Täiskasvanud, kes räägivad titekeeles

Tõsi, ei ole ma ka patust puhas ja ütlen ikka veel mõnikord Idaga rääkides, et davai pane papud jalga, aga see on ka vist ainus beebikeelne väljend, mis mul ikka keelel. Tegelikult me vist ei olegi väga palju beebikeelt kasutanud. Eks ikka oleme  natuke rohkem “lalisenud” kui omavahel või teiste täiskasvanutega suheldes, aga laias laastus ei ole meie sõnavaras kunagi olnud sõnad “bassu” ja “mässu” ja “vässu”  või jumal teab, mis muud lapsekeelsed väljendid.

Ma pean täitsa ausalt tunnistama, et mu jaoks on natuke häiriv kui täiskasvanutel lastega rääkides justkui keele taandareng toimub, aga ma olen võimeline selle alla neelama. Palju hullem ja mul ausalt tuleb kananahk peale kui täiskasvanud hakkavad beebikeeles rääkima teiste täiskasvanutega. Ma ei tee nalja kui ma ütlen, et mul on üks tuttav, kes minuga rääkides ütles, et täna tahaks midagi mämmi süüa teha. Esimene kord pigistasin ma silma kinni, aga minestasin sisemiselt, teine kord pööritasin ma juba silmi, aga hoidsin keelt hammaste taga, kolmas kord mõtlesin, et kurat see ei saa enam kogemata juhtuda, neljas kord mõtlesin, et ma enam ei suuda ja viies kord ei suutnudki enam – palusin et ta minuga suheldes seda sõna kunagi enam ei kasutaks. Oleksin tahtnud öelda, et soovitavalt ka oma seitsmeaastase lapsega, aga see selleks, hoidsin keele hammaste taga. Pole minu laps ja minu asi öelda.

Kujutate ette, et tulete mulle külla ja ma ütleks teile, et ole hea, võta papud jalast ära ja hakkame mämmima? Öelge, et te ei küsiks ka, et kallis Eveliis, kas sa oled purjus/kukkunud/ravimite mõju all/lolliks läinud? Kananahk tuleb peale. Mõnda aega suutis see tuttav minuga suheldes rääkida normaalselt. Või noh tegelikult vist solvus ja hakkas kasutama teist äärmust. Rääkima ekstreemselt korralikult, vaat et pea kantseliidis. Kah ebameeldiv, aga vähemalt ei pidanud ma enam mämmima hakkama.

Eile suutsin ma seda tuttavat jälle solvata. Aga no ausalt, milline 40aastane ütleb teisele 40aastasele, et sa tundud hääle järgi vässu olema. Vässu! Ma ei ütle lapsele ka, et sa oled vässu, mine magama. On olemas sõna “väsinud” ja kui väga vaja, siis slängis on olemas sõna “väss”. Kas see u-täht seal lõpus peaks sõna kuidagimoodi nunnumaks tegema? “Enne kui sa päris vässu oled, mine käi pissul ära! Väkk(u)!

16 thoughts on “Täiskasvanud, kes räägivad titekeeles

  1. Haha, sõna vässu oli meil kooliajal juba släng sõnast väsinud 😀 Ei olnud väss millegipärast.

    Aga saan su murest aru. Mina ise kasutan titakeelt lapsega, kuigi arvasin, et ei hakka seda temaga kunagi kasutama. Tutkit. Paar korda olen mehega ka titakeeles rääkinud, sest pole suutnud end ümber lülitada 😀 Suht sarnane olukord oli mul Hispaanias praktikal olles, kus ma ei suutnud end alati kohe ümber lülitada, kui palju tõlkimist oli – olin ainuke meie grupis, kes hispaania keelt oskas, aga meie juhendajad ei osanud inglise keelt ja teised eestlased ei osanud hispaania keelt. Vahel vaatasin mõnuga hispaanlastele otsa, kui rääkisin neile teksti eesti keeles või vaatasin eestlastele otsa ja rääkisin hispaania keeles 😀

    Aga muidu on sul õigus, et ega see titakeel just maailma parim ei ole. Uuringute kohaselt laste puhul see isegi ei pidavat negatiivselt mõjuma, aga no kaks täiskasvanut küll selles rääkima ei peaks.

    Like

    1. Tõsi, uuringud on tõestanud, et lapsega pehmemalt rääkimine on neile kasulik, st hääle titalikumaks muutmine on okei. Aga ma kahtlen, kas leiutatud x sõnadel ka mingi kasutegur on.

      Aga mul on teistpidi “mure”. Laps õpib rääkima ja leiutab mingeid geniaalseid sõnu, mis on ägedad ja naljakad. Ja jäävad külge… Seega pean end kontrollima, et mina tema kuuldes ikka õigesti ütleks. Mehega kahekesi olles vahel salaja kasutame neid sõnu 😀

      Like

  2. Njaa… Ma käisin kunagi mingil deidisarnasel asjal. Täitsa täiskasvanud mehega, firmajuht ja puha. Väike vein ja vestlus, kõik normaalne. Ja kui ta siis mulle enne baarist lahkumist ütles, et käib pissul ära… 🙉🤦‍♀️😳 Hea, et ta tõesti kohe ka läks sinna pissule ja ei näinud mu nägu. Rohkem ma temaga ei kohtunud ka, mitte et t sellega rahul oleks olnud 🙂 et natuke teadmatusse see tüüp jäi, mis valesti oli, aga no kuidas ma hakkan suurt meest rääkima õpetama.

    Like

  3. Meietamine. Meie issi tuli koju, kas teil ka issi kodus või tööl veel? Müügikuulutus…püksid on 86 suurus, kuid me kandsime juba varem. Öäääkkk ausalt. Me käime lapsega koos õues või teeme koos midagi muud, kuid samu pükse küll ei kanna 🙄 teine asi, mis enda puhul närvi ajab. Emme käib korra ära ja siis lähme õue. Emme käib tööl ära ja kui emme sulle lasteaeda järgi tuleb, siis…no mis iganes eks. MINA käin tööl ära ja siis…MINA käin korra ära. Ma ei saa aru, miks ma endast nii räägin ja see ajab närvi 😀

    Like

    1. Mina ntx ütlen oma 1.5aastasele, et ’emme käib ära’ jms sellepärast, et väljendid ‘mina’ ja ‘sina’ on talle veel segased. Eelistan rääkida nii, et öeldu sisu talle võimalikult selgelt kohale jõuaks.
      Muu meietamise osas olen nõus, et see veits tobe 😀

      Like

    2. Õeh…see on midagi üle mu arusaama. Mul ei tule esimene hammas, käima ka ei õpi jms. Aga vbolla, et me kasutasime selles vanuses – ses mõttes, et on asjad, mida laps üksi ei tee, ikka abi vaja (riietus, mingid mängud jms)

      Like

    1. Sinu mees ütleb nii? Mulle isiklikult eriti nagu ei lähe peale aga kui mu mees nii ütleks siis ma räägiks talle, et mind häirib. See kuidas keegi teine oma kehaosi kutsub ei puutu nagu minusse, seega suva. Mulle kunagi üks tüüp ütles, et mul on “ilus vi*t”. See oli teistpidi nagu imelik mu jaoks.

      Like

  4. Mina ntx ütlen oma 1.5aastasele, et ’emme käib ära’ jms sellepärast, et väljendid ‘mina’ ja ‘sina’ on talle veel segased. Eelistan rääkida nii, et öeldu sisu talle võimalikult selgelt kohale jõuaks.
    Muu meietamise osas olen nõus, et see veits tobe 😀

    Like

  5. Üldiselt on see nämmutamine tüütu jah AGA meil kõigil on ma arvan mingid sõnad, mille kasutus kellelegi teisele imelik tundub vist. Ma ei tea, ma näiteks ükskord perearstiliinil sain veits hurjutada, et küsisin oma lapse “tussu” kohta, tegelt pidi see olema “pissu” (whaat???!). Neid näiteid on palju. Ma ilma silma pilgutamata küsin lapse käest, et kas ta tahab “oppa”, sest ta ise hakkas seda sõna ütlema ja jäi külge aga see vist ka suht loll sõna. Ta aastane ka alles, pole vast hullu. Aga ühesõnaga – ma ei usu et keegi patust puhas on päris.

    Like

  6. Teised oma lastega rääkigu kuidas soovivad, aga oma lapse puhul ma ei kannata, kui temaga niimoodi titekeeles räägitakse. Ämm nt.
    “Kas lähete teete emmega nüüd mämmi-mämmi?”
    “Oi, sul on mammud paljad!” (ehk siis jalad)
    Jms.

    Ma ise räägin lapsega ka pisut pehmemalt ja leebemal toonil kui täiskasvanuga, aga ma ei kannata neid titekaid sõnu noh 😄 Meie peres on saapad ja söök ja jalad, mitte papud ja mämmi ja mammud. Miskipärast hakkavad hullult vastu ka sõnad “pissi” ja “pissu”. Lihtsalt “piss” on kõige neutraalsem mu arust. Et piss tuli püksi, mitte pissi/pissu tuli püksi.

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.