Kas mina muutun suuremaks või lennukid väiksemaks?

Reisida on tore. Selles pole kahtlustki. Üks kiiremaid viise selleks on ilmselgelt lennuk, aga üsna tihti tunnen ma, et (kui ajakulu kõrvale jätta) palju lihtsam oleks reisida auto, rongi ja laevaga. Noh kui saab eksju.

Näiteks Edinburghi läheb Tallinnast otselend. Ryanair. Vanasti kui Ryanair veel Norrasse sõitis, kasutasin ma seda päris tihti, hinnad olid tihti edasi-tagasi ca 19 eurot.  Selle raha eest ei olnud ootused just väga kõrged. Odavlennufirmana reklaamivad nad end siiani, aga tegelikult pole see ju teps mitte tõsi. Edinburghi jaoks vaatasin skyscannerist lende. Kõige soodsam ja kiirem oli Ryanair. Hea küll, pole see firma midagi nii hull mõtlesin ma ja tellisin piletid ära. 60 eurot. Kui ma olin juurde maksnud kõik lisatasud, et saaksin istekoha, kasvõi seljakoti kaasa ja nipet-näpet veel, kogemata ka priority boardingu, mis on kõige mõttetum asi üldse, aga maksab kena 25 eurot, oli piletihind kenasti kerkinud pea 200 euroni.  Samas. 200 eurot ja 3 tundi peldik-lennufirmaga või 7 tundi, ümberistumine ja hinnad alates 400 eurot. Mis valiku teed? Ryanairi suure tõenäosusega. Kirud end maapõhja, sest no lennuk on nii pagana ebameeldiv nagu plasttoolidega buss, lisaks oled sa juba ette negatiivselt meelestatud, sest oled iga liigutuse eest maksnud. Ja siis sa seisad seal all klaasputkas terve igaviku ja ootad bussile minekut, et siis ronida plastkarpi. Halvimal juhul seisad vihma ja tuule käes. Krt, kuidas tahaks normaalse valge inimese kombel otse lennukisse minna. Vannud endale, et ei reisi enam iial Ryanairiga, aga armud Edinburghi ja leiad end juba uueks aastaks uuesti pileteid vaatamas. Ikka Ryanairi lehelt.

22491893_1967642926786238_5076184242342471984_n.jpg

Järgmise reisi teed Air Balticuga. Põhimõtteliselt kordub kõik täpselt samamoodi. Iga liigutus maksab. Ma muide ei teadnud, et kui Air Balticu check in lennujaamas teha, siis maksab see lisaks 35 eurot. Ma muidu teen oma check in´i alati netis ära, aga seekord läks kuidagi teisiti. Hea on, et mu kolleeg viimasel hetkel selle ära tegi siiski netis. 35 eurot teenustasu on jõhker.  Kuigi Ryanairi kotihoiustamine, kui kott on liiga suur ja ei taha juurde maksta, on veel hullem. 70 eurot. Maksad 50 eurot lisatasu liiga suure käekoti eest ja tunned, et oled jõhkralt kokku hoidnud. Ühesõnaga. Jälle suunatakse sind kuhugi keldrisse, et saaksid oodata bussi, et ronida mööda eriti kitsast ja järsku treppi lennuki peale, mis meenutab mudellennukit. Ei, tegelikult ei meenuta, vaid ongi. Üritad end kiiruga oma kohale liigutada ja lööd endal jala siniseks. Naiss! Veepudel ja raamat ei mahu istmetaskusse, mantel ei mahu enam panipaika, arvuti ja käekoti tooli alla panemiseks tuleb poolenisti kõrvalistuja sülle ronida. Istud oma kodinad süles ja tunned kui kitsas on. Krt, kas mina lähen iga lennuga suuremaks või lennukid väiksemaks?

72678805_2425661040984422_5130008362540335104_n.jpg

Viimane lend, mis teha tuleb, toimub SASiga. SAS on alati olnud üks minu lemmiklennufirmasid. Mugavad toolid, palju ruumi, hea teenindus, suured lennukid ja saab otse lennukisse, ilma bussita ja ilma vihma ja tuule käes seismata. Nüüd on teised ajad, suuremad on majad, aga väiksemad on lennukid. Nii ka SAS lennutab meid punktist A punkti B maailma kõige väiksema lennukiga. Otseloomulikult käib pealeminek keldrist, bussiga ja otseloomulikult tuleb seista vihma ja tuule käes. SEST pooled reisijatest on, sry, debiilikud. Sa näed, et väljas on koerailm, aga selle asemel, et oma koht leides korraks kõrvale minna ja teised edasi lasta, hakkad sa oma kohvrit üht ja teistpidi ära mahutama, see ei mahu, liigud edasi-tagasi ja püüad leida kohta, kuhu see mahub, arutad kaaslasega, et mis teha ja kui lõpuks kohvri saad ära paigutatud, siis ka veel ei istu paigale, vaid pead keset kitsast vahekäiku veel ka oma mantli seljast ära võtma. Kas natuke elementaarset viisakust ja teistega arvestamist on palju palutud? Muidugi tema ei saanud suure tõenäosusega kiirustamisega sinikat, mina, püüdes võimalikult kiiresti oma kohale istuda, saan kintsu peale uue sinika. Mudellennukisse lihtsalt on nii raske ära mahutada oma suurt kere. Ja issand kuidas mul on kahju väikelastega reisijatest, kes nende minilennukitega peavad lendama. Esiteks see tuule ja vihma käes seismine ning teiseks mahutada sülle laps kui ruumi pole isegi nii palju, et sinna mahuks käekott.

Ehk siis. Ma mõtlen ausalt, et palju mugavam on reisida näiteks laevaga. Autoga. Rongiga. Kahjuks igale poole nendega ei saa. Õnneks Norrasse, Rootsi, Taani ja teistesse lähiriikidesse saab. Talvel kui on ka üleriided, tundub mulle nendesse riikidesse reisimine ilma lennukita juba palju mõistlikum. Jah, saab ka mugavamalt lennata. Aga päriselt – 500 eurot Stockholmi vs 58 eurot. Millise valiku te ise teeksite? Pikamaalendudel on mul siiani õnneks läinud, isegi odavlennufirmad (nt Wizzair) on olnud suht okei suurusega minusugusele koljatile.

39 thoughts on “Kas mina muutun suuremaks või lennukid väiksemaks?

  1. Sai just Ryanairiga Küprosel käidud ja imestasin, kui korralik lennuk oli ja tõsiselt suured istmevahed. Istmetaskuid(võrku) polnud üldse, selle üle võiks viriseda, et pole raamatut jms kuskile panna, aga ilmselt on neist loobutud kiirema koristamise huvides, sest inimesed kipuvad sinna igasugu jama toppima. Istmed alla ei käi, aga sellest mul ükskõik, lühilendudel niikuinii ei maga. Keldrist pealeminek pole tõesti suurem asi, eriti külmas kliimas seistes lennukitrepil järjekorras. Ja inimesed on tõesti saamatud ja ebaviisakad enda kohale minekuga, et lennuk saaks võimalikult kiiresti täis. Aga Küprosele lendab 4 h ja saades edasitagasi pileti koolivaheajaks 80-euriga, neelan ebamugavused alla ja olen rahul saadud diiliga.

    Like

    1. Kusjuures seda pean siiski tunnistama, et võrreldes AirBalticuga olid tõesti suuremad istmevahed. Kõige hullem aga siiski on mu meelest see keldrist pealeminek, eriti kui peadki kehva ilmaga seal väljas kükitama, sest kaasreisijad ei arvesta teistega

      Like

  2. Ma tunnen, et peaks sportlikust huvist proovima mõne Ryanairi lennu ära, sest see tundub ääretult ebameeldiv. Ma olengi siiani ainult kauglende teinud ja alati on väga mõnusad ja mugavad lennukid ja superteenindus ja mitte miski ei maksa lisaks.Ebamugavaks teeb need lennud ainult kestvus. Nüüd aga kaalun ise ka uuel aastal kusagil Briti saartel pikka nädalalõppu, siis saab vast ära katsetada. Aga järgmine samm pidavat olema seisukohad lennukis, siis saab alles huvitav olema. 😀

    Like

  3. Ei ole mitte ainult suurte (!!) inimeste mure need kitsad istmevahed, vaid ka keskmisest väiksemad tunnevad ennast ahistatuna. Iga kord peale Ryanairiga lendamist luban endale, et ei iial. Mõnigi kord olen pidanud oma sõnu sööma. Taani olen kunagi 90ndate alul ka praam Rootsi-buss- sillad läinud. Kuid siis kulus selleks mitu päeva. Mõni aasta tagasi Šotimaale reisi plaanides mõtlesime ka Eestist autoga minekut läbi Norra, kuid tuli välja, et Norrast enam praamid Šotimaale ei sõida. Nii peabki neid Ryanairi omanikke nuumama.

    Like

  4. Eks nii palju kui on inimesi, on ka kogemusi. Ma ei lenda palju – viimase kümne aasta jooksul ikka väga vähe – aga mu lähikondsed lendavad ja ausalt, ei saa öelda, et väga palju kriitikat nende kaudu kuulnud oleksin.

    Igasuguste odavlennufirmade puhul on ju ette teada, et iga liigutus maksab. AirBaltic on selles osas natuke valelik, et minu arust ei ole nad enam ammu odavlennufirma (saati veel, et Eestist nad nii palju lendavad) ja nende puhul – kui lisada pagas jne – maksad tihti sama, mis suuremate firmade puhul. Aga muus osas – ei tasugi väga oodata erilist teenindust kui sisuliselt lennatakse tiibadega odavbussis, kus tahetakse võimalikult odavalt saada punktist A punkti B. Kui on ikka suur soov minna perega lõõgastavale päikesereisile, siis vast ei tasu lennufirmaks valida RyanAir-i.

    Ka ei saa ma näiteks AirBalticu kohta halba kommentaari jätta – kõigi minu lähedaste lennud on toimunud õigeaegselt, hästi, lennukid pole olnud liiga väikesed, ja kui piletid piisavalt ette osta või passida soodusmüüki, siis saab sisuliselt RyanAir-i hinnaga ka.

    Liked by 1 person

    1. No aga SAS ja Finnair ei ole odavad, Nordica ka ei olnud, aga ikka tuleb vihma ja tuule käes seista. Viimati Finnairile minnes sadas paduvihma ja siis inimesed jõudsid vihmaveest tilkuvatena lennukisse, äärmiselt ebameeldiv oli lennata. Ja pagan no kitsad on need lennukid. Kitsad!

      Liked by 1 person

      1. Seal peitubki vastus – lennukid on väiksemad ja madalamad, paljud lennujaamad on aga ehitatud vastu võtma ainult teatud vahemikus keretüübiga lennukeid, st nende koridorid saavad töötada ainult teatud lennukitega ja meil siin piirkonnas, kus on palju lähilende, ongi kasutusel väikese keretüübiga lennukid.

        Like

    2. Ma elan Itaalias ning veel mõned aastad tagasi sai kõik lennud tehtud kas RyanAir-i või Easyjet-iga aga viimased lennud olen teinud Lufthansa või mõne muu lennufirmaga, sest hinnad on põhimõtteliselt samad! Näiteks minu järgmise nädala edasi-tagasi lennupilet Tallinnasse Lufthansaga maksis vaid kümme eurot rohkem kui “odavlennufirmade” omad ja seda üheainsa lisaga, milleks oli käsipagas..suvel käisime perega (mina, mees, sülelaps) jälle Tallinnas ning sama lugu – hinnavahe oli vaid paarkümmend eurot (mis oleks nii kui nii transpordile kulunud, sest üks lendab välja 100km kauguselt Milaanost, teine meie kodulinnast). Kusjuures Lufthansal oli pagas meile kõigile kolmele hinnas (23kg pluss 10kg) lisaks joogid-söögid, samas kui RyanAir´il oli minu mäletamist mööda vaid 15kg pluss 8kg ja seda vaid täiskasvanutele. Seega ei saa ka RyanAir´i väga odavlennufirmaks pidada minu meelest, kui mõned lennuliinid välja arvata. Kui siis vaid suhtumise poolest klientidesse 😉 ja muidugi nende lõpmatu parfüümide/loteriipiletite/bussipiletite jm reklaami poolest 😀 Easyjet küll selle poolest etem kuigi ka neil hinnad korralikult tõusnud.

      Like

      1. Ma mäletan, et aastaid tagasi oli EasyJet Eestist lennates ka üks odavlennufirmasid, aga nende sihtkohtade arv ja lennupiletite maksumus on praeguseks Eestist kallis ja piiratud, et neid ma enam siinkandis küll odavaks ei peaks.

        Like

  5. Mul on nii raske lugeda postitusi, kus kasutatakse selliseid väljendeid nagu “valge inimese kombel” nt. Peale seda lihtsalt hakkab silme eest virvendama ja ma mõtlen, et miks krt ikka veel peab seda teemat jahvatama. Ma saan aru, et sa ei mõtle seda nii ja sa ilmselgelt ei ole tegelikult rassist aga no ära siis ütle ka seda nii. On see nii raske siis või? See reaalselt teeb haiget inimestele. Mis põhjendusi veel vaja on?

    Like

    1. Omg! Ma ei viitsi AUSALT pseudoprobleemidega tegeleda. Neegrikuningas, kûmme väikest neegrit, valge inimese kombel. Dziisus! Ma pean lihtsalt suvalist meelelahutuslikku blogi, mitte pole välisminister

      Liked by 1 person

      1. Jah, löön rinna kummi ja nagu tõeline valge inimene nimetan asju õigete nimedega – mustanahalised ehk neegrid, geid ehk pederastid, puudega inimesed ehk hälvikud….aa ja vanemateta lapsed ju värdjad ÕSi järgi – höhöhö. Ei viitsi pseudoprobleemidega tegeleda. Mina ei solva siin kedagi, olen lihtsalt otsekohene. Minu blogi, räägin kuidas tahan. Autoga sõidan, siis viskan topsi ka aknast välja, sest keda see seal häirib ja üldse – ega ma mingi keskkonnaminister pole.

        Liked by 1 person

      2. 😂😂 Liivi kommentaar…..- nüüd on mu silmad vist küll kõike näinud! 🤦🏼‍♀️😂🙄 Liivi on ilmselgelt väike valge inimene et tal on aega pseudo probleemidega ennast stressata

        Liked by 1 person

      3. Jaa DM, ma tean et sa arvad, et oled nüüd kõike näinud aga minusuguseid igavlevaid valgeid tšikke on veel ja on hullemaidki isegi. Üks rootsi tiinekas näiteks plõksib mingitel kliimateemadel praegu igalpool. 🤣😂🤣 Get a life, eks?! Pseudoprobleemid! Mis vahet seal on et paar ktokodilli sureb välja, mis vahet seal on kuidas keegi end tunneb või kuidas kedagi nimetame või mis eeskuju anname. Nii haige on sellistel teemadel sõna võtta. Parem kommenteerime elu24-s teiste kaalu või laste arvu, see on fun.

        Like

      4. kas sa oma skandinaavia töökaaslastega räägiksid samamoodi? või mis nad arvaksid su keelekasutusest siin?

        Like

      5. Ma ei oskaks seda väljendit muus keeles ilmselgelt kasutada, ma ei kasuta ju teises keeles raakimisel otsetolget? Aga jah, laias laastus ma arvan, et isegi kui kasutaks, siis see oleks jutu sees lihtsalt sonakolks (ok, vbl tobe väljend), mitte hoiak

        Like

      6. Aga uuri, Eveliis, oma ristitütrelt näiteks, kes sealpool merd elab. Uuri, kas see oleks okei. Ma väga julgen selles kahelda.

        Like

    2. Kui sa (Liivi) omad nii palju energiat, et käia lugemas kedagi, kes sulle üldse ei meeldi… et kas poleks midagi muud oma energia ja ajaga teha? No näiteks lugeda raamatuid ja nii tekib ehk ka kontekstitaju, et mõista mõtet, mitte korjata välja üksikuid sõnu, mis terviklikust tekstist välja rebituna võivad mis iganes tähenduse saada.
      Ostsin endale just Tappa Laulurästast raamatu, soovitan. Muidu pidin iga kord isalt laenama kui sirvida tahtsin.

      Vaatan ka just AirBeldicu pileteid ja mõtlen, et kas võtta või jätta…aga kodu tahass ju. Odavlennufirmadest on EasyJet hea aga neil pole eriti enam Tln lende 😦

      Like

      1. Tead, ma pole kusagil öelnud, et mulle see blogi ei meeldi ega isegi, et mulle see sissekanne ei meeldi. Usun, et on okei siiski oma arvamust teatud detailide kohta avaldada, selleks see kommentaarium vast ongi? Mu lugemuse pärast ei ole vaja muretseda, olen ülikoolis õppejõud ja tööga seonduvalt on mul lausa kohustus lugeda ja kirjutada, kuid kujutad ette – teen seda ka vabast ajast. Loen ka välis (aja)kurjandust ja pean ütlema, et selle (pseudo?)teemaga tegeleb endiselt kogu läänemaailma (igavlev?) tippajakirjandus. Eks see on maitse asi, kuid sõnal on suur jõud ja on sõnu, mida haritud inimene ei kasuta üheski kontekstis.

        Liked by 1 person

      2. Ma olen ka veidi nõutu ses osas, et ülikoolis see õppejõuks olemine maailma nii väikseks ja piiratuks teeb, et kontekst kaob ja alles jääb vaid nahavärv.
        Vanarahvas oli üks tark rahvas.

        Like

  6. On jah ebaõnnestunud sõnavalik. Lugesin diagonaalis ega pannud tähelegi, aga praegu hakkab ka tegelikult huvitama, kuidas see “normaalse valge inimese komme “ seostub otse lennukile minemisega. Mustanahalised siis käivad kuidagi teisiti või?

    Like

  7. Tõesti ebaõnnestunud sõnakasutus 😦 Mis mõttes üldse “tahaks .. inimese kombel”!? Nagu teised elusolendid polekski midagi väärt ja inimene ikka see looduse kroon. Valus lugedagi. Meelelelahutuslik blogi jah aga paraku just sellise suhtumise pärast me praegu katastroofi veerel olemegi. Kusjuures ma ju tean tegelikult, et sa ei ole loomavihkaja ja hoolid vähemalt enda omadest aga äkki ei kasutaks siis ka selliseid väljendeid. On seda palju palutud?

    Liked by 1 person

    1. Ah teate, ausalt, ärge dramatiseerige üle. Kui ma oleksin sellisel teemal kirjutanud, siis ma saaksin aru, aga siin on see jutu sees üks väljend, eksju. Kui esimene kommenteerija poleks sellele tähelepanu pööranud, siis sa isegi ei kommenteeriks siin. Ja no kuule loomad on muidugi tähtsad, aga natuke ikka on vahet, kas inimene või loom. Või sa oleksid nõus magama koera pesas ja koerale andma oma voodi, vaid selleks, et “inimene ei oleks loodue kroon”?
      Ausalt no ärme lähme lolliks

      Liked by 1 person

      1. Meie koer magas küll oma viimased aastad kuldsete jalgadega valgel nahkdiivanil aga see selleks 😀 Dramatiseerisin meelega siiski, all good.

        Like

  8. Liivi – välisajakirjandus ja Euroopa-USAjne tegelebki praegu liiga palju selle pagulane-must-korrektne väljendumine jms. Ma ütlen alati, et seal kus terve mõistus otsa saab, seal on vaja reegleid… või siis, et seal kus on reeglid, seal pole enam terve mõistusega midagi teha. Igast asjast võib tekitada probleemi aga samal ajal on olulisemaid teemasid, millega tegeleda võiks. Kliima kliimaks ja see on vaieldav, kas kiletkott looduses mõjutab kliimasoojenemist või on see midagi muud aga selge on see, et plastprügi on probleem, väetised-ravimid jms, mis jõuab merre on probleem – see on juba täna seotud meie söögilauaga! OK, võib hakata taimetoitlaseks aga ma natuke kahtlen, et kas suudetakse ökolt kõike seda kogust kogu maailma tarbeks kasvatada. Käin kursustel majas, kus käivad need Euroopa kliimaga tegeevad inimesed (töötajad on valdavalt doktorikraadiga), veel aasta tagasi olid sealses söögikohas suhkur, sool, pipar, majonees ja ketsup kõik eraldi pisikestes pakikestes. Kui sellisel kohal võtab muutumine nii pikalt aega, mis me siis räägime muust maailmast? Sest reeglid on sellised, et samas suhkrutoosis ei tohi mitu inimest oma lusikaga susserdada, äkki keegi saab mingi nakkava haiguse. AirBnB, kus ööbisin… selle kõrval oli farm aga kuna ta polnud maatalu vaid tavaline airbnb, siis tema ei tohtinud pakkuda naabri pakendivaba sinki, juustu jms, ta pidi ostma kõik kilepakendis ja poest. Nii et ma ütleks, et me oma tähenärimiste ja reeglitega olemegi selle maailma psse keeranud. Väljendeid on mitu ja siin polnud Eveliisil tegemist kellegi halvustamisega – tuleb näha suurt pilti aga me kaotame end ära pisiasjadesse ja närime teiste ja enda närve.
    Ja nii taustainfoks, kui mul on praegu mingi rahvusega probleeme, siis on see Albaania, kõik Maroko, Brasiilia, Bangladeshi, Vene jne päritoluga kursusekaaslased on väga meeldivad. Aga seda vaid seetõttu, et sealt on sattunud kamp just täisealiseks saanud poisse, kes on nii ekstaasis oma uuest elust, et segavad kõiki. Mu pinginaaber (Inglane) kurtis oma muret esimesena… vahel tundub, et Aafrikast tulnud on palju tolerantsemad. Väljendite, suhtumiste, käitumiste jms suhtes. Ja ei jää kinni detailidesse.

    Like

    1. See kliima teema on oluline, kuid läheb veidi teemast kõrvale. Jah, ise tõin ta paraleelina sisse. See oli illustreerimaks, et kõik siiski algab indiviidist. Tootmine oleneb tarbimisest jne. Meie ei saagi muud teha kui oma tarbimiskäitumist muuta. Jah, taimetoitlus on hea mõte ja loomulikult jõuaks kõike piisavalt kasvatada. Hetkeseisuga kasvatatakse maailmas loomade tarbeks rohkem sööta kui inimese jaoks. Kui loomatööstus ära nullida, siis jääks suur ressurss vabaks. Lisaks toodavad loomadarmid suuremas koguses heitgaase kui kõik USA autod kokku. Kuid jah, veel suurem probleem kui loomakasvatus ja autoliiklus on hetkel lennuliiklus muidugi.

      Liked by 1 person

  9. Oh. My god. Liivi, jätaks ehk need sulud ära ja tunnistaks, et tegemist on tõesti pseudoteemaga, millega tegeleb igavlev tippajakirjandus. Mul jäävad silmad pööritamisest kolju taha kinni, kui kuiv on inimeste huumorisoon. Väljendit “valge inimese kombel” võiks minu meelest kasutada ka mustanahaline enda kohta, kui tal on arenenud eneseiroonia ja adekvaatne mina-tunnetus.

    Liked by 1 person

    1. Aga ei kasuta, eks? Sellel teemal on ränk ja valus ajalugu, mida ongi priviligeeritud valge inimesena raske aduda. Minu jaoks ei ole see pseudoteema sest kõik algab lugupidamisest ja viisakusest inimeste vahel. Vahet pole kas räägid telekas või sõprade ringis – teiste inimeste alandamine nende välimuse/soo/usu jne põhjal on minu arust lihtsalt nii inetu et ma ei saa seda mitte südamesse võtta. See ei ole naljakas. Mul on muidu huumorisoonega kōik okei, ausalt. Kas see on ka naljakas kui EKRE tüübid räägivad juutide ahju ajamisest või naiste madalamast intelligentsist? Ma ei tea, mind ei aja naerma. Piinlik on.

      Liked by 2 people

  10. Liivi kas sa saad aru et sa räägid aia august teema all kus aiast räägitakse? Ei, täpsustan – meie räägime aiast ja sina Emmentali juustust….. 🤦🏼‍♀️

    Liked by 1 person

    1. see on veider suhtumine, et kui inimene kirjutab arvamusloo lendamisest, siis on lubatud vaid lendamisega seotud kommentaarid, mitte näiteks kommentaarid keelekasutuse kohta. Guess what, autor ise lubab neid kommentaare siia üles, seega küllap on siiski lubatud. Ka see “miks sa üldse seda aspekti kommenteerid” kommentaar on sama palju teemast mööda, ei? 🤦‍♂️

      Like

  11. Järgmiseks korraks – priority annabki sulle seljakoti+kohvri lennukisse kaasa 🙂 Et ma ei tea, mida sa juurde veel ostsid, aga kindlasti ei ole vaja 60eurisele piletile 140eur lisasid juurde osta

    Like

    1. Ma isegi ei saa siiralt aru, kas sa trollid mind või pead tõesti okupatsioonikogemust samaväärseks rassiviha ja genotsiidiga?

      Like

      1. Haha, tõsiselt või? OkupatsiooniKOGEMUS? See väike tore vahepala meie lähiajaloost?
        Liivi, sa midagi küüditamisest oled kuulnud? See pole sinu arvates genotsiid?
        Positiivne, et südant muu maailma pärast valutad, aga enda inimestega toimunu jätab külmaks.
        Minu meelest kõige suurem troll oled sa ise siin oma kommentaaridega.

        Like

  12. Käisin just oktoobris Itaalias. Sinna Ryaniga kaks lendu, tagasi Wizzair. Midagi ette ei ostnud ega broneerinud. Sain loosiga read 7. ja 10. Ruumi oli meeldivalt palju. Üldse ei kurda. Aga Wizzairi lennukis jäi küll kolme tunniga kael kangeks. Ei oska arvata, kas minu või tooli viga. Midagi seal muuta ega liigutada ei saanud.

    Like

    1. Odavlennufirmadesr ma ise kiidan Easyjeti (st kiitsin, siis kui hinnad olid veel odavlennufirma väärilised) ja Wow Airi – selle viimase kohta ei ole mul kusjuures ühtegi etteheidet.

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.