Kas te olete jätnud kuhugi minemata sest te olete paks/kole?

Pekki, see on tegelikult täiesti sürreaalne, kuidas inimese aju töötab või millele keskendub. Mul oli äärmiselt ilus nädalavahetus, selline idülliline ja armas, kus ma sain üks ühele aega lapsega veeta, nautida kodusolemist ja üleüldse tundsin ma mingit veidrat rahulolu (ja hirmu segu samas).  Ometigi suutsin ma end mingil määral ka masendusse mõelda. Eks neid põhjuseid on küll ja veel, aga ei – mind ei masendanud pärisprobleemid, mind masendas see, et mul ei olnud midagi selga panna, sest kõik asjad on väikesed ja ma jõudsin järeldusele, et ma olen kole nagu öö.

Ma ei tea, kust see otseselt tuli, sest veel kuu aega tagasi olin ma enesekindlusest pikali kukkumas, mind absoluutselt ei kõigutanud, mida keegi arvama peaks, ma tundsin end vastupandamatu, naiseliku ja kaunina. Päriselt! Eelmisel neljapäeval oli mul kutse TFWile, mis on aasta tipp-sündmus igale (kasvõi wannabe) moegurmaanile. Ma võtsin tööle isegi kaasa vahetusriided, aga mida lähemale tööpäeva lõpp saabus, seda rohkem tundsin ma, et ma ei taha minna. Miks? Ma tundsin, et ma ei taha paksu ja koledana ilusate inimeste keskele minna. Ma oleksin võinud ennast minna kuhugi üles klopsima, aga kuhu ma peale tööd tegelikult oleksin viitsinud minna. Õige vastus on et mitte kuhugile. Ja niisama väsinud näo ja räsiud välimusega ilma meigi ja korralikult kammimata juusteta oleksin ma end seal lihtsalt liiga koledana tundnud.

Kolmapäeval on Idal sünnipäev. Uskumatu, et ta saab kuue-aastaseks. Sel aastal jätame me mõiskülastuse vahele, me oleme novembris niikuinii minemas Alatskivi lossi ja ma tunnistan ausalt, et meil ei ole lihtsalt sobivaid vabu nädalavahetusi enne toda Alatskivi külastust. Ma tean, et Ida kibeleb spaasse. Kogu aeg küsib mult, et millal me ometi läheme ja on sada korda ka vihjanud, et tahaks sünnipäevaks spaasse. Ma isegi vaatasin natuke pakkumisi ja hindasid, kuid mis te arvate, kas ma tegelikult tahan minna. Ma ei taha! Sest ootamatult nagu suvi läbi sai tunnen ma end paksu ja koledana.

Kas teie olete kuhugi minemata jätnud, sest tunnete end paksu ja koledana? Ma varem naesrin kui mu tuttavad ütlesid, et nad on spaa, fotosessiooni või mõne ürituse jaoks liiga paksud või koledad. Palju õnne mulle. Nüüd olen ise samasugune.

DSC04190

6 thoughts on “Kas te olete jätnud kuhugi minemata sest te olete paks/kole?

  1. Lühike vastus: jah.
    Pikemalt: on küll juhtunud, et tunnen ennast “madalamal kui muru” olevat, ükski asi selga ei istu, näos on ootamatu vistrik ja üleüldse…. võtab maad mõte, et kes mind seal (misiganes üritusega tegemist) ikka niiväga ootab.

    Päris masendav on see tõesti, kuidas aju võib niimoodi trikke mängida.
    Praegusel hetkel lapseootel olles (ei ole veel sõpradele ja kolleegidele ametlikult teada andnud ka) ei taha üldse kuhugi minna.

    Like

  2. Päeval, kui ma postitust lugesin, mõtlesin ma, et jabur jutt.. mis seal on siis, onju. Ja nüüd söön ma sõnu- sõbrad kutsusid kaheks nädalaks Tenerifele… ja mu esimene mõte oli, et issand, aga kuidas ma seal poolpaljalt ringi lehvin, endal pekk lõdiseb igas võimalikus kohas… seega, jah, ma olen ka nüüd mõelnud jätta minemata, sest ma ei tunne end piisavalt ilusalt.

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.