Ilmselt ei suuda ma oma mõtteid kirja panna nii, et ma kedagi ei solvaks, aga samas kas tänapäeval on üldse võimalik midagi öelda nii, et keegi ei solvuks? Näiteks keegi kommenteeris ühe ülikõhna modelli pildi all, et kas sa ei arva et näed juba haiglaslikult kõhn välja ning otseloomulikult ilmus päev hiljem Elu24 või mingis muus sarnases portaalis intervjuu tolle modelliga, kes “andis vastulöögilöögi netisolvajatele”. Nagu ikka oli tolle kommentaari kirjutaja “kompleksides ja kade”. Vana hea klassika! Sama oli ka siin blogimaailmas Jaanika mantli kritiseerijatega. Need, kes julgesid öelda, et sry, no on väike ja ei istu, olid ebakindlad ja kadedad internetisolvajad. Mõnikord ma kohe mõtlen, et kus läheb see piir solvamise ja lihtsalt arvamuse avaldamise kohta? Et kui too sama blogija nimetas mind kaltsakaks, kas see oli solvang või arvamuse avaldamine? Ma muidugi sellise asja peale solvuda ei viitsikski, aga lihtsalt mõtlen, et kas oleks ka tookord pidanud “vastulöögi” andma, sest omg solvang.
Selle sissejuhatusega jõuan ma “Ted Bundy tapes” miniseriaalini. Kes ei tea, siis Ted Bundy on USA sarimõrvar, kes umbes 30 naise tapmise eest elektritoolile läks. Mind pani mõtlema see inimeste hulk, kes vangla väravate taga karjas plakatitega “burn, bundy, burn” karjusid. Muidugi Ted Bundy oli oma elektritooli ära teeninud, pole kahtlustki, aga mind hirmutab inimmass, inimesed karjas. Okei, Ted Bundy oli mõrvar ja pole parim näide, aga see pani mind mõtlema, mida ütleb see sinu kohta kui sa lähed nautima seda, et keegi elektritoolile saadetakse? Laias laastus pole muutunud midagi sellest ajast kui inimesed kogunesid linnaväljakule “meelelahutuseks” vaatama nõidade põletamist või hangude ja tõrvikutega ise nõidasid taga ajasid. Keegi peab alati võllas rippuma. Ajudeta inimmass pole kuhugi kadunud. lihtsalt vorm on teine. Üks ütleb ees ja sada jookseb hanguga järel. “Don´t f..k with cats” seriaalis aeti enesetapule süütu inimene, sest keegi arvas, et just tema on kassitapja ja mass inimesi läks sellega kaasa, nii et inimene ei pidanud enam ähvardustele ja süüdistustele vastu.
Hästi palju on tänapäeva maailmas internetis “ülespoomist”. Kuidas ma ei kannata neid “märgatud” gruppe, kus mõnikord tõmmatakse oksa inimesed täiesti suvalise asja eest, aga inimestele meeldib, et keegi on süüdi, see justkui annab võimaluse end parema inimesena tunda. Ja need “hoiatan petturi eest” vihjed, mida inimesed on nii varmad jagama. Või “pedofiilid” ja muud süüdistused. Ma mõtlen Venno Loosaare peale näiteks. Mina ei tea, kas tal oli lapspornot või mitte, aga ma ei tuleks selle pealegi, et ta üles puua, sest “äkki tal ikkagi oli”. Korraga teavad kõik, kogu internet, et ta oligi kahtlane vend, kes see ikka lastesaates mängiks kui poleks pedofiil ja üldsegi no mida sa katsud võõrast last, see on ikka kahtlane. Vaesed- vaesed jõuluvanad, millal nende kord tuleb, et keegi süüdistab neid perverssuses, et väikeseid lapsi oma sülle istuma kutsuvad. Inimesed ei mõtle absoluutselt! Justkui minu mõtte kinnituseks on näiteks Harri Kingo oma FB lehel avaldanud, et tema teab, et üks teine tuntud inimene on pedofiil. Seda postitust oli täna hommikul jaganud 224 inimest, jumal teab, kui palju neid postitusi edasi jagati. “Tõde” elab internetis oma elu. On grupp inimesi, kes ei mõtle, sest keegi kirjutas, et teab faktina. Järelikult tõde, mida tuleb teistelegi kuulutada.
Kui on kirjas ajalehes/internetis, siis pole kindlasti mõtet kahelda. Ma ise andsin hiljuti intervjuu Prangli saare kohta, ilus lugu, aga sain seda lugedes ise ka teada, et minu lemmiktegevuseks seal saarel on veoautoga mööda vaatamisväärsusi sõitmine. Üheks Prangli aasta jooksul olen ma seda teinud kaks korda, oma lemmiktegevuseks olen ma siiani ise pidanud niisama aja maha võtmist, rahulikku kulgemist. Aga kui ajaleht kirjutab, siis kes olen mina, et tões kahelda. Natuke suvaline näide, aga tõestab lihtsalt, et kõike, mis on kirja pandud, ei saa sajaprotsendilise tõena võtta. Isegi tavaline reisilugu saab natuke vürtsikamaks, et oleks turistidele põnev. Ma saan aru. Ma olen mõtlev inimene.
Viimati vihastas mind ühes FB grupis ühe vanema proua lintšimine. Proua oli Toompeal karusloomade farmide keelustamise eest seismas ja selle asemel, et keskenduda heale algatusele, avastas keegi, et äkki tema vana jope kapuutsikarv on rebase oma, et püha kahepalgelisust. Järgmisel hetkel teadsid teised juba faktina, et see kindlasti on rebane ja et sellest veel ei piisaks, siis osa juba nägi seal rebase pead ja käppasid rippumas. Vanem proua lihtsalt lintšiti ära. Ma mõtlen, et päris kurb, lähed oma kunstkarvase jopega piketeerima, et loomadele paremaid tingimusi nõuda ja kõik, mis sellest üles korjatakse on su jope kapuuts. See jope nägi välja 73642370 aastat vana. Okei, isegi kui see oli päriskarv, siis kamoon, äkki mõtleks, et võibolla tal ei ole raha uut jopet osta või sada muud põhjust, aga ei ole ju see see asi, mida sellisest aktsioonist välja lugeda ja millele keskenduda?
Eraldi grupp on need inimesed, kes kindlasti teavad, mida kuulsused teevad, kuidas mõtlevad. Megxiti valguses lugesin kommentaare, et inimesed lausa usuvad, et Meghan polnudki rase ja jalutamas käis Kanadas hoopis koos nukuga. Nojah. Ilmselt need on need samad inimesed, kes usuvad, et maailm on ümmargune ja ei saa aru irooniast kui ütlevad, et “lapiku maa klubil on liikmeid ümber maakera”. Reaalselt, kust need inimesed tulevad, kes igasugu jama usuvad, jagavad ja pühaks tõeks peavad? Kõige hullem ongi see, et need samad inimesed moodustavadki selle ajudeta massi, kes absoluutselt ei mõtle. Nende peas justkui lööb vaid ahv trummi ja on lihtsam kui keegi ütleb neile ette, mida mõelda. Ma enam ei mäleta, millises blogis keegi kommenteerija ajas sassi a la sõnad demonstreerima ja digitaliseerima või oli see sandaal ja skandaal ning ta ei saanudki aru, mis teised talle sarkastiliselt vastasid. Ilmselgelt jälle netikiusajad ja solvajad. Ja ei, ma ei ole järgnevat vestlust välja mõelnud, see on päriselt ühe blogi kommentaaridest läbi käinud.
“Mu mees liitus EKREga, siis ta saab kohaliku Riigikoguga liituda.”
“Sa mõtled ikka volikogu?”
“Jajah, just kohalikku Riigikogu.”
Ja sellised, mu kallid lugejad, on laias laastus EKRE valijad. Ma usun, et ma ei pane selle “süvanalüüsiga” pange.
Samaaaaaa!! Ma olen 100000000000000 protsenti n6us!!!!!!!!! Nagu oleks lugenud oma enda m6tteid…. Ma ei saa aru, kuhu kaob inimeste m6tlemisv6ime? Vahepeal hakkan juba tundma, et ma ise olen loll ja ei saa aru, miks rahvamassid koos kaagutavad mingit suvalist jama 😀
Mul on nii tihti tunne, et aga äkki ma ise olengi loll, et ei tea, et maakera ikka ongi lapik ja miks ma üldse kahtlen asjades, mida inimesed tõe pähe jagavad. Ilmselt on tegelikult ikka Elvis ka elus…
Ma olen üldiselt vägagi nõus sinu postitusega, aga ühte asja tahaksin siiski kommenteerida. See, miks ma omal ajal sinust ja Marimellist nii koleda postituse tegin, oligi seotud pigem sellega, et siis tulid teilt kogu aeg kritiseerivad postitused teiste välimust puudutavate asjade kohta, mille puhul ma leidsin aastal 2016, et see pole päris õige. Nüüd ilmselt seda postitust päris nii ei kirjutaks, aga mis tehtud, see tehtud.
Mantliteema puhul sai selgeks juba alguses, et paljude meelest kole ja ilmselt ka väike, sest see originaalis on oversizena mõeldud, aga kelle reeglid need on? Mingite isehakanud moeinimeste? Kui mulle meeldib, siis ma kannan seda ikkagi ju 🙂 Sama ka Kersti Kaljulaiu soengu või Evelin Ilvese kleitidega (Marimell tõi selle välja, et käsivarred liiga paksud tal selle jaoks jne). Ja sealt see postitus sündiski 🙂 Aga eks me mõlemad oleme teineteisest suht kritiseerivaid postitusi kirjutanud ja elame edasi 😀 Mulle on alati su blogi meeldinud, lihtsalt mõned asjad, mis omal ajal närvi ajasid. Aga loogiline, et kõigis asjades ei saagi sama nägemus olla 🙂
Ma üldse ei vaidle vastu et siin blogis on üht teist , mis võib närvi ajada ja nii nagu ma ütlesin Kersti Kaljulaidi kohta, et tal oleks olnud stilisti abi, siis ütlen ka täna, et enne kui ta juuksurisse läks, oleks võinud kaks korda mõelda. Evelin Ilvese kleidid samuti rõhutasid tõesti liiga palju tema käsivarsi. Ma olen ka ümmargune, siis ma ei pane ju selga kleiti, mis rõhutab puudusi? Mulle meeldib mood ja arvamust avaldada välimuse/riietuse/stiili kohta. (mis ei pruugi kindlasti mitte kõigi teiste arvamusega kokku minna ja ajab isegi vihale).
Need on arvamused ja minu arvates ka õigustatud kriitika. Kindlasti mitte solvang. Sinu tookordne postitus ei olnud arvamus, vaid tegelikult soov ikka lihtsalt halvasti öelda. Aga see selleks, see polegi oluline. See on blogimise üks osa, et arvamused ei kattu alati. Mulle isegi meeldib kui tekib vaidlus või diskussioon mõni kord on kommenteerijad mulle selgeks teinud, et eksin oma mõtetes/arvan valesti ja ausalt öeldes see on väga okei. Saan ka targemaks ja näha teist poolt, millele ma ei mõelnud.
Mu meelest on palju traagilisem see, et inimesed solvuvad IGA arvamuse peale ja IGA kriitika taga nähakse ebakindlust ja kadedust. Mulle väga meeldivad mainstreamist kaugemale mõtlevad inimesed ja jumala eest, igaüks kandku tõesti mida tahab, all good, aga siis tuleb ka kriitikaks valmis olla, sest isegi kui endale meeldib, siis noh mõni asi ei ole “isehakanud moeinimeste kadedus”, vaid fakt, mille tootja on välja reklaaminud. Kui veel sinu mantlist rääkida, siis minu arvates on see õige näide sellest, kui erinev on pilt Hiina netipoes ja asi tegelikkuses. 80 eurot on röövimine! See on minu kriitika müüjale!
Seda, kas see mantel on mõeldud oversize või mitte, ütleb mantli tootja. Antud mantel oli ju ikkagi mõeldud oversize mantlina, seda oli näha modelli fotolt, kes seda kandis. Loomulikult võid seda kanda, kuidas tahad, aga ära imesta inimeste reaktsiooni üle, olgu nad isehakanud moeinimesed või mitte.
On sellel vahet kuidas see mõeldud oli? Kui sa kannad näiteks meesteosakonnast ostetud t-särki, kas see siis annab põhjuse sind mõnitada? Jumalast ükskõik kas mulle see meeldib või mitte, ma ei tuleks selle peale, et mingi särgi/mantli/soengu pärast kellelegi puid alla panna. Sest miks? Mulle ei meeldi, so what? Mul ei kuku silmad peast välja ju sellepärast, eks. Seega ei peaks see kuidagi mind torkima ja muidugi on mul ka oma arvamus aga kellegi konkreetse inimese pildi alla mingit ärapanemist susata lihtsalt sellepärast, et mul on enda arvates parem maitse…?? Vist ei ole adekvaatne või?
Jah, ma olen nõus, et ei pea kedagi mõnitama riietuse pärast, aga mõningal juhul ei ole ju tegu mõnitusega, vaid võib olla isegi soovitusega, sest äkki inimene ise ei teadnud? Või siis ongi see lihtsalt arvamus. Mitte isegi kriitika. Aga probleem ongi selles, et kõike võetakse solvamise ja mõnitamisena. Mõnele inimesele meeldivad riided ja mood rohkem kui teistele ja sellest tingituna ka arvamused. Ei kuku mul ka silmad peast välja kui näen, midagi mis minu maitsega kokku ei lähe, ei jäta ma inimesega suhtlemata kui ta ei käi minu moodi riides, aga fakt on see, et mina panen tähele kui mehel on sokid ja Nike plätud ning ütlen ka, et krt see on ikka päris kole kombo.
Aga, Eveliis, mis juhtub kui sa ei ütle, et kole kombo? No fantaseeri veidi, mis siis juhtuks?
Pole midagi fantaseerida, kummalgi juhul ei muutu midagi, aga see ei tähenda, et ma ei voiks seda öelda. Sest kas solvan? Monitan?
Aga postitus ei olnud hetkel sellest…
Eveliis, ausalt, mulle ka väga meeldib mood. Lausa imen seda endasse pidevalt ja igal pool. Vaatasin näiteks just muusikaauhindade galeriid, sest mind huvitab. Oli ägedaid outfite ja oli ka fopaasid, kuid ma ei tea – ei tuleks selle peale, et kommenteerida neid ebaõnnestumisi, sest ma ei saagi üldse aru miks ma peaks seda tegema. Ma saan aru, et sisu kritiseerimisest on kasu, kuid mida see annab kui öelda inimesele, et tead sa näed jube halb välja. Pane end selle inimese olukorda – kas see on “hea nõuanne”, kas see teeb ta päeva kuidagi paremaks, et ta selle tähtsa info teada sai? Ma tunnistan küll, et olen ka ise paar tõsisemat apsu teinud oma elus riietumisega. Tagantjärgi saan aru. Kui tol hetkel keegi oleks seda avalikult kuskil välja toonud, siis vaevalt et see mind kuidagi aidanud oleks. Oleks lihtsalt veel õnnetum olnud. KUI inimesel on potentsiaali olla moekas ja stiilne, siis ta leiab selle tee ise. Mees, kes kannab sokke ja sandaale tõenäoliselt ei saa selleks stiiliikooniks nagunii – milleks siis talle sitasti öelda?
PS: sandaale ja sokke SAAB ka “välja kanda” btw https://www.pinterest.com/pin/250160954283872163/ 😀
Kõiki “moeapse” saab ka välja kanda kui oled teatud tüüpi inimene, absoluutselt:) Selle ütlemisega ongi nii ja naa, ausalt kui ma paneksin mõne asjaga väga pange ja olen pannud ka, siis tead ma eelistaks küll, et keegi mulle seda ka ütleks. Mitte selle pärast, et halvasti öelda või ära panna, vaid ausalt lihtsalt märkuse poolest, et kuule, kallis Eveliis, see nüüd polnud parim valik. See on täiesti okei.
Sama on kurikuulsaks saanud Jaanika mantliga. Keegi ei ole öelnud, et mantel on otseselt kole või et sellega ei võiks käia, lihtsalt on öeldud, et tegelikult see on ikkagi vähe teiseks kandmiseks mõeldud. Ja siis ei ole vaja kõiki perse saata, et kadedad ja kibestunud?
Täiesti teine asi on öelda silmast-silma omavahel oma sõbrannale, emale vms. Sest see on lausa mu meelest oma lähedaste aitamine ja seda nõuannet võiks ka anda ENNE kui inimene oma outfitis kuskile minema hakkab kui pärast takkajärgi.
KUIGI samas mul näiteks oli kunagi oma lähedasega ikka pisarateni tüli seepärast, et ta andis mulle head nõu enda meelest ja tegi mu olulise ürituse jaoks välja valitud kleidi maatasa. Ma olin VÄGA palju vaeva näinud selle õige kleidi otsimisega ja seda kuulda samal päeval tunnike enne üritust oli täiesti ahastamapanev. Õnneks ma siiski jäin endale kindlaks ja läksin (küll veidi nutetud näoga) sellesama kleidiga ja siiamaani vaatan neid pilte ja olen selle valiku üle uhke. Oli hea, julge ja stiilne valik. Lihtsalt too nõuandja oli konservatiivse maitsega. Nii palju draamat, nii vähe kasu.
Siinkohal sinuga täiesti nõus!
Kuna ma ei saanud oma mõtet selle õige kommentaari juurde kirjutada, siis copyn esmalt selle Eveliisi kommentaari ja siis oma mõtte sellele. Eveliis kirjutas: “Jah, ma olen nõus, et ei pea kedagi mõnitama riietuse pärast, aga mõningal juhul ei ole ju tegu mõnitusega, vaid võib olla isegi soovitusega, sest äkki inimene ise ei teadnud? Või siis ongi see lihtsalt arvamus. Mitte isegi kriitika. ” See minu mõte võib tunduda imelik, aga miks peaks teine inimene näiteks minu kommentaari vajama, et saada teada, mis minu arvates temale sobib või mitte. Et ma ju annan nôu või avan kellegi silmi. Me vajame, kui ûldse, endale oluliste inimste arvamust või nende kinnitust, et cool oled, mitte seda, et keegi kuskil kogu aeg sosistab “issand jumal kuidas ta tennised selle seelikuga ikka kokku ei käi”. Ja vaevalt, et nn tavainimene ennast riidesse pannes mõtleb: paneks täna eriti koledad ja teineteisega mitte sobivad riided kokku 😁. Ma kohe tahaks sellist eksemplari näha 😀
Mu meelest totaalselt erinevad asjad kellegi konkreetse inimese välimust/riietust inetult kommenteerida ja teine asi kellegi käitumist kritiseerida. Ses mõttes ma olen poolt et modelli kohta ei peaks ütlema, et ta näeb haiglaselt kõhn välja näiteks. Ega ka suurema naise kohta et ta on paks jne. Meie kehad on ikkagi isiklik asi ja põhjuseid erinevusteks on miljon. Modelle on igasuguseid. Ma lähen ka niikaugele, et väidan et kõik nad on ilusad omamoodi. Mantlit kommenteerida on ka veits low. Samamoodi Eveliisi kohta “kaltsakas” öelda.
Aga inimese sõnu või käitumist kritiseerida on teine asi, sest mingist hetkest peaks nende eest siiski vastutuse võtma. Sõnadel on jõud. Kasutada võimu selleks et levitada lollusi või valet ei ole okei jne.
Eks kaasajooksikuid on ka alati aga seda enam mu meelest on nii võimul olevatel poliitikutel, niisama “kuulsustel” ja ka blogijatel justkui moraalne kohustus hoida seda kujutletavat eetikalippu kõrg ja mitte laskuda lihtlabasesse välimusepõhisesse lahterdamisse. Keskenduda võiks ikka sisule.
Olen sinuga tegelikult nõus, aga samas natuke nagu ei ole ka, selle “low” suhtes. Kehade kommenteerimine on nii ja naa tõesti, kuigi…no ei näe rasvunud ja õllekõhuga keskealises mehes, et kõik kehad on omamoodi ilusad. Laias laastus olen sinuga nõus, põhjuseid on palju, mida me ei pruugi teada ja mõni kommentaar paksuse/kõhnuse kohta võib väga valesid nuppe vajutada.
Laimu ja lolluse levitamine on eraldi teema. Tõesti oli kurb täna lugeda Harri Kingo postitust Facebookis ja veelgi kurvem. et inimesed seda infot kohe ise edasi jagama hakkasid. Milleks? Ma päriselt tahaks teada, milleks? Milleks on vaja igasugu kahtlase sisu ja väärtusega infot jagada. See on see, mis mind interneti ja inimeste juures tõeliselt hirmutab.
Ma olen alati tahtnud teada, kes selliseid moeloojate asju ostavad ja kas neid üldse ostetakse… aitäh Internet, mu uudishimu on rahuldatud.
Liisu, see lintšimine oli Meediapärlites 😉
P. S! Steven Spielberg tappis dinosauruse ära 🙈
See Steven Spielbergi lugu oli ikka absoluutselt uskumatu. Kus NENDE inimeste aju küll on?
Siinkohal mulle meeldib meenutada Ita Everi sõnu: ma ei vihasta, ma imestan.
Tõepoolest nii nagu linnu-ja loomariigis on erinevaid olendeid, nii on ka inimeste maailm liigi rikas. Kõik on ühtmoodi ilusad ja imestamisväärt. Loen ja imestan, kuhu on inimesed jõudnud kiire “netistumise” ja mõtte laiskusega. Toon siinkohal näite, et kui teed on libedad või väljas keskmisest kõvem tuul – antakse inimestele hoiatus – olge kodus, ärge välja minge. Nüüd kui on uus haiguspuhang, loen Terviseameti hoiatust – tehke oma reisiplaanid ringi. Kas tõesti inimene ise ei suuda (ette)mõelda, analüüsida ja tegutseda?
Kriitika on edasiviiv jõud, ent kui inimene, kes kritiseerib, lihtsalt üldistab või lahmib loosungitega – kas ka siis? Enne kui sõna võtta tasub mõelda: mis mind häiris ja miks see mulle korda läheb? Kas pean sellest kõigile teada andma või saan seda teisele poolele öelda omavahel? Pane end selle inimese olukorda ja mõtle kuidas sa sooviksid, et sinuga sarnases situatsioonis käitutakse. Usun, et paljugi jääks ütlemata – sõna on relv, mida sageli kasutatakse oskamatult, lastud kuul(-id) jätavad armid igal juhul.
Vaata, mina arvan ka, et kriitika ON edasiviiv jõud, aga inimesed on muutunud nii õrnakeseks, et kõik on lahmimine, kadedus, solvamine ja mõnitamine. tegelikult ju ei ole. Mul on üks näide, kus ma kritiseerisin ühe tuttava fotosid, ta solvus, see teema läks lappama, selgus, et ma olen haige ja kade inimene, aastaid hiljem ütles ta, et tegelikult oli mul õigus ja aitasin teda. No ja ma siis mõtlen, et kas ma tegin valesti, et talle nõu andsin? Selles mõttes tegin ilmselt valesti, sest sõprus suri, aga mulle endale meeldib küll, et my sõbrad julgevad minu tegusid ja arvamusi kritiseerida. Ei meeldi mulle ka alati, mida nad ütlevad, aga aitab siiski end kõrvalt näha ja ka muuta. Kriitikal ja kriitikal on vahe ning kriitikast saab kindlasti ka kasu olla.
Just – tuttavate tegusid ja arvamusi ongi okei viisakuse piires kritiseerida. Aga võhivõõraste välimust/riietust – mu arust ei ole okei.
Jällegi, ma nagu olen nõus ja nagu ei ole ka.
Minu meelest tasub alati mõelda, et miks ma tahan seda inimesele öelda, mis keelel sügeleb. Mis see on, mis tagant utsitab? Kas siiras soov, et teine inimene saaks oma murele lahenduse, mida ta vajab nüüd, kohe ja sinult, või on see lihtsalt üks emotsionaalne plärtsatus, mille eesmärk on teisele tegelikult haiget teha.
enne mõtle, siis ütle, see ei ole niisama sõnakõlks.
Liiga palju on lapsesuiseid. Enne ütlemist kaalu hoolega, kas on olemas äärmine vajadus öelda, siis kaalu, kas selleks on õige aeg ja koht ja siis mõtle, mis juhtub, kui sa ei ütle. Ja pole midagi häbiväärset, kui mõtled läbi ka, mida teine tunda võiks, kui sa ütled, ära tee haiget. See, et inimene võib haavuda ei tee temast kohe lumehelvest..
Liiga palju on neid läbimõtlematuid purtsatusi, mis ajendatud vaid enese kergendamise soovist.
Ma enam ei jaksa 😀 See Printsessi mantli teema on nii laiad mõõtmed juba võtnud ja ma pole veel siiani selle kohta midagi öelnud kusagil, kuigi olen Printsessi blogi lugeja ja tihti tema mõtetega nõus, aga see mantel! Jumal küll, miks ometi? See on täielik maitsetuse tipptase ja ma ei tea miks kedagi selle eest veel julgeks peaks pidama, et ta julgeb kanda klouni kostüümi. Huhh sain nüüd välja, ma olen vist ilgelt sitt inimene:D Kuigi jah, Printsess on vist tõepoolest mingi teisest kategoorista inimene ehk siis selline täielik teise Eesti musternäidis kuidagi. Et tundub selline paralleelmaailmas elav inimene.
Sellega olen ma küll sinu postituses nõus, et nüüd on lumehelbekeste ajastu täies hoos. Ja eks selge on see, et kui oma elu ja lugu panna kogu maailmale või riigile lugemiseks siis on veits narr ka oodata 100 prossa positiivsust ja kõikide nõusolekut igas asjas ja selle vastu võidelda mu arvates on suht mõtetu. Kuigi ma ise muidugi toimin nii, et kui kellegi blogi või jutt mind ikka väga närvi ajab ja ma üldse nõus pole pidevalt siis ma lihtsalt ei loe.
AGA, jah üks aga, Ted Bundy näide oli veits veider. Ma tahaks ise ka näha 30 inimest mõrvanud sarimõrvarit elektritoolis. Mille üle siin veel isegi arutada on?
Jah, Ted Bundy oli igati oma tooli ära teeninud, kindlasti oli inimestel ka ōigus rōōmustada, aga mind alati hirmutab selline rahvamass, kes koos nōuab hangude/tōrvikute/plakatitega kellegi surma, müüb vangla taga t-särke ja lähevad lausa hulluks, peaasi et näeks surma. Ja sada teist näidet kuidas inimesed massina toimivad, “nōidade” pōletamisele kaasaelamine on ikka olemas, lihtsalt tiba teisel moel.
See Andrus Vaariku teema Harri Kingo Facebooki lehel on küll üle mõistuse hull ikka. Mõned ikka reaalselt usuvad kõike, mida Kingo räägib ja kiidavad veel takka ka. Aga noh – ma ei imesta enam millegi üle, ka Saaremaal kolm inimest surnuks sõitnud roolijoodikule tuntakse ju kõikjal kaasa, et vaeseke jne, et äkki ta ikka ei tahtnud jne. Selliste kaasatundjatele lööks küll panniga pähe, ausõna – ehk siis tuleb mõistus koju, aga ilmselt mitte. Minul näiteks on jumala pohhui, kas see tüüp elab või sureb, aga kui elab, siis olgu trellide taga ja pikaks ajaks. Ma pole muidu üldse EKRE fänn ja lausa jälestan seda erakonda, aga esimene ja viimane kord elus ilmselt olin ma Mart Helmega nõus, kui ta mainis, et roolijoodikutele tuleb palju karmimad karistused määrata.
See Vaariku teema on ju konkreetne laim lausa ja ausalt öeldes ikka täitsa jube, mida sotsiaalmeedia ajastul teha võib. Kirjutad mida tahad inimese kohta, ütled, et mul on tõendid olemas ja voila! inimesed usuvad ja jagavad. Nii lihtne on kellegi elu ära rikkuda. Liiga lihtne.
Omg. Ma ei saa aru kuidas see asi seal endiselt üleval on. See on hea näide tegelikult sellest, et mingi troll postitab midagi, 200 soodat jagab seda ja meile saabub uus teadmine. See on hirmutav tegelikult mis sõnumid sotsiaalmeedia kaudu levivad, kui vähe selles kõiges tõtt on ja millise kulutulena see “teadmine” lollikestele kinnistub. Käisin ükspäev kogemata vaktsiinivastaste lehel sirvimas ja see isehakanud teadlaste mull mis sealt vastu vaatas oli päris kole.
Aga, kust sa tead, et see tõde pole?
Sest süüdistatav on sulle sümpaatne?
Kuidas võrdleksid Marti Kuusiku juhtumiga?
Ma ei teagi, et see tõde ei ole ja ei tea ka et on. Just selle viimase tõttu on eriti loll seda jagada. Sellel inimesel puuduvad igasugused tõendid oma jutu kinnitamiseks, ei ole ühtki kannatanut, on ainult sajad jagajad. Ma võiksin oma seinal postitada näiteks uudise et “Kersti Kaljulaid muutub kaduneljapäeviti libahundiks, ausõna, ta kadunud vanaema rääkis mulle”. Ja see oleks okei sellist “uudist” jagada?
Minu teada on Kuusiku juhtumiga seoses algatatud kriminaalmenetlus, mis ootab kohut. Kui ma õigesti aru olen saanud, siis isik, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, ei saa tegutseda EV-s ministriametil.
Kui Harri Kingo soovib sellist süüdistust teha, siis tuleks pöörduda politseisse, mitte inimene FBs ilmavtõenditeta üles puua.
Kuusiku juhtumil ei olnud ka ju kannatanut (!), vaid kõik toimus vaid näinute-kuulnute ütluste põhjal.
Näen suuri sarnasusi Vaariku praeguse juhtumiga, selliseid süüdistusi tuleb võtta väga tõsiselt ja kindlasti spetsialistid peaksid uurima põhjalikult ja küll nemad juba otsustavad, kuidas asjad on, mitte ei tee seda naised saunas.
Just. “Näinud-kuulnud” on mitmuses, esiteks on see juba vettpidavam. Teiseks on prokuratuur avalikult välja öelnud, et neil on tõendid Kuusiku vastu olemas.
Vaariku puhul on inimene verbaalselt üles poodud juba. Just, seda peakski uurima politsei ja Kingo oleks pidanud sel juhul avalduse politseisse tegema, mitte oma FB seinale. Põhiline on see, et ka TEMA ei tea et see mida ta räägib on tõsi, eks. Ka tema kuulis seda väidetavalt kelleltki teiselt. See ei ole okei selliseid süüdistusi lahmida.
Just selles mu meelest hetkel vahe ongi nagu Liivi ütleb. Inimene on verbaalselt üles poodud juba. Ette. Igaks juhuks.
Mina olen ka netis ühe “ajakirjaniku” poolt lapsepeksjaks ja vägivalla all kannatajaks tembeldanud, kui lugesin kommentaare, mis kõik ka justkui teadsid (mind, minu blogi TEADMATA), siis ausalt öeldes tekkis ka hirm. Ja see ei ole esimest korda kui mind ennast on üles poodud, on hirmus tunne küll kui inimesed sulle kirjutavad, et “hei värdjas, sind tuleks maha lüüa”.
Samas ma ei ütle üldse, et süüdistustega ei tuleks tegeleda, näed, mul käis ka lastekaitse kodus, sai aru, et olen normaalne inimene, ometigi…
Mina ei tea, kas see on tõde, sina ei tea, kas see on tõde, Harri Kingo ei tea kas see on tõde (kui ta just koos A.V-ga ei tegutsenud), seega minu meelest on lihtsalt alatu panna kuulujutu tasemel “fakt” internetti üles, nii et sajad hullud hakkavad seda edasi jagama. Tegelikult on see sama nagu Venno Loosaarega. Kõigepealt tuli “fakt” et ON lapsepilastaja ja siis hakkas tulema rohkem infot, et samas ikka kahtlane, kas on, ometigi on inimese elu juba ette ära rikutud, igaks juhuks.
Kui ma vaatan A.V-d näitlejana, siis jah, mulle on ta alati meeldinud, lapsena oli üks lemmiknäitlejaid, aga üks mu lemmiknäitlejaid on ka Kevin Spacey ja Michael Jacksoni fänn olin ka, ega ma siis selle pärast ei kiida heaks tegusid, mida ei saa kuidagi õigustada?
Aga ütle mulle, kas see on normaalne, et ühe inimese suvalise postituse peale, hakkavadki inimesed aimama, et on on ikka tõepõhi all küll, sest (ja see on reaalne vestlus kommentaariumist):
“Ma sain just vastuse sellele, miks ei talu antud näitlejat. Olen lastele näidanud vanu laste telelavastusi “Lumekuninganna” ja “Õnnelikud lõpud.” Alles eile vaatasime neist esimest ja antud näitleja kohad kerin edasi, EILE mõtlesin, miks ma ei taha vaadata tema esinemist ja edasi kerin ning juba täna see postitus siin. Nii ruttu ka need vastused tulevad.
Siiski kurb. Kardan, et on tõsi.”
Ma vastaks sellele samamoodi nagus eal vastati: ” Ma vahetan ka raadio kanalit kui vana kaabu võõra linna tuledest laulma hakkab. Lolle järeldusi sellegipoolest ei tee. Umbluud ja “tundlikud” kujutavad muidugi omale asju ette.”
Mis puutub Kuusikusse, siis mu meelest on ka kas eri asja, kas suvaline FB postitus, mille põhjal juba võlla tõmmata või kriminaalasi. Pean ausalt tunnistama, et ma pigem kaldun arvama, et Kuusik on vägivaldne olnud, aga kui väidetav ohver eitab, siis tõesti, ei olegi midagi muud öelda kui et ei tea, mina kus tõde on, aga mina pole ka see, kes peksa sai/ei saanud.
Nõus. Mulle on ka AV sümpaatne nii näitleja kui inimesena. Samas kui oleks tulnud samasugune “ülesastumine” näiteks Martin Helme vastu, kes mulle isiklikult VÄGA ebasümpaatne – ma oleks samamoodi reageerinud, sest selline FB-s süüdistamine on alati ja alusetu. Politseisse peaks pöörduma, laskma asja uurida ja kui on alust, siis küll see jõuab ka meediasse.
Kuusiku keissist – ma arvan et kui ma oleks Kuusiku naine ja siis oleks see vahva viisik, härrad kaabud, mulle helistanud, et küsida kas ikka tõesti juhtus nii või….no ma ka vist ei julgeks ilmaski sõna võtta sel teemal. Seega see ohvri eitamine on hetkel üsna mõistetav. Prokuratuuri sõnul on tõendid siiski olemas Kuusiku vastu.
Ted Bundy hukkamist võibolla ootasid tema mitmekümne (?) ohvri lähedased seal pkakatitega. Sellised pärisinimesed, kellelt sarimõrvar oli võtnud kalli inimese.
Ted Bundy näide oli pehmelt öeldes veider.
Nii palju kui ma aru sain, siis nii see ei olnud, oligi vihane mass ja näide näiteks, tunnistan, et see pole parim näide, aga pani mind mõtlema sellele, kuidas inimesed massina käituvad. Inimesed on metslased ja rumalad rahvamassid ohtlikud (nt süütu inimese enesetapuni viimine, sest keegi arvas, et tal on kindlad tõendid, et just see inimene on mõrvar).
Nagu oma mõtteid oleks lugenud.
And this is the world we live in..
Selline avalik kommenteerimine on vägagi eestilik !
Olen ise paras patrioot ja armastan eestimaad ja eesti rahvast aga üks kole komme on teil küll pidevalt kõiki ja kõile avalikult kommenteerida.
Ma ei pea silmas nüüd isegi seda mantlisaagat vaid tervet internetimaailma ,kus kirjutavad eestlased ,ehk siis blogid ,ajakirjad ,foorumid ja isegi tavalised ”õhtulehed”.
Sama on ka niiöelda päriselus .Kõik mis eestlasel meelel on ka keelel .Ma ei üldista aga no ütleme nii et pooltel rahvastikust võiks ikka mingi filter ka olla ,nii viisakuse pärast .
See ”hea pärast annan nõu” jutt paneb mind ka kahtlema . Üldjuhul on ju nii et inimene võikski kanda just ENDALE meeldivat riietust ,mitte teistele meeldimiseks ,seega on ju igasugune ”nõu andmine” täiesti móttetu ,peaasi et inimene vaatab peeglisse ja meeldib iseendale!
Muidugi ei ole vaja kanda erkrohelist võrkkleiti roosade sukkadega presidendivastuvõtul ,see oleks juba kohati provotseerimine ja kuid seda ei juhtu sageli .
See et internet on täis igavlevaid idioote on ju fakt aga ma arvan et kõik algabki sellest et ah kommenteeriks siin seal kellegi riietust ja välimust ja siis läheks veel sinna ja tänna ja kommiks seal ka seda ja teist eks ja nii saavadki inimestest need no-liferid kellel muidu mõte otsas ja siis ajavadki lolli iba netifoorumites .
Vahel ikks vóib ja on huvitav aga no palun ,tehke sporti ,avastage maailma ,veetke perega ja sõpradega aega ,elage pärielu !
See pole küll eestlastele omane vaid, pigem ikka inimloomuse üks osa. Kui natukenegi välismaistes tabloidides ja rahvusvahelistes foorumites ringi vaadata, siis on näha, et mujal on kümme korda hullem – nii seal lääne kui ka näiteks vene lehtedel liikudes.
Väga nõus sinu mõtetega. Peaaegu kõik need näited on veidi hinge kriipinud. Printsessi mantlidraama on kuidagi mööda läinud ja Ted Bundy sarja pole lõpuni vaadanud (kassitapjast aga küll :/ ).
Karusloomafarmide teema huvitab loogilistel põhjustel eriti. Millises grupis ja millal selle vanatädi kallal võeti? Karusloomafarmide vastastel rongkäikudel on alati olnud mõned sellised, kes kannavad karusnahka, aga oleme seda pigem positiivse asjana näinud. Need inimesed ju järelikult ju on aru saanud, et karusnaha ostmine on vale kui nad kohale tulevad. Isegi paljud veganid ja loomaõiguslased ei viitsi end kohale vedada. Suurem osa, olgem ausad, ei viitsi! 😀 Loomulikult juba ostetud karusnahka ei pea ära viskama. See on loodusele niigi kahjulik, pigem kanda kuni kannatab. Võlts- ja päriskarusnahast saab ikka üsna hästi juba pildi pealt aru, aga ega selles siin vist küsimust polegi.
Ma olen Sinu postitusega peaaegu täiesti nõus. Ei hakka siin moeteemat kommenteerima, aga laias laastus on nii, et põhimõte on õige, kuid kuna mind huvitavad nt. kirjandus ja loodusteadus, siis kapuutsid, mantlid ning isiklikud solvangud minuni lihtsalt ei jõua. Mul pole ka selliseid tuttavaid, kes sellist infot jagaks.
Tooks vaid ühe ohtliku trendi välja, mis samuti inimesi liigitab ja solvavalt ning ärapanevalt mõjuda võib. See on lihtlabane üldistamine. Nt., et “selline ongi tüüpiline EKRE valija”. Noh, mina olengi nt. EKRE valija. Minu tutvusringkonnas on ainult väga mõistlikud ja haritud inimesed, kellest paljud on EKRE valijad. Sellise üldistamise peale keegi meist ei solvuks ja midagi kommenteerima ning õigustama ka ei hakkaks, sest esiteks oleme sellest üle ja teiseks ei viitsi rumala massiga vaielda. Ja ma ei usu, et oleme vähemus. Lihtsalt antud kontekstis torkas teema silma, kuna jutt käis nn. ärapanemisest ja rumalast massist. Minu meelest on inimene väga manipuleeritav olevus. Me ei aimagi, kuidas reklaam või demagoogia (nt. teadlikud valelikud avalikku paisatud üldistused) inimesi alateadlikult mõjutavad. Jah, Eveliis, ma saan aru, et Sina mõtledki tõsimeeli EKRE keskmisest valijast nii ja ma ei süüdista Sind demagoogias, sest Sina ehk oledki demagoogia ohver. Ma ei mõtle seda kuidagi halvustavalt. Aga isegi see pole hull lugu, sest oma peaga mõtlevate inimeste hulk on suhteliselt konstantne. Üldistuste vältimiseks tahaks vaid öelda, et olen kohanud väga palju rumalaid inimesi, kelle parteilised eelistused on seinast seina. Kuna Reformierakonda valib suur hulk inimesi, siis on tõenäoline, et suur hulk kapuutsi kommenteerijaid valib Reformierakonda (see oli nüüd nt. puhas demagoogia, sest tegelikult me ju ei saa seda teada:)) ). Tahaks EKRE valijate kohta käivaid üldistusi lugedes alati vaid küsida: kas on tehtud sotsioloogilisi uuringuid, kas need uuringud on olnud sõltumatud, kes nende läbiviimise eest on tasunud, millistel alustel on koostatud küsimustikud, kui suur on olnud valim, kes ja millistel alustel on tulemusi analüüsinud jne. Tavaline uudiste tarbija ei saagi neid vastuseid teada. Tema loeb ainult uudist ja laseb end mõjutada. Samuti nagu nt. apteegireformi allhoovusi (kellele on mis ja miks tegelikult kasulik) ei saagi lai mass teada, aga kõik arvavad midagi teadvat.