Siuh – säuhh

Ääsmäel, kus Ida lasteaias käib, töötab üks hästi armas kojamees (on vist selline ametinimetus ikka olemas?).  Kunagi ma lukustasin end autost välja ja ta püüdis mul aidata autot lahti muukida, küll tulutult – lõpuks oli ikka vaja Marek appi kutsuda, aga me lihtsalt saime paremini tuttavaks. Sellest ajast on meil selline tore traditsioon teda igal hommikul tervitada, selles mõttes et kui ta on isegi kaugemal, aga märkab meie autot, siis me viipame teineteisele. Hästi tilluke asi, aga meie arvates  vahva hommikurutiin. Natuke teeb hommikud talutavamaks, toob muige suule ja te ju teate kuidas mulle hommikud ei meeldi.

Mõnikord me ei näe teda, aga kuuleme kaugemal teda tööd tegemas. On karge sügishommik, natuke uniselt jalutame lasteaia poole ja kõrvu kostab armas tuttavlik siuh-säuhh, siuhh-säuhh… Mõnus hommikune heli. Teinekord on kojamees selleks ajaks kui ma lasteaiast tagasi auto juurde jõuan, jõudnud parklasse. Teretame, vahetame mõned viisakused ja läheme oma teed. Siuh-säuhh, siuh-säuhh jääb kõrvu kostma.

Miks ma sellest kirjutan? Eile räägiti Vikeraadios lehepuhurite tekitatavast mürast, sellest kui tüütu ja irriteeriv see on. Esimese hooga mõtlesin ma, et jälle üks pseudoprobleem, aga siis tuli mulle meelde see armas siuh-säuhh, siuh-säuhh. Mõelge kui see kojamees luua asemel vuhistaks pläriseva lehepuhuriga ringi. Siis ta ju ei märkaks meid, siis ta ju ei teretaks meid, ei teeks meie hommikut väikese käeviipega rõõmsamaks. Me ei ärkaks mõnusa sügisese heli peale, vaid oleksime ärritunud, sest juba varahommik algab müraga. Ma kujutan ette kui irriteeriv võib kortermajas elades ärgata lehepuhuri müra peale. Palju romantilisem oleks ärgata selle peale, et kuuled kuidas luud rütmiliselt mööda märga asfalti pühib.

Siuhh. Säuhh. Siuhhh.

 

Advertisements

7 thoughts on “Siuh – säuhh

  1. Kuulan seda nõmedat lehepuhurit, millega kontori juures lärmi tehakse just ja mõtlen, et mis selle aparaadi mõte on… Puhub lehed tee/parkla serva ja hommikul jälle täpselt sama. Koristaks siis ära need lehed. Mis mõtet neid niisama iga hommik puhuda on ja kütust kulutada. Ma olen alati mõelnud, et see on üks kummaline tööriist, no ei jõua kohale. Aga kortermajas elades võin öelda, et lehepuhurit ei ole, ongi hommikul ärgates esimeseks heliks õuest see armas siuh-säuh…Ja ongi tõesti armas. 🙂

    Like

    1. Kusjuures jaa, ma jäin ka mõtlema, et mis selle tööriista mõte on. Puhud hunnikuse, siis tuleb tuul, puhub lehed uuesti laiali ja alustad otsast peale? Mõttetu töö(riist)! Aga luua heli on nii armas kuidagi

      Like

  2. Ma olen ühe korra näindu päriselt selle puhuri mõtet. 🙂
    Kui kevadel kojamehed lasteaia ees muru seest talve jooksul sinna kogunenud graniitkillustikku välja puhusid. No tõesõna, ma ei kujuta ette mitte ühtki tööriista, mis seda oleks paremini suutnud teha.
    Muul juhul jääb samuti arusaamatuks. Kuigi ehk tõesti on sellega füüsilist liigutamist vaja vähem teha. Ons see siis hea või halb jäägu igaühe enda otsustada. Ajavõitu ei tundu sellega samuti saavutavat.

    Like

  3. Lehepuhuri MÕTE on, et puhud lehed hunnikusse, hunniku korjad kokku ja viid minema. Paraku enamjaolt seda kokkukorjamist ei toimu.
    Minu kõige jubedamad lehepuhuri kogemused on pärit – üllatus-üllatus – troopilisest paradiisist. Täpsemalt Kauai saarelt. Seal sajab lehti aastaringi. Ja mida peenemas resortis oled, seda hullemat müra pead kannatama, sest mida peenem paik, seda lehvabamana see hoitakse. Õudus kuubis.

    Like

  4. Elan aedlinnas, eramajade ja väikeste kortermajade piirkonnas. Lisaks on meie kvartalis üks asutus, mille majahoidjal on kasutamiseks lehepuhur. Ja kuuel päeval nädalas tema seda kasutab. Vahet ei ole, kas maas on lumi, lehed või on suvi ja kõnniteel polegi nagu midagi puhuda. Kell 6.3o hommikul käivitab tema oma puhuri ja asub puhuma. Varahommikul läbi une me vähemalt teame, kas kell on juba 6.30 või veel mitte…

    Like

  5. Olen alati mõlnud selle lehepuhuri vajalikkuse üle. Hommikul tänaval töömehi selle puhuriga töötamas nähes tundub mulle, et luuaga saaks kiiremini töö tehtud. Lisaks pole need töömehed just vanurid, kes füüsiliselt juba nõrgad ja liigesed kulunud. Pigem sellised kerges ülekaalus mehed, kes peaksid toitumist jälgima ning ennast rohkem liigutama. Selleks minnakse siis trenni või mujale või siis ei tehta enda füüsilise vormi hoidmiseks midagi. Lõpuks on topeltkulu, puhuri kulu keskkonnale pluss kulu tervishoiule.

    Like

  6. Ma tean nii mõndagi välihoolduse köögipoolelt, võin teid valgustada. Eks erisusi on igal pool, aga nii üldjoontes.
    Lehepuhuri mõte on see, et lehed ühte kohta ja sealt kottidesse. Või aetakse lehed hunnikusse ja siis tuleb pika londiga auto, mis need torusse tõmbab. Kolmanda variandina puhutakse lehed tänavale, kust ka auto need mingi aja tagant ära likvideerib. Öösel, muide. Vahel päevasemal ajal likvideerivad need, kes niiöelda ÜKT tunde peavad tegema.
    Romantiline siuhh-säuhh võib aastate jooksul tähendada kutsehaigusi. Kellel on karpaalkanalite ummistused, kellel mujal käes, õlas, turjal või seljal erinevad põletikud, venitused, rebestused või muud sarnased vigastused. Tavaliselt ütleb arst, et ületöötamisest, ülekoormusest. Kui välihooldajal on ainuklt üks objekt, siis seda tõenäoliselt ei juhtu, aga reeglina on tasud väikesed ja siis need inimesed rabavad õige mitmes kohas. Et valutava käega inimene töölt ära ei läheks või pidevalt haiguslehel ei istuks, siis firma või omavalitsus soetab lehepuhuri. Mis müriseb ja saastab, aga samas ka ei koorma töötajal neid kohti, mida koormama ei peaks. No selga siiski veidi koormab, olenevalt mudelist.
    Mõnikord käivad imuriga autod ainult loetud korrad nädalas, aga välihooldajal ei ole lehtede likvideerimiseks muud võimalust ette nähtud. Siis ta puhubki nagu kilplane muudkui ühtesid ja samu lehti. Iga päev, sest ta peab. Kõnnitee pealt ära, pilt visuaalselt ilusaks ja siis järgmisel hommikul jälle. Lõpuks tuleb auto, aga lehepuhumine jätkub ikka sama süsteemi järgi, kuniks hooaeg läbi.
    Et need lehed millalgi ikkagi ära viiakse, näitab juba seegi, et ühel hetkel ei ole tänaval lehti. Kui ei viidaks üldse ära, siis sumpaks me paljudes kohtades kevadeni põlvini lehelägas.
    Paljudel juhtudel võib lehepuhujal olla tööjuhendis kirjas, mida ta tegema peab. Kui on kirjas, et kell 6.30 peab hoovi pealt tolmu ära puhuma, siis ta seda ka teeb, sest vastasel juhul võib oodata teda noomitus, töötundide mittearvestamine või midagi taolist. Tööjuhend võib olla kirja pandud mõne täieliku tühmapea poolt, aga väike mutrike peab seda tegema või siis otsima uue töö.

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.