Kas keegi peab alati võllas rippuma?

Me vaatasime nädalavahetusel “Tõde ja õigust” (jah, olime ilmselt viimased eestlased, kes seda näinud ei olnud) ja ma jäin mõtlema kui hästi Tammsaare teos ka tänapäeva sobib. Eestlane on alati olnud ja jääb kiuslikuks, kadedaks inimeseks. Tol ajal olid omad meetodid teineteise kiusamiseks, tänapäeval on uued moodused, aga fakt on see, keegi peab alati hambus olema ja kedagi peab alati üles pooma. Lihtsalt sellepärast, et saab? Mulle on nii vastukarva igasugused jagamised “petistest”, “liklushuligaanidest” ja muudest “kurjategijatest”. Keegi ei tea täpset tausta, aga maru kiired on kõik infot edasi jagama ja hoiatama. Nime ja näoga riputatakse inimesed igasugu tobeduste eest netti teistele virtuaalsete kividega pildumiseks üles. Keegi ei süvene, peaasi, et keegi oleks kogu aeg süüdi ja halb.

Blogijate “draamad” on kiusamise omaette tase. Ei ole ma ka kõige tagasihoidlikum oma arvamustes ja olen ka siin ühe või teise kohta krõbedalt öelnud, aga nüüd on tülid ja nö arvete klaarimised läinud järgmisele tasemele. Enam ei julge kellegagi suheldagi kirjalikult, sest kunagi ei tea, kes selle järgmisel hetkel kuhugi teistele lugemiseks üles riputab ja võib olla väänab ka veel nii nagu endale parasjagu sobivam on.  Kui see pole kiusamine, et inimeste omavahelisi vestlusi ja muud infot pannakse internetti üles eesmärgiga teist alavääristada või naeruvääristada, siis mis veel on? Kellele see kasulik on? Aga vahet ei ole,  eesmärk ei olegi ilmselt kasulikkus, vaid teineteisele jala taha panemine ja  peaasi, et alati on keegi teine järamiseks hambus. Sest eestlased?

Eelmine nädal tõi uudise, et Mary Krossi valetamise asjsu lõpetatakse uurimine ja see ajas muidugi pooled eestlased tagajalgadele. Mis mõttes andis valeütlusi, valetas politseile ja teda ei pandud isegi vangi, ah nii ongi kui oled tuntud poliitiku naine, selge, vaesed võllas ja rikkad tõllas ja mida iganes veel kommentaariumid täis ei olnud. Ma olen kuulnud, et kusagil kogutakse isegi allkirju, et asja ei lõpetataks ära, sest ikkagi, mis mõttes sai vaid trahvi ja vangi ei läinud. Mary Kross on valetamise eest vaja üles puua! Ma ütlen teile ausalt, et kui sama asja oleks teinud Mart Muraka abikaasa Pille Murakas, kes mõlemad on kõige tavalisemad inimesed, ei karjuks keegi, et vangi ja üles puua ja kividega surnuks, kõigil oleks selle aja peale juba jumalast p…ui, kõigil oleks juba meelest läinud see lugu. Nüüd aga kui peategelane on avaliku elu tegelane/avaliku elu tegelase abikaasa ning asjasse on segatud ka EKRE, siis on süvariik ja õigustunne kõigil riivatud. Vanasti pandi inimesed laulu sisse karistuseks. Mul on tunne, et Mary Kross on ka laulu sees juba ammu ning palju suurem karistus kui 3000 eurot trahv või 18 päeva reaalset vangistust on see, et ta on oma valetamisega kogu aeg uudistes olnud. Selline “laulu sees” oleks on vägagi kohutav karistus, sest me ju teame kõik, kuidas kommenteerijad tagasi ei hoia oma arvamust. Mary Krossi tegu oli nõme, aga veelgi nõmedam on nüüd nende käitumine, kes kõva häälega kisendavad kui pettunud nad Eesti õigusüsteemis on.

Mis värk sellega on, et kogu aeg peab keegi piltlikult võllas rippuma?

 

9 thoughts on “Kas keegi peab alati võllas rippuma?

  1. Väga hea teemapüstitus. Olen ka tihti juurelnud selle üle, et kas see pidev süüdlaste otsimine ja materdamine on eestlastel kuidagi geneetilises koodis sees.
    See kollektiivne üldrahvalik suhtumine tundub olevat, et “need TEISED on kõik kaabakad ja väärivad karmi karistust, aga MINA olen eriline ja minu suhtes tuleb üles näidata mõistmist ja tolerantsi ja teha erandeid.” Olen mõnikord proovinud neile vastuoludele tähelepanu osutada ja anda edasi suhtumist, et “ela ise ja lase teistel elada,” aga see läheb enamasti kurtidele kõrvadele.
    See tohutu soov naabrit karistada ja materdada…. ma ei saa sellest aru. No ok, kõigil juhtub. Mõnel tahtmatult, mõni teeb tahtlikult. Aga kui eksimus on tuvastatud ja karistuski kätte mõistetud, siis mis sellest teemast enam nämmutada. Natuke maaslamaja jalaga peksmise moodi. Kui mujal maailmas loetakse pankroti läbielamist näiteks loomulikuks osaks ettevõtluskarjääris (pigem oled sa selle võrra parem juht – sul on üks kogemus juures ja sa oskad ohte ette näha), siis Eestis lüüakse sind jalamaid kogu ülejäänud eluks risti.
    Heaks näiteks eestlaste kollektiivsest materdamiseihast – absoluutselt iga artikli kommentaarides tuleb keegi, kes omaaegset Siim Kallase 10 miljoni teemat meelde tuletab. Et noh, olgu selle pensionireformi / koolitoidu / Nordica või mis-iganes teemaga, kuidas on, aga rääkigu nüüd Siim välja, kuhu need miljonid ikkagi said.

    Like

    1. Vat mina mõtlen ka, et eksimus tuvastatud, karistus käes ja AEGA LÄINUD mööda sada aastat, aga ikka ei saa üle ega ümber inimesed TEISTE eksimustest. Aga eestlane nagu kohe tahab kedagi peksta kogu aeg ja just nimelt nii, et ühe korra eksib keegi teine, siis seda ei unustada, aga kui peksja ise peaks eksima, siis on nagu sa ütled ollakse “eriline ja tuleks mõistmist üles näidata”.

      Like

  2. Ma olen nõus, et mõne asja puhul pingutatakse üle, aga sama naeruväärne on see iga asja pärast kohtusse andmine. Jah, Korolevi ja Hundi kommentaaride puhul on see rohkem õigustatud, seal tõesti solvati (eriti Korolev), aga kui hakatakse kohtusse kaebama sellepärast, et keegi kirjutas postituse, kus see inimene on ilmselgelt asjaga seotud… no ma ei tea, kasvataks iseloomu enne, kui hakkaks influenceriks. Ja kui tegeled asjadega, mis niimoodi avalikustatakse, siis ela edasi, inimesed unustavad. Aga ei – kaeba postituse kirjutaja kohtusse ja siis veel selle jagaja ka. No kaotaja maksab kohtukulud ja sellisel juhul ma tõesti loodan, et kaebaja ise peab need kinni plekkima…

    Like

    1. Jah, ma selles mõttes olen sinuga nõus, et iga asjaga kohtusse minek on tobe, aga ma tunnen, et teatud määral on kiusamine/kiusule õhutamine teadlikult või tahtmatult õhus ja vbla siis inimesed tunnevad, et kui muu ei aita, siis äkki trahv aitab. Mina ei tea… Aga mind ennast häirib väga uus tõusev trend, et inimesed jagavad screenshote omavahelistest vestlustest ja teiste omavahelistest vestlustest, see on ikkagi natukene lame, kui mitte öelda et alatu

      Like

  3. § 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.

    § 156. Sõnumisaladuse rikkumine
    (1) Kirjavahetuse ja sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest – karistatakse rahalise karistusega.

    Liked by 1 person

  4. siin ma jään eriarvamusele. pahategude eest karistamine ja vahel ka näidispoomised on vajalikud, et natukenegi kontrolli all hoida seda massilist karistamatuse tunnet.
    saatsin õpetaja p***i ja kui raisk mölises, lükkasin vanaeide pikali? panin naabri kassile jalaga ja lõin auto uksega tema omale sajaseitsmekümnenda mõlgi? varastasin natuke poest ja valetasin, et keegi ründas mind? no mis nad minuga ikka teevad!
    ja see “nagunii ei tehta midagi” on väga ohtlik mindset, sest sa ei saa loota, et kõik on normaalsed inimesed, kes käituvad teistega normaalselt. ei ole. meie seas ongi inimesi, kes nt sõidavad lapse täis peaga surnuks ja siis on juristist abikaasa soovitusel “nii šokis, et põgenesid metsa, mistõttu tagantjärele joovet tuvastada ei saa”.
    ja no see konkreetne mary krossi juhtum… see käib inimestele nii mitmel põhjusel õiglustunde pihta, et ma isegi ei hakka. täiskasvanud inimesi, kes esiteks teevad sellise skoobiga lolluse ja siis veel ei tunnista seda ka, ma põlgan. lasteaed.

    Like

    1. Ma kindlasti mitte ei arva, et peab karistamata jätta, kindlasti peab saama karistuse kui pahategu on tehtud. Antud juhul on karistus 3000 eurot. Mida me enam jaurame.
      Aga sellega olen nõus, et selline vale täiskasvanu poolt ei mahu ka mulle pähe.

      Like

      1. häda ilmselt ongi selles, et opokas ja menetluskulude tasumine (ilmselge, et neid peab tasuma…) ei ole ju karistus, süüdi end tunnistama ei pea ja nagu kaitsja rõhutab, see ei tähenda, et tema klient oleks süüdi mõistetud. ehk siis inimeste jaoks jääb asi jokitamise tasandile ja ei ole näha, et valetaja oleks oma veast aru saanud vms. pmst lihtsalt osteti get out of jail free kaart ja täiesti arusaadavalt see ei meeldi inimestele. just seda ongi jaurata.

        Like

  5. to Harv Külastaja: olen selle teemaga isiklikult kokku puutunud, küsisin veebikonstaablilt seisukohta, et kas see, kui keegi näitab meie messengerivestlust kolmandatele osapooltele, on isikliku kirjavahetuse rikkumine või ei ole. Veebikonstaabel Andero Sepp vastas nii: “Vastavalt riikohtu otsusele ei rakendu sõnumisaladus juba loetud kirjale. Ehk siis tegemist ei ole sõnumisaladuse rikkumisega.” Vot tak!

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.