Vikerraadio

Juba aastaid kuulan ma hommikul autoga sõites Vikerraadio hommikuprogrammi. Nii ka täna hommikul. Mulle meeldib see “igav vanainimeste” raadio, sest seal ei ole üleliigset müra ja lärmi. Ma ei ole väga hommikuinimene ja hommikuti ajab mind ilgelt närvi loll loba. Natuke teemast kõrvale, aga eile õhtul koju sõites kuulasin ma Rahva oma kaitset R2-st. Ma sain Mart Juurest täiesti aru kui ta ütles, et ilgelt nõme, et see konkreetne saade on hommikul ette lindistatud, et siis teda ajavad kõik asjad närvi, et hoopis teine asi on saadet teha otse ja õhtul, siis tunduvad paljud asjad hoopis meeldivamana. Ma olen samasugune. Seepärast ma armastangi hommikuti Vikerraadiot. Armastaks veel natuke rohkem kui Taavi Libe alles oleks, aga no tuleb leppida, et elame muutuvas maailmas. Kuulamata ikka ei jäta.

Täna hommikul räägiti kahest teemast, mis mind kõnetasid ja kohe tundsin, et pean ka oma arvamust avaldama. Esimene neist oli autoeksami-turism. Ehk siis levib trend, et inimene elab näiteks  Tallinnas ja käib siin autokoolis, aga eksami sooritamiseks läheb mõnda väiksemasse linna, sest seal on eksami sooritamine lihtsam. Arusaadav tegelikult. Aga nõme ikka. Ma mõtlen, et okei kui seda tehakse põhjusel, et ei taha pikalt järjekorras oodata, saan aru, et eksamiaegu ei ole suuremates linnades varnast võtta, aga eks selle turismi eesmärk on ikka lihtsamini load taskusse saada. Mu meelest on see nii jabur. Ses mõttes, et okei, saan eksami tehtud ilma valgusfooride ja ringristmiketa, aga kammoon, kui igapäevaselt peab siiski sõitma suuremas linnas, siis kui suur on tõenäosus, et liikluses ebakindel juht mingil hetkel nii endale kui teistele ohtlikuks muutub. Ma mõtlen, et inimesed võiksid natuke oma ajusid kasutada kui juhilube teevad, sest no kõige olulisem ei ole see, et load käes, vaid see, et ka sõita oskaks.

Kusjuures veel üks asi.

Kuigi ma ise sõidan ja eelistan iga kell sõita automaatkäigukastiga autoga, siis minu arvates peaks eksami sooritama siiski manuaalkäigukastiga. Miks ma nii arvan? Lühidalt öeldes arvan ma, et automaatkäigukastiga oskab sõita ka treenitud ahv, aga liikluses oleks parem kui ei oleks treenitud ahvid sõitmas, vaid inimesed, kes suudavad autoroolis ka mõelda. Mõelge nüüd ise – automaatload, väikelinnas tehtud eksam, pähe tuubitud vastused. Kui palju see inimene tegelikult autot juhtida oskab ja liikluses hakkama saada?

img_4345

Teine teema, mis mind hommikuprogrammis kõnetas, oli läbipõlemine (“>link). Töös ja pereelus. Ma tean, mis on tööelus läbipõlemine. See on tegelikult hirmus kogemus, aga millegi pärast ei taha eestlased ikka veel aru saada, et ei võida see, kes saab teise ees uhkustada, et teeb nädalas 100 tundi tööd ja pole aastaid puhanud. Me ei luba endale “molutamist”, sest äkki keegi läheb selle ajaga kuhugi eest ära. Jõaub kaugemale? Aga kuhu? Lähemale mõnele terviserikkele või läbipõlemisele. On see seda väärt tõesti? Kas te teadsite, et inimestel lausa soovitatakse võtta “molutamisetund”? Ma tean, et eestlastele on kombeks öelda, et issand mul on nii kiire ja sain alles kell üheksa kontorist ära ja üldse ei jõua midagi, aga teate miks ei jõua. Ei jõuagi selle pärast, et me ei luba endale “molutamist”. Jajaa, ma tean inimesi, kes väidavad, et nemad teevad kaheksa tundi järjest tööd ja ei tegele üldse kõrvaliste asjadega.  Huvitav, kas nad ise ka usuvad seda ja elavad mingis eluvales või on see mingi poos – äkki mind ei hinnata piisavalt kui ma kogu aeg ei räägi kui palju mul teha on ja kui vähe on aega. Ma tean ettevõtteid, kus töötajad nimelt saadavad meile hilistel õhtutundidel, sest nii jääb neist mulje, et nad teevadki rohkem tööd ja on rohkem pühendunud. Ma ei mõista seda. Võimalik, et ma olen liiga kaua elanud ja kokku puutunud Skandinaaviaga, et minu jaoks on oluline “hygge”. Kvaliteetaeg oma pere ja sõpradega, oma hobidega, mitte pidev töötamine. Ja see ei tähenda sugugi, et ma oleks laisk või looder, ma lihtsalt ei näe vajadust teeselda. Pühapäeva öösel ei saanud ma enne poolt kolme varahommikul magama, sest mul olid ühed kliendid saabumas hilise lennukiga ja ma tahtsin teada, kas nad jõudsid kokku lepitud transpordiga ilma sekeldusteta hotelli, kas check in oli okei, et kui midagi on, siis ma ei vasta unise häälega, et oot, mis, ma magasin, ei saa aru… Kui on vaja teha tööd ka öösel, siis ma teen seda, aga mitte reeglina ja näitamiseks. Ma töötasin kunagi ühes ettevõttes, kus oli kohustuslik Skype´is olemas olla 08- 22 ja tunni aja jooksul vastata. Kuna ettevõtte omanik oli ööinimene, siis tihti alustas ta vestlusi keskööl ja hiljem ning hinnatud olid need töötajad, kes kell kolm öösel temaga kaasa vestlesid. Mina olin üks neist kell-kolm-öösel-Skype-inimestest. Kuni enam ei jaksanud. Mis te arvate, kas mu töömaine langes ja korraga olin ma töötaja, kes ei panusta piisavalt? Muidugi.

Miks me sellest tobedast suhtumisest juba üle ei saa.

Perest läbipõlemine tundus aga võrreldes tööga veelgi hullem. Tööga on  tegelikult lihtne. Valid uue töö, lähed puhkusele, aga uut peret ju ei vali või puhkust nagu ka ei võta? Või noh…võid ju valida uue pere, aga see ei tohiks olla mu meelest esimene moodus oma läbipõlemist ravida. Perest puhkusele minek ei tohiks olla häbiasi. Minu jaoks näiteks on täiesti loomulik, et ma vajan aegajalt aega vaid ka iseendale. Ilma süümepiinadeta naudin seda kui ma olen täiesti üksinda kodus või spaas või jumala eest kasvõi tööreisil. Ometigi on palju inimesi, kes seda teha ei julge ja tulemuseks on depressioon ning läbipõlemine. Muide, välja tuli ka see, et tulemuseks võib olla ka suitsiid ning kui naistel ei mahu see isegi top15, siis meeste puhul on läbipõlemisest tingitud suitsiid lausa viiendal kohal. Ma mõistan seda. Naised räägivad, mehed elavad sissepoole. Üsna tihti ei võeta kodusest elust tingitud läbipõlemist tõsiselt ja arvatakse, et sellega saab kenasti ise toime tulla. Tegelikkuses aga on sellisel juhul tihti vaja ka ravimite abi. Minu läbipõlemine oli tingitud paljude asjade kokkulangevusest. Ilmselt oli seal osake ka kodust läbipõlemist, sest spetsialisti poole pöördusin ma alles siis kui kodus lained üle pea käisid. Mul oli hea psühholoog ning mulle määrati antidepressandid ja ma sain oma august välja. Te ei kujuta ilmselt ettegi kui sügav see auk oli, kust ma välja pidin ronima.

Ma tarvitan antidepressante nüüd juba üle kolme aasta. Tänu sellele kogemusele oskan ma ksujuures rohkem hinnata nii ennast kui ka oma aega. Veel kolm-neli aastat tagasi defineerisin ma end vaid läbi töö. Tänaseks olen ma aru saanud, et töö on vaid osake minu elust. Sinna kuulub ka nii palju muud.

Vot seepärast mulle meeldibki Vikerraadiot kuulata, et seal räägitakse päriselt asjalikel ja huvitavatel teemadel, mis mind kaasa mõtlema panevad. Seda ei saa öelda SkyPlus´i kohta.

 

 

29 thoughts on “Vikerraadio

  1. Kusjuures võin kindlalt väita (oma poja ja tema sõprade najal), et see ei ole autoeksami-turism, see ongi puhtalt tänu sellele, et vabu aegu ei saa ja kui vabaneb aeg kuskil, on selleks siis Paide, Jõhvi, Pärnu või mõni muu linn, siis selle aja sa ka võtad. Ebanormaalselt pikaks on järjekorrad veninud… 🙂

    Like

    1. Jah, ma selles osas tõesti ei oska kaasa rääkida kui pikaks järjekorrad muutunud on. Mina vist oma aega ootasin umbes kuu ja tundus ka üüratu pikk aeg, muide lausa nii pikk, et korraks kaalusin Tartus tegemist, aga kuna Tartu liiklus oli mu jaoks täiesti arusaamatu tol hetkel, siis jäin oma aega siiski Tallinnas ootama.

      Like

  2. See “autoeksami turism” eksisteeris juba vähemalt 10, kui mitte rohkem aastaid tagasi… No reaalsus on see, et kuna sõidueksami ooteajad on nii pikad (üle 3 kuu vist), siis lihtsalt inimesed vaatavad oma rahakotti: st algaja juht vajab pidevat nö sõidukogemust peale ja 3 kuud lihtsalt eksamit oodata ja siis see eeskujulikult ära teha on jõukohane vaid vähestele. Enamasti võetakse lisatunde, kukutakse läbi, vaja veel igaks juhuks sõidutunde võtta ja oodata 3 kuud jne. See kõik maksab raha ja mitte vähe! Kõik normaalsed inimesed saavad aru, et lõpmatuseni ei jaksa! Oleks ooteajad lühemad, siis vaevalt, et keegi mujale sõita viitsiks mingit eksamit tegema… Aga, millega ma ei nõustu üldse on see automaat/manuaali teema. Ma tegin manuaaliga load 12 a tagasi ja ma olen täpselt ühe korra 20km otsa manuaalkäigukastiga autoga sõitnud! Ja kuna minu arvates on kõik autod isesugused ja vajavad esmalt harjumist ja kui sinna panna veel juurde manuaalkastiga jamamine (siduritunnetus ON igal autol isesugune), siis ma ise leian, et parem on mitte liiklusesse minna. Autokoolis oli ju ka nii, esmalt harjusid autoga ja alles siis lasti liiklusesse. Isegi minu elukaaslane, kel load 20a, sõidab igapäevaselt automaatkäigukastiga autoga, kuid puhkustel võtame suvalise rendika ja enamasti need on manuaalid, siis esimene päev võtab harjumist! See ei ole mugav, turvaline jne. Ma näiteks leian, et automaatkäigukastiga autod on turvalisemad, sest on rohkem aega keskenduda sõitmisele ja teiste jälgimisele, mis nt välismaal sõitmisel on primaarne!

    Like

    1. Ma väga pikka aega ei julgenud võõra manuaalkastiga autoga sõita, just nimelt, et autodetunnetust ei olnud. Nüüd tunnen end roolis piisavalt kogenu ja kindlana, et võin suht suvalise auto rooli istuda ilma robleemita. Välismaal eelistan ka automaatkastiga autot, AGA kui näiteks Norras on hinnavahe päris korralik, siis mõnikord olen ikka pidanud manuaali valima:)

      Like

  3. Ma käisin sel nädalal PAREs selle “Võõras Sõber” esitlust kuulamas. Esiteks oli nii mõneski osas kurb äratundmine, et me ise lükkame end tihti sellisesse olukorda ja toome töö koju ning viime kodu tööle. Ja teiseks meeldis nende ärimudel – üsna lihne ja arusaadav süsteem. Kuna olen ise töömuredega nõustaja juures käinud, siis arvan, et nende teenus sihib väga õigel ajal õiget nišši.

    Boonuseks panen sulle siia ühe Kristjan Otsmanni ajajuhtimise podcasti – ta toob siin samuti väga õigeid momente välja (paneme tähele, et ajajuhtimisest nagu pole siin suurt midagi – on lood, millest tuleb ise oma järeldused teha) https://soundcloud.com/aripaeva-raadio/230919-juhtimislabor-kristjan-otsmann-raagib-ajaplaneerimise-voludest-ja-valudest

    Liked by 1 person

    1. Aitäh huvitava podcasti eest:)
      Paar päeva tagasi olin pahas tujus ja kaklesin Ida ja Marekiga, alles siis sain aru, et midagi on väga valesti kui Marek ütles, et sa ei pea tööd meie peal välja valama. Kurb arusaamise hetk oli.

      Like

  4. Automaadist ja manuaalist ja treenitud ahvidest =) – no meil siinpool ookeani on sel juhul iga viimane kui liikleja treenitud ahv, sest manuaalkäigukastiga autod on haruldus. Ja liiklusteste ei saagi ju muudmoodi teha kui vastuseid pähe tuupides? Aga mis praktilisse sõiduoskusesse puutub, siis see ei tule mu meelest ühelgi muul moel kui vaid kogemusega ja ajapikku, sõidad sa siis suur- või väikelinnas.

    Like

    1. Ma ei mäleta, kus maal see oli, aga liiklusteste ei lasta teha enne kui oled natuke ka liikluses olnud päriselt. Siis ei pea kõike pähe tuupima, vaid tekibki arusaam ühest või teisest olukorrast.
      Muidugi ma olen nõus, et ilmselt mingi hetk manuaalkastiga autod saavadki harulduseks, aga seni kuni need olemas on ja siinpool ookeani ei ole veel haruldus, siis minu jaoks tundub loogiline, et tehakse load manuaaliga. Võimalik, et ma mõtlen valesti ja on olukordi, kus parem automaatload kui üldse mitte lube, aga see selleks. Olen rääkinud inimestega sealpool ookeani ja paljud neist ütlevadki, et liikluses liiguvad treenitud ahvid, kes oskavad vaid otse sõita ja üldse ei oska mõelda kuidas auto töötab/toimib jne jne.
      Ei ole vaid mustvalge ja õige-vale arvamus.

      Like

  5. Ma olin täiega mossis kui Taavi Vikerhommikust ära läks, aga need uued on õnneks ka väga toredad.
    Ja läbipõlemise-jutule kirjutan ka kahe käega alla.

    Like

    1. Mul alguses oli ikka väääga kurb kui Taavi ära läks, aga jaa, uued ei ole halvad ja harjub ara. Minu õnneks on Märt alles. Vat kui tema kaob, siis ma nutan küll mitu päeva kohe raadio ees🙉🙈🙊

      Like

      1. Ja mina arvasin, et olen ainus veidrik (peale naispensionäridest fännide armee), kes reedeti kell 5:30 äratuse paneb, et Märti kuulata! 🙂 No see on lihtsalt nii lahe, kuidas ta neid ajalehti loeb ja ise naeru pugistab. Oleksin samuti täiesti löödud, kui tema eetrist kaoks. Minu reedeste hommikujooksude kindel kaaslane! Muudel päevadel kuulan hommikuprogrammi juhuslikult ja pean tunnistama, et isiklikult Taavi Libe vaimustust ei jaganud (mind lihtsalt ei huvita muusika ja sport niipalju, kui teda). Uued tunduvad ok, kuid eraldi ärkama ma nende pärast küll ei hakkaks.

        Liked by 1 person

      2. Jaa, mulle ka just see meeldib kuidas ta lehti loeb ja samal ajal naeru pugistab või midagi sarkastilist/tabavat ütleb. See on lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiii nauditav!

        Like

  6. Mis autoeksamiturismi ja teise linna “lihtsust” puudutab siis päris nii lilleline see pole. Nii palju kui ma mäletan siis ilma valgusfoorita linnas nt eksamit teha ei saa, ikka foor peab olema. Ja lisaks kukutakse tegelikult väikelinnas lihtsamini läbi kui suures kuna seal on tihti teised loogikad ja situatsioonid, millele teises linnas sõiduõpetaja pole võib olla osanud tähelepanu juhtida. (Pärnakana ma lausa kardan suvel liigelda kuna “suurlinlased” kipuvad ikka suisa debiilseid manöövreid tegema. Ometi peaks ju “lihtne väikelinn” olema.)
    Manuaalkäigukastiga sõitma õppimist ma üldiselt pooldan ka. Kolme pedaali kasutamine ja käikude vahetamine peaks üsna lihtne koordinatsiooniharjutus olema ja mitte ületamatult kõrge tase. Ja kui “automaadilubade” tegija vastab kommentaarile stiilis, et aga kui on erandjuhtum ja ainus võimalik auto on manuaalkastiga… Siis vastus ei ole mitte see, et hädaolukorras sõidan või ilma lubadeta vaid pigem see, et kui sa pole varem manuaalkäigukasti kasutanud siis 2 minutiga seda kohe kindlasti selgeks ei õpi…

    Liked by 1 person

    1. Oled valesti aru saanud. Ei pea foori olema, Kuressaares ei ole mitte ühtegi valgusfoori ja juba iidamast aadamast on inimesed endale seal lube teinud …

      Like

    2. 🙂 🙂 Pärnakad (including me) ei taha et keegi teine kui pärnakas oskaks seal sôita. Nad tahavad olla kôige paremad ja itsitada pihku kui sa ei saa nende rannarajooni parema käe reeglist aru 🙂 Mu inglasest mees suviti vannub kui autoga peab sôitma ja seda kolmnurkset musta ristiga märki nad pole enne näinudki. Tallinnas aga shokeeris teda kuidas autod peavad kinni pidama kui kari inimesi hüppab trammist välja keset autoteed 🙂 Ah jaa ja see valgusfooriga ristmike parempööre – ei tähenda et jalakäijatel on roheline ikka vôib môni auto tulla ja sust üle sôita. 🙂 Olge rôômsad, et oma Eesti autojuhtimise oskustega te mujal Euroopas peaksite hakkam saama nagu ässad! 🙂

      Liked by 2 people

  7. Treenitud ahvid? Ma pole kunagi aru saanud nendest argumentidest et ” mis sa siis teed kui hädaolukorras on vaja manuaaliga sõita” vms. No mis ma siis ikka teen? Sama mida siis teeksin kui mul üldse lube poleks – kui sõita ei oska siis ei sõida, eks?! Mida kõik lubadeta inimesed “hädaolukorras” teevad? Ja üleüldse…ma ei tea kas ma olen ainus, kel pole 15 aasta jooksul kui mul load on olnud veel ühtki “hädaolukorda” olnud. Mul on küll isiklikult tavalised manuaali-load, kuid siiski saan aru et paljud ei pea neid vajalikuks ja miks see käiguvahetus nüüd nii hirmus suur skill on, et inimesed, kes on otsustanud seda mitte ära õppida kohe ahvid on? Äkki siis peaks bussijuhiload ka kohe ära tegema, sest mis need treenitud ahvid muidu hädaolukorras peale hakkavad kui bussijuht nt infarkti saab sõidu pealt vms?

    Like

    1. See ” mis sa hädaolukorras teed” pole arvatavasti see, et poest jäi piim toomata, vaid ikka see, et kellegi elu sõltub sellest sõitmisest 🙂

      Like

  8. Mina olen see treenitud ahv, kellelnon vaid automaadiload. Ja ausalt öeldes kahtlen, kas üldse teen manuaalilube. Autosõit oli minu jaoks suur ärevuseallikas ja lihtsalt ühe pedaali ja käiguvahetuse antud rehkendusest väljavõtmine tegi minu jaoks sõitma õppimise talutavaks. Ja kui ma oleks manuaalilube tegema läinud, siis ilmselt istuksin siiani kodus ilma lubadeta. Ja siin maakohas on lube vaja… Minust ei saa kunagi seda inimest, kes naudiks autoga sõitmist, aga saan oma sõidud siiani nii enda kui ka teiste jaoks ohutult tehtud ilma.

    Liked by 1 person

    1. Keegi peab treenitud ahv ka olema;) Ei, tglt ma täiesti saan sellisest olukorrast aru ja ütleme nii, et sellisel juhul on tõesti hea, et saab teha ka automaatload.

      Like

  9. Autojuhtimise kohta parem kommenteerima ei hakka kui kogemused puuduvad, aga läbipõlemisest…

    Aina enam kinnistub arvamus, et eestlased reageerivad tööle ülientusiastlikult kahe põhjuse tõttu. Üks on see “tööta ei oska olla”, mida maast-madalast lastele juba selgeks õpetatakse, st arvamus, et kogu aeg peab mingi töö kaelas olema. Ise ka ei oska mitte kuidagi olla nii, et mitte midagi ei tee. Teisalt, ja ausalt – paljud inimesed ei puhka sest nad ei saa seda endale lubada. Nad võivad olla haiged või stressis või nõrkemise piiril, aga kui ka näiteks haiguslehel olles inimene reaalselt kaotab oma sissetulekutes, siis paljud ei taha seda raha kaotada ja teevad ikkagi tööd haigetena edasi. Läbipõlemine on lihtsalt sellise “iga-hinna-eest-edasi” käitumise lõpptulemus.

    Like

  10. mina kuulan raadiot, kus ei räägita, vaid tuleb muusikat, kohe kui laul hakkab lõppema vahetan kanalit 🙂
    tööl saan igasuguseid tarku kuulata ja see mu maandus.
    see teine teema on jah selline, et siis kui sa aru saad, et töö sind öösel kaissu ei võta ja musi ei tee siis võib olla juba hilja. ja peab õppima oskama ei öelda. kodus, tööl, perele, kellele iganes aga pead leidma endale aega. töö on nagu su teine kodu, sinu teine perekond ja kui siit saad vaid piitsa siis on ka kehvasti. ma ütlen kodustele koguaeg, et laske mul siin olla rahus- kas see ongi juba läbipõlemine pereelus. kui nii siis kurb. ma olen ka diagnoosiga aga kuna hullemad mõtted ja sümptomid on kadunud siis ma väga ei reklaami seda 🙂 tööl kui ütleks siis ei hakka mõtlemagi mis siin “toredad” kolleegid ütlevad.
    link ei tööta ….

    Like

  11. OK siit tuleb natsa pikem kommentaar, ikka sõbralikult, aga tunnen, et pean paari asja klattima =)

    Ütled: “Ma ei mäleta, kus maal see oli, aga liiklusteste ei lasta teha enne kui oled natuke ka liikluses olnud päriselt.” No igatahes mitte siin Ameerikamaal. Siin mingit autokoolindust sel moel kui Eestis üldse ei eksisteerigi. Mulle tundub, et siinsed lapsed sünnivadki autosõiduoskusega. Nali naljaks, aga asi käib nii, et kõigepealt test, siis liikluseksam. Mingeid sõidutunde ei nõuta, sõitma õpetab tavaliselt vanem või sugulane vms.
    To Get a Driver License
    • Study the Driver Manual;
    • Fill out the application;
    • Take it to a DMV office;
    • Show proof of your residence address and legal presence/identity
    • Pass a vision test;
    • Optional – take the practice knowledge test;
    • Pass the knowledge test, if required;
    • Optional – Get Driver Training or get an instruction permit;
    • Call to schedule a drive test;
    • Pass the drive test;
    • Pay the fees that apply; and
    • Get your picture taken.

    Ütled: “Olen rääkinud inimestega sealpool ookeani ja paljud neist ütlevadki, et liikluses liiguvad treenitud ahvid, kes oskavad vaid otse sõita ja üldse ei oska mõelda kuidas auto töötab/toimib jne jne.” Eee… no ma ei tea. Ma pole nagu enne kuulnud, et keegi ameeriklaste sõiduoskuse üle väga kurdaks, liiatigi seoks roolikeeramisoskuse käigukasti ehitusega. Mu meelest on nõmedaid ja/või kehvavõitu autojuhte igal pool ja igal maal, see ei sõltu käigukastist ega sellest, kas juht teab või ei tea, mismoodi täpselt need kolvid ja muu mudru seal kapoti all liiguvad. Onu Endel, kes pool elu oma manuaaliga Zhiguli all veetnud, puhtas tehnikahuvist, võib liikluses nii ohtlik olla, et. (NB! Nothing personal, onu Endlid.)

    Ütled: “Ei ole vaid mustvalge ja õige-vale arvamus.” Muidugi ei ole =) Aga täpselt sama arvavad ka normaalseid juhioskusi omavad “automaatlubade” omanikud. Käigukangi ja siduripedaali valdamise oskus ei tee kellestki automaatselt head autojuhti, mittevaldamine ei tee kellestki automaatselt “treenitud ahvi”.

    Like

    1. Ma olen Epuga nõus. Oma arvamuse ma veidi järsult ilmselt ütlesin Eveliisile ka privaatselt välja. Suhteliselt jõhker üldistamine on see “käiakse mujal tegemas, sest mujal on lihtsam”. Ma tean päris paljusid inimesi, kes nendes lihtsamates kohtades nagu Paide ja Rakvere kolinal läbi kukkusid ja oma eksamid Tallinnas sooritatud said. Aga Eveliis isegi ütles, et pole vaid must ja valge. Näiteks praegu pidavat vabad eksamiajad Tallinnas olema alles jaanuari keskel, väiksemates linnades ka novembriks ja detsembriks.

      Muide kogenud sõiduõpetajad ütlevad, et üks ohtlikumaid juhte linnaliikluses on keskealine naine, kes enda meelest sõita oskab, sest on 20+ aastat rooli keeranud. Juhiloa on nad kõik saanud veel sel ajal kui manuaalile alternatiivi ei pakutud. Manöövrite sooritamine ja liikluse märkamine seda sõiduoskust ei pidavat näitama. Eks see on ka üldistamine, ju pidevalt mööda linna sõites kogunenud tähelepanekute põhjal. Ei tee see manuaalkasti oskamine või selgeks õppimine kellestki mingit head juhti. Ma ei usu, et kõik keskealised naised silmaklappidega ülbikud on, aga väide on suht sama pädev, kui see et võõras linnas sõidueksami sooritamine lihtsam on, kui linnas kus sõitma õpiti. Valgusfoor muide on linnaliikluse kõige lihtsam element, selle olemasolu linnas ei näita küll midagi.

      Like

  12. Sorry Epp, aga samuti olles pikalt Ameerikas elanud, ütleksin, et siin on loa saamine tunduvalt lihtsam kui Eestis või mujal Euroopas, nõudmised nii teadmiste kui oskuste alal on palju madalamad. Osalt on see ka arusaadav, sest paljudes kohtades ei saa ju ilma autota hakkama. Lisaks arstliku kontrolli puudumine, mistõttu teedel on ka vanainimesed, kes ei peaks enam roolis olema. Liiklusmärke ei pea tundma, selle asemel on ingliskeelsed sildid käskude- keeldudega. Tundub, et ka selliseid lihtsaid asju ei õpetata, et kui kiirendusrajal autod ootavad ja sul on vasakul tühi rada, siis võiksid sinna kolida, et teised ka teele pääseksid.

    Like

  13. No kui juba vaidlemiseks läks =) Vastan Katrinile:

    Sul on täiesti õigus, Ameerikas on lubade saamine tunduvalt lihtsam kui Eestis. Sedasama märkisin ma ka oma kommentaaris, tuues välja lubade saamiseks vajalikud tegevused. Muu Euroopa kohta ei oska kaasa rääkida.

    Lisaks on sul õigus, et USAs on teedel on vanainimesi, kes roolis ei peaks olema. Samas – ma pole küll surmkindel, aga eeldan – et selliseid vanainimesi (või muidu probleemse tervisega kodanikke) on roolis mujalgi, kaasa arvatud Eestis.

    Nüüd nende väidete juurde, kus sul õigus ei ole. USA liiklusõpikutes on liiklusmärgid kenasti sees, ja nende tundmist nõuab liiklustest. Tõsi, ka tekstiga silte on palju, aga nende tundmist ja järgimist nõutakse identselt liiklusmärkidega. Sildi tähelepanemine nõuab samasugust oskust kui liiklusmärkide puhul, teinekord rohkematki, niisiis ei toimi tekstiga silt mingil juhul allahindlusena.

    Soovitus, et kiirendusrajal ootav auto tuleb võimalusel läbi lasta, on liiklusreeglites olemas. Kas konkreetne juht seda teeb või ei, sõltub olukorrast ja juhi viisakusastmest. Taas – neid, kes viisakad ei ole või on muidu kehvad juhid, leidub minu kogemuse põhjal nii siin- kui sealpool ookeani =)

    Like

  14. Täienduseks mu eelmisele kommentaarile. Mul tuli oma kaasmaalaste (ameeriklaste) autosõiduoskuste kaitseks veel üks kõva argument meelde =)
    Kui võrrelda Eesti suurima linna, Tallinna, ja mõne USA suurlinna liiklusolusid (tihedust, kiirust, teedevõrgu keerulisust), on need erinevad nagu öö ja päev. Viskame mõne eluaeg Tallinnas sõitnud juhi (väikelinnade, maakohtade omadest rääkimata) näiteks NY või LA liiklusesse, ja vaatame siis, kuidas nende sõiduoskustega lood on. Et kas ameeriklased on eestlastega võrreldes tõesti nii kehvad autojuhid =)

    Like

  15. Sarikommenteerin:
    Viibisn siin vahepeal mitu tundi USA liikluses, vaatasin liiklusmärke ja silte ja mul tuli enda arvates üks jube hea võrdlus pähe, ei saa mitte kirja panemata jätta. See puudutab arvamust “ameeriklastel on lihtne, ei pea liiklusmärke tundma, märkide asemel on ingliskeelsed sildid käskude-keeldudega.” No kuulge. Sama hästi võiks öelda, et brittidel on lihtne, ei pea paremat kätt oleval teepoolel püsima =)
    Erinevad riigid, erinevad liiklusregulatsioonid, üks ei ole “lihtsam” kui teine.

    Ja kui ma nüüd täitsa ausalt ütlen, siis minu jaoks on liiklust reguleeriva sildi lugemine isegi keerulisem kui piktogrammile (liiklusmärgile) pilgu pealeviskamine. Ja igaks juhuks kordan veelkord, et USA liiklusõpikus on liiklusmärke tervelt kolm lehekülge. Nende tundmine ja järgimine on kohustuslik.

    … OK, OK, saan ise ka aru, et läksin antud teemal veidike leili. I rest my case =)

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.