sellele, mida teised minust arvavad või minult eeldavad, ma peangi usaldama oma kõhutunnet ja tegema nii nagu mina õigeks pean, nii hästi kui ma oskan. Pipi on mulle õpetanud leidma lahendusi, vaatama “kastist väljapoole”. ” 

Laias laastus tunnen ma ka täna, et Pipi on minu hingesugulane, aga ma ei ole kindel, kas ma enam seda nii tugevalt romantiseeriks. Selles mõttes, et jaa, mulle meeldib enne teha ja siis mõelda, kuid ma ei tea, kas ema, abikaasa ja ikkagi nagu kommenteerijad armastavad rõhutada keskealise naisena sobib enam nii väga Pipi olla. Viimati kui ma lapsemeelselt lustida tahtsin ega mõelnud kõike võimalike stsenaariume ega ohte läbi, lõppes see sellega, et ma olin Idaga kaks nädalat hoolduslehel. Jõudsin sada korda end selle aja jooksul süüdistada ja püüdsin endale selgeks teha, et Pipi ei sobi emaks.

Siis aga läks natuke aega mööda ja Pipi minus tõstis jälle pead. Tänu sellele olen ma hakkama saanud paari hullusega, mis minu jaoks on täiesti mugavustsoonist väljaminemine ning kui ma oma sõbrannadele sellest rääkisin, et enne kui ma arugi sain, mida ma tegin, oli see tehtud, ütlesid nad lihtsalt, et ma olen hull, napakas. “Aga see iseloomustabki sind, et me isegi saame aru, miks sa enne teed ja siis mõtled või ei mõtlegi üldse, lihtsalt teed ja vaatad, mis välja tuleb” ütlesid nad. Küll te ka mingi hetk teada saate, kuid tõesti täna mõtlen ma, et mis mul ometi arus oli. “Kui nalja ei saa, siis mina ei mängi” on ühelt poolt küll mu elumoto, aga teiselt poolt ei ole ma suurem asi pullivend. Siis aga tõstab jälle Pipi pead ja ma lähen vooluga kaasa.

Vaadates jälle teisi minuealisi, siis mulle tundub, et kõigil on elus mingi stabiilsus ja rutiin, mida nad naudivad. Mina aga vihkan rutiini. Ma pean aegajalt isegi teist teed pidi tööle sõitma, sest ma lähen hulluks kui kõik on üks ja sama. Nagu lõputu küünlapäev. Ei, ärge lugege sellest siin välja, et ma ei hindaks teatud stabilsust ja rutiini oma elus, loomulikult teatud osa sellest on minu vanuses loomulik. Ei saa elada nii, et mingit pidepunkti pole. Ma pean silmas seda ratsionaalsust ja täiskasvanulikku mõtlemist ning analüüsivõimet, mida teised minuga samas vanuses inimesed kipuvad omama. Ei ole nii, et hüpatakse pea ees vette, ei mõelda nii, et ahh, vaatame, mis välja tuleb. Kõik tunduvad nii täiskasvanud, kes oskavad “hold their shit together“.  Mina ja minu “shit” (mitte otseses mõttes loomulikult) oleme all over the place.  Ma ei planeeri, ma ei analüüsi ja ma ei mõtle, ma tegutsen. Pärast vaatan, kas kahetsen või juubeldan.

Kui nüüd aga mõelda, et 40 on uus 20 (kas pole viimasel ajal huvitavalt palju asju, mis vanu numbreid asendama kipuvad?), siis võib olla pole ikkagi vaja veel Pipit endas maha matta. Kuulsin hiljuti mõttetera, et oma vanusest pole üldse mõtet rääkida, sest muidu hakkavad inimesed käituma nii nagu nad eeldavad, et sellelt numbrilt mingite standardite järgi oodatakse, mitte nii nagu nad tahaksid. Sellele mõeldes pean ma tunnistama, et ma vist ikka ei tahagi päris päris täiskasvanu olla. Mulle meeldib natuke segasummasuvilat oma elus. See vist teebki minust minu. Millal ma saan täiskasvanuks, kes enne mõtleb ja siis tegutseb, ma veel ei tea.

 

Advertisements

5 thoughts on “Millal mina täiskasvanuks saan?

  1. Ma ei tea kas sa ei kirjuta lihtsalt kõigest oma blogis või olen midagi vahele jätnud kuid minule pole küll silma jäänud midagi jube hullumeelset ,mida te pidevalt teete .Pigem just jääb mulje et te elate üsna keskpäraselt ,nagu enamus .
    Rutiine ei saagi sul elu olla sest minu teada sa ei tööta 5 päeva nädalas ”from nine to five” ja lisaks ei käi su laps veel koolis seega seda ”kool,trenn,õppimine ” teie peres ei ole Ja see ongi see mis rutiini tekitab .Ja et me siis perega peale tööd sööme õhtust ei ole vast ka rutiini tekke tarbeks vaid pigem see et õhtusööki võiks süüa .
    Kas on võimalik et su tuttavad ,kellega end võrdlesid siin postituses on vanemad kooliskäivatele lastele ?kui nad on sinu vanused siis on tõenäoliselt nende lapsed veidi vanemad juba ?
    Sinu rutiinivaba elu on täitsa arusaadav just lapse vanuse tõttu .Lasteaia lapsed üldjuhul nädala sees veel trennis ei käi ja õppida ei anta seega on aega palju ,et igasugu ”hullumeelseid ” asju teha.
    Meie peres on nädala sees rutiin kuid nv teeme alati midagi huvitavat .Tihti käime teistes linnades jne .Just selle mõttega et selle nädala rutiini maha raputada .Samas esmaspäeval on nii tore tunne kui jälle ”normaalne elu” on 5 päeva 😃
    Ühesõnaga kusagil 5 a pärast ma arvan et su elu näeb teistmoodi välja .Just su lapse kooli ja huviringe arvestades . Aga ära põe ,rutiinsel elul pole ka midagi viga ,nädalavahetused on ikka vabad paljudel ,on neidki emasi ,kes nädalavahetusedki peavad tööd rügama :/
    Minu poolt kummardus nendele emadele ,ma ei kujuta ette seda pinget ,kui koolis köivad lapsed ja emakesed rügavad mitmel rindel :/

    Like

    1. Jah, sul on oigus, elame suht keskpärast igavat elu:) koigest ma ei kirjuta toesti, aga paar viimast asja, mis kunagi ka avalikuks tulevad, on mu jaoks kull piisavalt hullumeelsed🙉🙊🙈
      Ps: tööl käin täitsa “uheksast viieni” muide

      Like

Leave a Reply to M Cancel reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.