Saabus augusti lõpp. Suvi sai justkui läbi. Kohe nii, et kui kraadiklaas enam +20 ei näidanud, otsivad vanemad üles laste talvejoped, mütsid, kindad ja sallid, sest püha jumal…laps võib haigeks jääda. Suvi on ju läbi! Minul, vanal rongaemal, ei jäänud muud üle kui jälle üleolevalt silmi pööritada ja sisimas karjuda, et teie lapsed ongi sellepärast kogu aeg haiged, et nad on üleriietatud oma helikoptervanemate poolt ja väljas karastumise asemel pakitakse lapsed kohe kasvõi vatiteki sisse, sest külmaks on läinud. Mis siis saab kui ta köhatab? Mis siis saab kui nina on natukene tatine? Issand, ta jooksis 50 meetrit autost lasteaiaukseni ilma mütsita ja kuna ta ju öösel köhis, siis kuidas ta ilma sallita siseruumides liigub.
Ma tulin eelmisel nädalal päris hilja koju. Oli juba pime ja jahedaks läinud. Ida jooksis mulle vastu paljajalu. Jah, paljajalu! Igaks juhuks ütlen, et me kutsume ta ikka korrale kui ta sukkade väel keset septembrilõppu tahab toast välja joosta, aga see paljajalu vastujooksmine lihtsalt ilmestab mu mõtet. Laps ei jää sellest kohe haigeks. Lapsed ei ole nii nõrgad ja haiged kui me arvame. Tahame?
Teeme nüüd nii, et jätame selle osa vahele, mida me aastaid oleme siin vaielnud: 1) aga minu laps ongi haigem 2) minu laps ei olnud haige kuni läks lasteaeda 3) kõik lapsed ei saa paljajalu õues joosta terve suvi, sest me elame korteris ja 4) sul on vedanud, et laps on nii tugeva tervisega. Ma ei ole loll. Ma tean, et on erandeid, ma tean, et on lapsi, kes ongi nõrgema tervisega ja vabandust juba ette, et üldistan, aga ausalt, ma tahaksin vanematel küsida, miks need õnnetud Eesti lapsed just need kõikse haigemad on. Ei ole siin alati geene süüdistada, vaid süüdistada saab ka enda väheseid teadmisi ja ülepaanitsemist. Mäletat ekui ma ka esimene kord olin šokis kui Ida vaid pidzaama väel pakasega õue vankrisse magama pandi. Ma oleks tahtnud talle kolm kombet selga panna nagu õige eestlane ikka. Aga lasteaia õpetajad Norra lasteaias õpetasid mind. Kartma ei pea ilma, vaid halba riietust ja ülereageerivaid vanemaid. Norra lasteaed õpetas mind last riidesse panema, last karastama, mitte üle reageerima. Ma tean, et teised vanemad vaatavad mind kui debiilikut kui ma “külmade ilmadega” ei topi Idat kahte- kolme kihti riietesse vaid selleks, et ta autost viia teatrisse/kohvikusse/kontserdile, aga teate, ma olen siiski veendumusel, et asi ei ole selles, et Ida on tugevama tervisega, vaid selles, et me hakkasime mõistma ilma ja riietust ilma paanitsemata. Toon enda pealtki näite. Ma olin vanasti kogu aeg talvel 3-4-5 korda külmetunud, raudne reegel, et nagu läks jahedamaks, olin mina haiguslehel. Norras elamine, värskes õhus liikumine ja ma julgen ka öelda, et õigesti riietumine, muutis mind ka vastupidavamaks. Ma tean, et ma olen tiba teistsugune kui “kesmine ülemuretsev eestlane”. Ma tean, et ma peaksin vait olema, ma peaksin mitte oma arvamust avaldama, sest “kust mina saan tead kui nõrga või tugeva tervisega mõni laps on ja mis õigus on mul mõnitada teiste vanemate hoolivust”, aga see ei takista mind.
Igal aastal esimese “külmaga” lähen ma vanematega vaidlema ja mõtlen, et mis küll valesti on läinud, et meie lapsed nii haiged on. Same procedure as every year, James…
Sa kuidagi nii ebameeldivalt väljendad ennast selles postituses. Jah, ma olen ka imestanud, kuidas môni ema oma last kilekombes ja mütsis hautab ( maikuus, päikselise, tuuletu ilmaga!). Aga samamoodi panevad mind imestama rootsi emad, kellel endal sall silmini, müts peas, aga laps näost sinine ja a la teksatagis keset tuulist detsembrit. Sama sürr lugu Inglismaal – no seal ju enamus sügis-talv eriti vastik rõske kliima. Ema mônusalt sallis-jopes, laps paljapäi vankris. Seal vankris ta ju ei liigu, liikuval lapsel on igaljuhul soojem.
Meie tütrega armastame mugavust ja seda, et õues viibides lõdisema ei pea. Mõnusad soojad saapad, kindad, sallid kuuluvad meie gatderoobi ja üldse ei häbene. Kileriiete fenomenist Eestis pole ma kunagi aru saanud – aga last riietasin väiksemana ikka oma äranägemise järgi, rõveda ilmaga kindlasti soojalt.
Võib olla ma tõesti olen ebameeldiv selles teemas, ma ise ei taju seda, aga mõistan, miks sa nii tunned. Meie armastame ka mugavust ja sooja ega lõdise õues. MInu point ongi, et selga tuleb panna ÕIGED riided, mitte lapsi üle riietama. Võtame suve. Ilus ilm, päike paistab, sooja 25 kraadi, tuleb tuuleiilike ja pooled vanemad tormad mängivale lapsele kampsuneid selga toppima. Milleks?
Nüüd nägin reaalselt ühte vanemat, kes nädalavahetusel kui oli üllatuslikult soe ilm septembri lõpu kohta, ütles, et lapsega ei saa õue minna, sest talveriided on veel välja võtmata, aga õues ikka juba külm ja laps VÕIB haigeks jääda. No ei ole ju nii? Umbes 19 kraadi oli laupäeval ka sooja. Vt kõrvaloleval instapildil ida riietust. Läksime autost teatrisse, 50 m, ilus ilm oli ja Ida otsustas oma sõpra õues oodata. Pooled Eesti emad hüppaks mulle kraesse, et mis mõttes nii paljalt…Sügis ju.
Jep, Inglismaa lapsed tôesti käivad pool paljalt kogu aasta ringi aga ma ei mäleta oma laste kasvamise ajast et oleks pidevalt mingid keskkôrva pôletiku ja muud nina-neelu-kôrvadega seonduvat draamat, mida pidevalt Eesti emade käest kuulsin. Mingeid külmetusi muidugi oli aga ei midagi tôsist. Mütse kantakse siin kui moodne on ja kui laps ise ütleb et külm on, muidu toimib kapuuts. Muidugi kui matkamas käiakse on olemas inimestel veekindlad riided ja vôib olla môni isegi paneb mütsi pähe.
Abosluutselt samad tunded Skandinaaviast.
Minu arust ollakse UK’s leplikumad ka n8 haigete laste hoidu toomise osas. Minu hoidja on konkreetselt 8elnud, et kuniks lapsel palavikku ei ole ja ta S88b, v6ib ka hoidu tulla. Isegi kui k8hib nagu hobune v6i ninast pidevalt rohelise triip v2ljas. Muidugi t6sisemate ja nakkavate haiguste korral on ta kodus. Nii olin mina 2 n2dalat kodukontoris kui tema tuuler6ugeid p6des ning paari korral p2evaks-kaks ka k6huviiruse kahtluse puhul.
Ja nii see tõesti on, et lapsi riietatakse üle. Elame Rootsis ja meie laps käib siiani veel õues/koolis/trennides vaid shortside ja t-särgiga. Vaid osad hommikud on visanud dressika peale ning viibib värske õhu käes kuni kl.20.30 igapäevaselt. Siin toimuvad kõik treeningud iga ilmaga õues k.a. talvel.
Mina arvan, et see ongi harjumise asi. Mitte et ma arvaks, et peab talvel lühkaritega käima, aga ei pea ilma nii metsikult kartma nagu eestlased seda teevad:)
Põhjamaalased on ka täiskasvanute õues liikumise ja perede looduses liikumisega meile eeskujuks. Huvitav, millest tuleb see, et Eesti liigub suure kolinaga teises suunas? Mitte ainult vale riietus, vaid üldse vähene liikumine on probleem. Oh, ma võiks sellel teemal pikalt rääkida 🤔
Oo jaa, see vähene liikumine on veel teine teema, millest ma ka võiks palju ja pikalt rääkida, st arvamust avaldada. No ei saa ma aru, et tahame küll olla nagu Põhjamaad, aga neid positiivseid külgi ei kipu üle võtma…
Nõus! Mind mässiti lapsena kogu aeg paksult sisse ja olin kogu aeg haige. Mäletan, et isegi suvel pidin kandma sukkpükse.
Enda lapse puhul olen käitunud vastupidiselt ja suht terve on olnud, isegi lasteaias käies.
Selle teema koha pealt olen ma sinuga 101% nõus. Mulle lihtsalt ei mahu pähe, miks emad arvavad, et laps peab täiskasvanust oluliselt paksemalt riides olema! Täiesti tavaline nähtus soojal suvepäeval mänguväljakul: ema on õlapaeltega suvekleidi ja plätudega, lapsel on sokid, tossud, pikad dressid ja kõrvu kattev müts. Järelturul müüakse talvesaapaid ja -kombesid sügisriiete nime all. Beebi on ilmastikukindlas kombekas vankris ja vankril on kile peal, et laps tuult ei saaks… Ahh, ma parem ei jätka, ei taha ennast üles kütta, see teema on ka minul väga hinge peal, mul on lihtsalt nii kahju kõigist neist rikutud immuunsusega lastest… Ka minu lapsed on sünnist saadik õhukeselt riides olnud, suure osa ajast on kodus üldse alukate väel, haiged on nad harva ja siis ka põevad haiguse kiiresti läbi (ptüi-ptüi-ptüi :)).
Nõustun ja ei nõustu 😃
Sõbranna elab inglismaal ja tõesti seal lastel pead/jalad paljad – aga lapsed on ikka tatised ka..lihtsalt seal võib neid sellisena nii lasteaeda kui ka kooli saata! lihtsalt rohi antakse kaasa 😃
Ja üldiselt arstide arvamus ju on, et külmetushaigusi kui selliseid polegi olemas, vaid need on ikka viirused 🙂
Endal väiksem toob kôiksugused haigused lasteaiast koju ja ma ei usu, et kui homme talle mütsi pähe ei paneks, et siis ta oleks tervem 😃
Küsiks, et millega soovitad alustada lapse karastamist / vähem riidesse panemist? Olen ise üks külmavares ja koguaeg haige. Ning mu 1.5 aastane laps on ka hästi tihti haige.. ja muidugi hästi soojalt riides alati, sest ma ei taha ju et ta haigeks jääks (hkhm) Ja nt toas on põrandaküte ja temp 24 vähemalt, aga tal jalad külmad ehk siis lähevad sokid jalga (mul endal sama). Saan oma veast aru, aga ei oska kuskilt pihta hakata:/ Too välja mingeid praktilisi näiteid ja soovitusi palun:)
Minule õpetas Norra lasteaed, et kõige olulisem on kihiline riietus ja head materjalid Siin on üks hea ülevaade kihilistest riietest: https://ayearinnorway.blog/2018/09/18/dressing-for-barnehage/
Ha-ha, see va punane rätik! Ma arvan näiteks, et tegelikult ei ole rohkem haiged! Meile lihtsalt eelmised generatsioonid raiuvad, et ‘jääb haigeks/on haige/appi, müts pähe/jne’, ja emad arvavadki, et laps on haige ja igaks juhuks panen ikka rohkem riideid selga. (Meenub vahva seik, kui maikuu sünnipäevalaps tegi vihmase ilmaga kleidikeses oma sõpradega tiiru ümber maja, et tutikaid vihmavarje testida….ja üks vanaemadest ikka ei pidanudki vastu ja tormas lastele järele ja kupatas nad tuppa, kuigi emad väitsid, et las tiirutavad ära, väike vihm ju lihtsalt, ei juhtu nendega midagi!) Ma arvan, et tegelikult on juba olemas ka päris arvestatav hulk neid vanemaid, kes on teistsuguse suhtumise/lähenemisega, üldistad vast liialt ja teed liiga suuremale enamikule?! Tegelikult on Eesti laps nagu iga teine Skandinaavia või Inglismaa laps, seal lihtsalt peetakse samasugust seisundit terveks lapseks, meil on paanika jne. Norra laps on enamasti tatine, mis on norm, meil on laps tatine, siis on paanika ja pool lasteaeda tagajalgadel püsti (haha, inimesed enamasti ongi tagajalgadel püsti 🙂 ). Jah mõnel lapsel tuleb nohust kõrvapõletik, enamikul ei tule, on ka Norras see üks laps olemas, kellel on kõrvapõletik, sööb rohtu ja käib lasteaias edasi! Mingilt pooltõsiseltvõetavalt veebilehel jäi silma arstide norm – 6-8 nohu-köha + paar kõhuviirust aastas on norm. Üks nohu-köha kestab vähemalt nädala, vindub pärast veel natuke peale ja ongi iga kuu laps haige! Normaalne! Ja immuunsüsteemi ehitamegi vaid haiged olles, mida aasta edasi ja mida rohkem on põdenud, seda tervemaks saab, kui seda kõike keelata, siis jääbki nirukeseks ja tõbiseks! Norras sain koolilapsena teada ka, et 37 ei ole tegelikult veel palavik, alates 37.4 oli vist seal, on nüüd meil ka sama norm, aga ikkagi peetakse 37 juba palavikuks?! Laps on haige siis, kui tal on halb olla…ja kui tihti seda juhtub?! Mitte väga!
Mitte ainult lapsed. Kui vaadata ka täiskasvanuid, siis ei saa küll öelda, et Eesti inimestele talv ei meeldiks. Ilmselt juba augustis otsitakse suure õhinaga talveriided välja, justkui ei jõutaks nende kandmist ära oodata. Et kohe, kui kalendrilehte on vaja pöörata, saaks 14-20-kraadist ilma juba karvase krae ja sooja voodriga jopedes “nautida”. Tekib muidugi küsimus, mida nad siis päris-talvel kannavad? 🙂
Pingback: Jälle hoolduslehel? Kui haiged on Eesti lapsed? – hele valgus